ABSOLUUTNE KÖÖK JA VÄIKE SUITS: Juku-Kalle Raid lehitseb koos P. I. Filimonoviga tema raamatut „Hariton Naganovi surm ja ajatus“, mis räägib kohalike vene (pseudo)haritlaste ja (pseudo)intelligentsi elust tormilistel 1990-ndatel. Filimonov seletab nii raamatus kui ka alljärgnevas vestluses, mida mõtlesid, arvasid ja kuidas elasid noored venkud 1990. aastate Eestis. Vestlus toimus eesti keeles. Tagasivaated 1990-ndatesse on praegu in. […]

PIIBLI JÄRGI TEINE RAAMAT: Peeter Volkonski pajatab, miks tõlkis ta ära armeenia munga Nareki Grigori nutulaulud, pühakirja järgi armeenlaste jaoks olulisima teose. „Minu esmatutvus Nareki Grigoriga, X sajandi mungaga, keda on nimetatud armeenia esimeseks tõeliseks poeediks, sai alguse täpselt nelikümmend aastat tagasi, 1977. aastal, kui tegime koos helilooja ja muusikateadlase Leo Normetiga tollases Stereoraadios saatesarja […]

 ÕUN POOLA PARADIISIST: Edmund Burke’i selts andis välja Leszek Kołakowski raamatu „Naeruvääristatud Jeesus“. Leszek Kołakowski oli kummaline mees – inimene, kes alustas marksismist, ent lõpetas sellest võimalikult kaugel. Kołakowski tõlkija Hendrik Lindepuu tutvustab olulist poola mõtlejat. Vastumeelsus klerikaalse Poola vastu tõukas noore Kołakowski marksismi rüppe ja 1945. aastal astus ta Poola Töölisparteisse (ehk siis kommunistlikusse […]

ENAMUSE RAHULOLU JA VABADUS: Õiguskantsler ja professor Ülle Madise sirvib Eduard Laamani 1933. aasta teost, mis tutvustab meile toonaseid erakondi. Kummalisel kombel on demokraatia kõige parem vahend demokraatiast vabanemiseks. Ning seda saab kasutada küllaltki märkamatult. Selle bukleti esikaant ehivad tollaste tipp-poliitikute portreefotod. Seade pole juhuslik: esimesena langeb pilk Konstantin Pätsile, siis uhkes mundris Johan Laidonerile. […]

UNUSTATUD RAAMAT: President Kersti Kaljulaid lappab nõukogude noorukitele ehitatud propagandateost „Sinepiparadiisi lapsed“ ning tuletab meelde, kuidas see raamat pani teda kunagi sunnismaisuse üle mõtisklema. Selleks, et olla seda raamatut üldse kunagi lugenud, peaks tüüpiliselt olema sündinud hiljemalt aastal 1942. Lasteraamat, erakordselt halb lasteraamat. Jossif Stalin oli veel enam-vähem täie tervise juures, kui see eesti keeles […]

KOHTUMINE ISEENDAGA: Mida sa teeks, kui näeks iseennast paarikümne aasta tagant? KesKus’i ajamasin on teinud eksperimendi nii Jan Kausi, Asko Künnapi kui ka Raoul Kurvitzaga. Sel korral kukkus masinasse Eesti kirjanik Vahur (18) Afanasjev (38), kes lennutas lettidele just oma uue, Peipsiveere elust kõneleva saaga „Serafima ja Bogdan“. Noor Vahur (18) hiilib tuppa ja näeb […]

VIIBE JÄRELE JA ETTE: Ene Mihkelsoni (1944–2017) romaanid, peamiselt „Ahasveeruse uni“ ja „Katkuhaud“, on saatnud mind juba kümme aastat, seega võin ilma liialduseta öelda, et Ene Mihkelsoni looming on mitte üksnes kujundanud minust iseseisva eesti ja saksa kirjanduse uurija, vaid ka väga sügavalt vorminud minu isiksust ja mõtlemisviisi, ütleb kirjandusteadlane Aija Sakova Ene mälestusele mõeldes. […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 24. osa. Eduard Kotšergin, kes on näinud pooli planeedi õudusi, sai kirjanikuks justkui iseenesest – lugu pressis ta kõhust välja. Eduard Kotšergini (s. 1937) elu kinnitab täpselt Mandelštami ridu, kuidas lapsepõlves on inimene surmale lähemal kui täiskasvanuna. Tema vanemad represseeriti, ta ise viidi Siberisse lastekottu, tema aga otsustas iga […]

UNUSTATUD RAAMAT: Vahva rahvalaulik ja mõnus mälumängur Ivo Linna tundis ühel hetkel, et igatseb hüperboloidi ning kraamis oma riiulist välja vastava raamatu. Head matka Tolstoi sissetallatud radadel meile kõigile! Ma mõtlen ikka aeg-ajalt selle peale, milliseid raamatuid ma kõik unustada olen suutnud. Neid on palju. See on ka üks põhjus, miks mulle hirmsasti meeldib vahepeal […]

TRIKOLOOR JA MÄLU: Jaan Sudak kirjeldab, kuidas ta koostas raamatut Eesti lipu lugudest. Poolteist aastat tagasi otsisin õnne võõrsilt. Paljud lähevad, mõned tulevad tagasi. Tulevad, kui ei leia, mida otsivad, või ei rahulda neid see, mida leiavad. Mina tulin viimase pärast. Hoolimata tööst, sõpradest ja lihtsast-mugavast toakesest Brightoni kesklinnas ei osanud ma ühel hommikul vastata, […]