ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 24. osa. Eduard Kotšergin, kes on näinud pooli planeedi õudusi, sai kirjanikuks justkui iseenesest – lugu pressis ta kõhust välja. Eduard Kotšergini (s. 1937) elu kinnitab täpselt Mandelštami ridu, kuidas lapsepõlves on inimene surmale lähemal kui täiskasvanuna. Tema vanemad represseeriti, ta ise viidi Siberisse lastekottu, tema aga otsustas iga […]

UNUSTATUD RAAMAT: Vahva rahvalaulik ja mõnus mälumängur Ivo Linna tundis ühel hetkel, et igatseb hüperboloidi ning kraamis oma riiulist välja vastava raamatu. Head matka Tolstoi sissetallatud radadel meile kõigile! Ma mõtlen ikka aeg-ajalt selle peale, milliseid raamatuid ma kõik unustada olen suutnud. Neid on palju. See on ka üks põhjus, miks mulle hirmsasti meeldib vahepeal […]

TRIKOLOOR JA MÄLU: Jaan Sudak kirjeldab, kuidas ta koostas raamatut Eesti lipu lugudest. Poolteist aastat tagasi otsisin õnne võõrsilt. Paljud lähevad, mõned tulevad tagasi. Tulevad, kui ei leia, mida otsivad, või ei rahulda neid see, mida leiavad. Mina tulin viimase pärast. Hoolimata tööst, sõpradest ja lihtsast-mugavast toakesest Brightoni kesklinnas ei osanud ma ühel hommikul vastata, […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesari sellest, kuidas vene kirjandus armastustemaatikat käsitleb. Jevgeni Švarts (1896–1958) oli täiesti õnnetu inimene: talle tundus isegi siis, kui olid juba valmis „Vari“, „Draakon“ ja „Tavaline ime“, et pole veel midagi väärtuslikku kirja pannud. Iga looja mõtleb ennast suureks (ei võta keegi sulge kätte eesmärgiga luua midagi keskpärast või halba!); […]

SÕRAD JA KIRJANIK: Äsja potsatas raamatulettidele Onu Bella kaksikromaan „Tappa prostatavähk“. Vähist ja teosest vestles autoriga raamatu toimetaja Lauri Vanamölder.  Kindlasti tahavad nüüd kõik teada, kas sul on päriselt vähk. Siin on see koht, kus see välja öelda. Jah, ma olen kantud Eesti vähiregistrisse ning minu teada pääseb sellest loendist välja siis, kui meditsiinilisest seisukohast […]

UNUSTATUD RAAMAT: Kas pole imelik, et teades raudkindlalt seda, millal NSV Liit okupeeris Eesti, küsime me nii harva – miks ta seda tegi. Ja kui küsimegi, siis saame vastused, mida ei saa tõsiselt võtta. Igor Gräzin usub, et vastuse annab ta isa sõbra Viktor Suvorovi raamat „M-päev“, mis ilmus ligi 20 aastat tagasi. Eesti okupeerimiseks […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 23. osa. Andrei Platonovi jaoks oli inimene revolutsioonijärgses maailmas võrdne toiduga. Täissöönu ja väljamaganu tuleb võimalikult ruttu maamunalt pühkida, tappa ja hävitada.  Andrei Platonov (1899–1951) püüdis luua keelt, mis peegeldaks oma murdumiste, seniolematute tarindite ja talumatute ühenditega täiesti täpselt revolutsioonijärgse maailma üldist väärkeelsust. Peaaegu kõik tema kangelased on kohutavalt […]

LÄTI LUULETAJA JA KULTUURIBUSS: Läti nüüdisaegse kirjandus- ja kultuurielu üks põnevamaid luuletajaid, kriitikuid ja kirjandusteoreetikuid Kārlis Vērdiņš langes Contra ning Evelin Arusti ristküsitluse tule alla. Asi on selles, et Vērdiņš esineb 13. mail Tartus Prima Vista kirjandusfestaril. Läti nüüdisaegse kirjandus- ja kultuurielu üks põnevamaid luuletajaid, kriitikuid ja kirjandusteoreetikuid Kārlis Vērdiņš tuleb maikuus Tartu kirjandusfestivalile Prima […]

UNUSTATUD RAAMAT: Juku-Kalle Raid sirvib vabariigi 100. aastapäeva künnisel üht vana ja vastuolulist autorit, kelleks on William Tomingas. Eesti vabariigi hällikiigutajana jõudis mees radikaalselt minna raksu Konstantin Pätsiga ning kirjutada kaks tuliseid vaidlusi põhjustanud raamatut. Maailmas ei ole ju väga haruldaseks sündmuseks, kui mõni autor põhjustab lugejate seas kaks kaklevat leeri. „Kuidas saavad prussakad ise […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 21. osa. Paljude inimeste ja sealhulgas ka Jelena meelest on Vladimir Sorokin parim tänapäeva vene kirjanik. Ent püüe leida Sorokini teostest armastuse teemat on sama keeruline kui otsida lagunenud laiba juures värskust. Kõik Vladimir Sorokini raamatud on üles ehitatud nii, et kutsuvad välja eluterve füsioloogilise tülgastuse, mis võib ulatuda […]