NOVELLID JÄRGMISE KORRANI: KesKus’i toimetuse ühisel hääletusel Eesti šefimaks kriitikuks kuulutatud Arno Oja koorib Maarja Kangro raamatu „Dantelik auk” lehtedest täitsa lahti – viies osas. Oma rahvuslikku kuuluvust minetamata on Maarja Kangro (edaspidi MK) selles raamatus üdini eurooplane, kes avaleheküljest peale puistab teksti sisse võõrsõnu ja ohtralt võõrkeelseid (itaalia, saksa, inglise) väljendeid. Ta jutustab verbi […]

 LUGEJAPSÜÜHIKA TUGEVUSEST: Stepan Karja mõtiskleb sõjast kirjanduses, aga eelkõige Katja Kettu romaanis „Ämmaemand“.  „Sõjaaja lapsena ei taha ma, et lapsed loeksid raamatuid sõjast, ei ole ma neid ka oma lapselastele soovitanud. Ei ole vaja.“ Nii seisab Nasta Pino raamatu „Seal, kus rukkiväli“ järelsõnas. Mis olnud, see olnud? Tõepoolest, ega lapsel ole vaja teada, missuguste mürskudega […]

ONU BELLA JUTURAAMAT: Kiuslik Bella tegi sopaklassika narrimiseks raamatu „Mõned hallid varjundid“. Onu Bellaga vestles kevade kuumimal päeval kirjastaja Lauri Vanamölder.  On lämmatavalt kuum 17. mai pärastlõuna Tartus, kui võtame Onu Bellaga tema hoovis puudevilus istet. Putukad sumisevad, loodus lõhnab. Oleme mõlemad mõnusalt rauged, sest eelmisel õhtul sai esitletud Bella uusimat raamatut „Mõned hallid varjundid” […]

VÄLJADE JA VOOLUDE VASTU: Veronika Valk vestleb arhitekt Tom Wiscombe’iga sellest, kuidas luua arhitektuuri, mis pole pelk ornament ja osake süsteemist. EKA arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarja raames käis Tallinnas rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud arhitekt Tom Wiscombe. Ta tegutseb USA lääneranniku Lõuna-California arhitektuuri instituudis SCI-Arc, kus ta loob robotikoreograafia abil näiteks ruumilisi struktuure ja visioone, mis on […]

EUROOPA KUTT: Vilde muuseumi juhataja Kairi Tilga sai hakkama raamatuga meie esimesest reisikirjanikust Eduard Vildest. „Tossutäkuga Euroopasse“ räägib kirjaniku ohtratest teekondadest mööda XX sajandi algupoole maailma.  Nagu pala läänemaisust eesti punutud põhjaga toolil – nõnda mäletas kolleeg Vildet Karl Ast Rumor, kellega koos töötati 1904. aastal Tartus sotsiaaldemokraatliku ajalehe Uudised toimetuses. „Vilde oli teiste toimetajate […]

ÜTLEMATA JÄÄNUD ASJAD: Thomas Hettche on autor, kelle filosoofiliste teoste sisu võib olla lugejal alguses raske tabada. Kärt Kelder murrab Hettche raamatut „Isade armastus“. Selle vaga loo pealispinna all peitub sügav sisu.  Raamat räägib hooldusõiguseta isast Peterist ning tema püüdlustest taastada suhteid oma tütre Annikaga, kellest on saanud vastutustundetu ema ja hooldusõiguseta isa võimuvõitluse lahinguväli. […]

KIRJANDUSLIK KOOGIRIIUL: Kirjandusfestivali HeadRead korraldustoimkonna asjapulk Jan Kaus jagab soovitusi uueks kirjanduskevadeks koos kahe suurema festivaliga.  Eestis on kaks suurt kirjandusfestivali: Prima Vista Tartus ja HeadRead Tallinnas. 2013. aasta on Prima Vista jaoks märgiline, kuna on jõutud järjekorras kümnenda festivalini. HeadRead on poole noorem, jõudes sel aastal viienda korrani. Prima Vista leiab tavaliselt aset pisut […]

EGA ALTERNATIIVI KA EI OLNUD: Silver Meikar kirjutas raamatu Birmast ja Eestist. „Pilk Birmast. Poliitmalaaria“ on selle nimi. Kuidas Eesti ja Birma ning poliitika tänu reformarite rahastamisskandaalile ühtede kaante vahele plaksatasid, seda seletab nüüd härra Meikar ise.  Suruda ühte raamatusse Eesti ja Birma on muidugi provokatiivne. Kahte riiki lahutab üle 7000 kilomeetri ja sellest veel […]

VEEREV KIRJASTAJA: Juku-Kalle Raid tegi intervjuu Tiit Pruuliga, sest Pruuli andis oma reisiraamatute sarjas välja Olev Remsu teose „Püha Baikal“ ja reisiv kirjastaja on hea teema. Intekas pandi toime läbi feisspuki (ärge teie kunagi seda proovige, jõle nõme on feisspukis mingit järjekindlat mõttega asja ajada).  Tiit, sa oled hirmsa hulga reisikirjandust välja andnud, aga kirjandushull […]

AASTAD MOSKVA LÄHISTEL: Peeter Olesk uitab kirjanduse, filosoofia ja poliitika piirimail koos oma Moskva õpetaja, filoloogiadoktor Grišuniniga.  Ülemal on pandud kirja esimene pool ühe vene õpetlase nimest. Tema nimi tervikuna oli Andrei Leopoldovitš Grišunin (1921–2006). Filoloogiadoktor aastast 1981, NSVL TA Gorki nim. Maailmakirjanduse Instituudi vene klassikalise kirjanduse sektori vanemteadur, tuntud venekeelse seeria „Kirjandusmälestised“ ning NSVL […]