UNUSTATUD RAAMAT: Ettevõtja, konsultant ning tõlkija Tõnis Arro tutvustab 1929. aastal ilmunud „San Michele raamatut“, mida peab üheks oma suureks mõjutajaks. Selle raamatu leidis mu vanemate raamaturiiulist ja ulatas mulle lugemissoovitusega mu vanim sõber ja see sai üheks paljudest raamatutest, mis mu kujunemist mõjutanud on. Üks teine sõber on mulle seletanud, et lugemissoovitusega raamatu mõju […]

Katrin Pauts on rahvakirjanik, kelle teoste järgi venivad raamatukogudes üle Eesti järjekorrad. Kirjastaja Epp Petrone kaevas Katrini Muhumaalt välja, et temaga pisut lugeja heaks kohvitada. Katrin räägib, et mõtleb argiasjadele võimalikult vähe, tahab, et asjad töötaksid ega läheks kunagi rikki ning tema unelmate kirjanikuelu mööduks elevandiluust tornis.   Oled sa selle staatusega rahul või sooviksid […]

KUI KIRJANDUS ON KOOMIKS: Toomas Verrev on puhkusel ja vedeleb teosega, milleks on koomiks. See on omalaadne žanr, mida peetakse reeglina kerglaseks ja veidi hullumeelseks – olgu selleks jaapani pöörane mangaporno või kasvõi meie oma „Pesakond“. Aga praegu pajatame Art Spiegelmani raamatust „Maus“. Eesti koomiksi skeene elab vaikselt oma elu, avaldades vaid vahel mõne väikesetiraažilise […]

JELENA SKULSKAJA NELJAS SÜŽEE: Suur argentina kirjanik Jorge Luis Borges väitis, et kirjanduses eksisteerib ainult neli süžeed – vähe sellest, kaks neist on tegelikult omavahel läbi põimunud, nii et alles jääb vaid kolm. Oma jutustuses „Neli tsüklit“ kirjeldab ta lugusid, mida kirjanikud on pajatanud juba iidsetest aegadest alates: esimene, kõige vanem räägib kindluslinnast, mida ründavad […]

JUUREUURIJA AABITS: Epp Petrone kaevas maalt välja Siiri Sisaski, kes kaevas oma raamatus „Hästijätt“ välja oma vanaema. Siiri soovitab: inimesed, uurige oma juuri. Universum võib tunduda kaoses, aga kui hakata oma rada pidi minema, siis ühel hetkel näed, kuidas kõik su ümber haakub kärjekujuliselt, mitte ainult nähtavas, aga ka nähtamatus maailmas. „Hästijätu“ raamat vajaks ühte […]

LOLL SAAB PEKSA ISEGI SOHOS: Marek Reinaas meenutab kõhkleva tänutundega üht bulgaarlast, vulgaarset läänt ning lõputuid spioonilugusid. Maikuu viimastel päevadel viibisin Kiievis. Kastanid olid just lõpetanud õitsemise, palav ja rammestav õhk haises lõunamaa järele. Rahvusvahelise reklaamifestivali žürii esimehena vahtisin ühe silmaga suurelt ekraanilt erinevaid teleklippe ja teise silmaga aknast välja, kus ootasid pekk, borš ja […]

TEGELIKKUS ON IGAST KIRJANDUSEST HULLEM: Jelena Skulskaja küsimustele vastab Venemaa kõige kuulsam kirjanik Vladimir Sorokin, kes astub üles mai lõpul toimuval kirjandusfestivalil HeadRead.  Kui Charlie Chaplinil paluti esitada tüüpilist koomikut, läks ta naeratades sirmi taha ja väljus sealt mõne aja pärast täiesti teistsugusena: kurb, sünge ja tähelepanelik. Te olete oma tekstides täiesti kartmatu, ajate tegelike […]

UNUSTATUD RAAMAT: Saaremaalt mandrile ujunud endine miilitsatöötaja ja reformierakondlaseks hakanud Kalle Laanet pajatab teisest Kallest. Sellest, kelleks ta lapsepõlves saada tahtis. Muidugi on tegu detektiiv Kalle Blomkvistiga. Meri on mustriline, iseäranis just vaikse ilmaga, väikse tuulega. Mustrid vahetuvad kiiresti, ei jõua jälgidagi. Kui meri on jääs ja öösel on tuisku teinud, siis on mustrid rahulikumad, […]

KUIDAS SÕITA BUSSIGA: Ühe loo rääkimisvõimalusi erinevatel viisidel. Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits ja Toomas Täht võtsid ette prantsuse kirjaniku Raymond Queneau (1903–1976) raamatu „Stiiliharjutused“ ning käänasid selle otsaga Eestisse. Sündisid lavastus ning raamat. Kaus toob näiteks lihtsa tegevuse – bussisõidu – ning näitab stiilivõimalused kätte. Raadio Öölastead (Plaadikrabina saatel, salmereegilikult) Kallid lapsed, räägin […]

ABSOLUUTNE KÖÖK JA VÄIKE SUITS: Juku-Kalle Raid lehitseb koos P. I. Filimonoviga tema raamatut „Hariton Naganovi surm ja ajatus“, mis räägib kohalike vene (pseudo)haritlaste ja (pseudo)intelligentsi elust tormilistel 1990-ndatel. Filimonov seletab nii raamatus kui ka alljärgnevas vestluses, mida mõtlesid, arvasid ja kuidas elasid noored venkud 1990. aastate Eestis. Vestlus toimus eesti keeles. Tagasivaated 1990-ndatesse on praegu in. […]