Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed – ja veel enamgi, tema arvates võiks kaks neist kokku liita, niisiis jääb alles üksnes kolm. Mina võtsin nõuks jutustada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 9. lugu. […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. KesKus on otsustanud teose lõpuni tõlkida ning raamatuna avaldada. Siinne peatükk […]

NELJAS SÜŽEE Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed, veel enam, tema arvates võis kaks neist kokku liita, niisiis jäi vaid kolm. „Ja kui palju meile ka aega ei jääks, jutustame me neid ikka ümber, ühel või teisel viisil,” kirjutas ta. Võtsin ette jutustada teile kakskümmend neli […]

LOE ISE: Andres Herkel luges end üle mitme aja risti läbi Ristikivi ja soovitab sulle ka. Võta kätte näiteks selline asi: Karl Ristikivi „Imede saar“; Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 295 lk. Taastrükid: Loomingu Raamatukogu, 1966, nr 27–30 ja Tallinn, Varrak, 2003. Kui katku eest põgenev laevkond kursi Imede saarele võtab, siis on see vürst […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEEL: Suvist lugemist. Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov väisasid 1936. aastal Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. KesKus on otsustanud teose lõpuni tõlkida ning raamatuna avaldada. Allolev on aga näide Tuglase Ilfi ja […]

MEIE RAHVUSLIK VÄRVILINE TRAAT: Andres Herkel luges läbi 3346 lehekülge hilisklassik Mats Traati ja usub, et Traadi ning tema Palanumäe (Kuutsemäe) eepose tähendus saab aja jooksul vaid tõusta – mäge pidi üles! Kohalikud ütlevad, et Palanumäe-nimeline talu on Otepää taga ka tegelikult olnud. Mitte kaugel Kuutsemäest, õieti sama mäe teisel küljel. Selle nime tõstis Mats […]

UNUSTATUD RAAMAT: Andres Herkel kaevas riiulist välja lugupeetud tüviteksti, milleks on Mart Nuti „Nüüdis-Eesti ja poliitilised süsteemid“. Muidugi on see raamat mul olemas, aga ma ei olnud sinna mitu aastat sisse vaadanud. Polnud nagu põhjust – olen neid artikleid lugenud, mõnikord juba enne, kui need mõnes lehes või ajakirjas ilmusid. Pealegi oli elav Mart Nutt […]

ANNAB JUMAL LAULU, ANNAB KA PEO: Juuni algul esitleti ERM-is raamatut „Laulupeod Postimehega“. Selle peamine koostaja Lauri Vanamölder pajatab, kus on mees, kus post, kus laul ja kus pidu. Ja veab läbi laulupiduliste oma toimetajanäpuga Eesti kultuuriloolist järge. Laulupeoraamatu idee oli alusest peale, et kõik üldlaulupeod oleksid esitatud selliselt, nagu nad omal ajal Postimehes/Edasis kajastatud […]

NELJAS SÜŽEE Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed, veel enam, tema arvates võis kaks neist kokku liita, niisiis jäi vaid kolm. „Ja kui palju meile ka aega ei jääks, jutustame me neid ikka ümber, ühel või teisel viisil,“ kirjutas ta. Võtsin ette jutustada teile kakskümmend neli […]

Aarne Ruben meenutab hetke, mil ta paraja koolititena Balzaci väheke valesti mõistis. Kirjaniku eestikeelsete teoste esimeses köites kirjutati palli mängiva kassi majast. Ja kui kusagil on kass, kes mängib palli ja kellel on maja, äratab see uudishimu! Kuuekümnendail aastail oli Honoré de Balzac eestlase lugemislaua kapitaalseim osa. Aastatel 1955‒1962 ilmusid viisteist köidet Balzaci loomingust Nelly […]