SÕRAD JA KIRJANIK: Äsja potsatas raamatulettidele Onu Bella kaksikromaan „Tappa prostatavähk“. Vähist ja teosest vestles autoriga raamatu toimetaja Lauri Vanamölder.  Kindlasti tahavad nüüd kõik teada, kas sul on päriselt vähk. Siin on see koht, kus see välja öelda. Jah, ma olen kantud Eesti vähiregistrisse ning minu teada pääseb sellest loendist välja siis, kui meditsiinilisest seisukohast […]

UNUSTATUD RAAMAT: Kas pole imelik, et teades raudkindlalt seda, millal NSV Liit okupeeris Eesti, küsime me nii harva – miks ta seda tegi. Ja kui küsimegi, siis saame vastused, mida ei saa tõsiselt võtta. Igor Gräzin usub, et vastuse annab ta isa sõbra Viktor Suvorovi raamat „M-päev“, mis ilmus ligi 20 aastat tagasi. Eesti okupeerimiseks […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 23. osa. Andrei Platonovi jaoks oli inimene revolutsioonijärgses maailmas võrdne toiduga. Täissöönu ja väljamaganu tuleb võimalikult ruttu maamunalt pühkida, tappa ja hävitada.  Andrei Platonov (1899–1951) püüdis luua keelt, mis peegeldaks oma murdumiste, seniolematute tarindite ja talumatute ühenditega täiesti täpselt revolutsioonijärgse maailma üldist väärkeelsust. Peaaegu kõik tema kangelased on kohutavalt […]

LÄTI LUULETAJA JA KULTUURIBUSS: Läti nüüdisaegse kirjandus- ja kultuurielu üks põnevamaid luuletajaid, kriitikuid ja kirjandusteoreetikuid Kārlis Vērdiņš langes Contra ning Evelin Arusti ristküsitluse tule alla. Asi on selles, et Vērdiņš esineb 13. mail Tartus Prima Vista kirjandusfestaril. Läti nüüdisaegse kirjandus- ja kultuurielu üks põnevamaid luuletajaid, kriitikuid ja kirjandusteoreetikuid Kārlis Vērdiņš tuleb maikuus Tartu kirjandusfestivalile Prima […]

UNUSTATUD RAAMAT: Juku-Kalle Raid sirvib vabariigi 100. aastapäeva künnisel üht vana ja vastuolulist autorit, kelleks on William Tomingas. Eesti vabariigi hällikiigutajana jõudis mees radikaalselt minna raksu Konstantin Pätsiga ning kirjutada kaks tuliseid vaidlusi põhjustanud raamatut. Maailmas ei ole ju väga haruldaseks sündmuseks, kui mõni autor põhjustab lugejate seas kaks kaklevat leeri. „Kuidas saavad prussakad ise […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 21. osa. Paljude inimeste ja sealhulgas ka Jelena meelest on Vladimir Sorokin parim tänapäeva vene kirjanik. Ent püüe leida Sorokini teostest armastuse teemat on sama keeruline kui otsida lagunenud laiba juures värskust. Kõik Vladimir Sorokini raamatud on üles ehitatud nii, et kutsuvad välja eluterve füsioloogilise tülgastuse, mis võib ulatuda […]

Tegelased: Ilvi Liive – Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juht Armin Kõomägi – metseen ja kirjanik Kairi Keso – ajalehe KesKus toimetaja  KIRJANDUSE EKSPORDIST: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada eesti eksporti ja andis 200 000 euro eest ettevõtjatele kasutada rändrahnu. Armin Kõomägi otsustas toetada kirjanduse eksporti ja andis kirjanikele kasutada 40 000 eurot. KesKus’i toimetaja Kairi Keso […]

EI OLE HUKAS! Rahva Raamatu turundusjuht Ann Virkus hakkas uurima, kas tõesti kodumaised noored enam raamatuid ei loe – ja kui loevad, siis kas tõesti ainult mingit paska? Uuring andis hoopis teistsuguse, palju kirjuma, aga ka palju optimistlikuma pildi. Ei hakkagi stereotüüpe ümber ja üle kordama, teame kõik neid isegi. Paberraamatud pidanuks juba eelmisel viisaastakul […]

*ALAVAINU SELGITAB: See on mu elu (74 aastat) esimene luule-retsensioon. Senini olen pidanud luuletaja arvustamist luuletaja poolt ebaeetiliseks: kiitmine oleks nagu mage, laitmine aga sündsusetu. Seegi rets (vastutulelik lühend kms’ile) oleks jäänud sündimata, kui Karl Martin Sinijärv poleks ähvardanud, et ta enne MINU raamatust midagi ei arva, kui mina arvan tema omast. Aga ta ei […]

SAJAL RAHVAL ON SITT OLLA, 2: Vahepeal eestlast jooksnud rootslane ja pärimusmuusik Sofia Joons avab kaardid, miks on rootslane vastik olla. Ikka seepärast, et keegi ei mõista rootslase maailmasuurust. Sofia lugu on teine kirjatükk KesKus’i sarjast „Sajal rahval on vastik olla“. Rootslased usuvad järjekindlalt, et nad on enamikus asjades kroonimata maailmameistrid – ja see on […]