INIMESE INTELLIGENTSUS: Kas tegemist on päritava või arendatava nähtusega? Küsimustele vastab akadeemik Jüri Allik. Kuidas on kaasaja inimgenoomil põhinev statistika või üksikute geenide uurimine avardanud tänapäeva inimpsühholoogia teadust? Üks suur osa psühholoogiast on alati olnud loodusteaduslik, kuid tänu sellele, et geenide järjestamine on muutunud odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks, on varasemast palju suuremal hulgal psühholoogidest võimalus […]

KIIRGUS ISE: Mis kompleks on MAX-Lab? Küsimustele vastab akadeemik Ergo Nõmmiste. MAX-lab on Rootsi Rahvuslik Sünkrotronkiirguse keskus, mis asub Lundi ülikooli juures Lõuna-Rootsis. Praegu töötab MAX-labis kaks kogujaringi – MAX-II ja MAX-III. Uus, võimsam keskus kerkib praegusest umbes 1,5 kilomeetrit põhja poole, kus hakkavad tööle kaks uut kogujaringi: elektronide energiaga 1,5 GeV (analoogne MAX-II-ga) ja […]

GEENIKIIP, EI MINGIT ULMET: Kirjeldage palun, mis on teadusliku sisu ja ka tehnilise olemuse mõttes geenikiip? Vastab akadeemik Andres Metspalu.  DNA chip ehk eesti keeles geenikiip on geenianalüüsi läbiviimiseks loodud vahend. See võimaldab analüüsida eelnevalt valitud positsioonides muutusi DNA järjestuses. Geenikiip kasutab ära asjaolu, et DNA on rakus kaheahelaline, mis paarduvad omavahel nii, et A […]

ENERGIA KOKKUHOID: Mida tähendab ehituskonstruktsiooniliselt liginullenergiahoone nZEB? Mis on sellise hoone olemuslik kontseptsioon? Vastab professor Jarek Kurnitski. Liginullenergiahoone tähendab väga heal tasemel arhitektuursete ja tehniliste lahenduste kasutamist, millega viiakse hoone energiavajadus miinimumini. Kuna energiavajadust ei saa viia alla teatud miinimumi – hoones peab olema tagatud hea sisekliima ja hoonet peab olema mugav kasutada –, siis […]

MIS ON KÜBERNEETIKA: Vastab professor Andrus Salupere  Mida tähendab teaduslikus mõttes termin „küberneetika“? Kes selle kasutusele võttis ja miks? Küberneetika isaks peetakse Massachusettsi tehnoloogiainstituudi matemaatika professorit Norbert Wienerit (1894–1964), kes defineeris eelmise sajandi keskel küberneetikat kui teadust, mis uurib sügavamalt, kuidas toimub juhtimine ja kommunikatsioon looduses, ühiskonnas ja tehnikas. Termin „küberneetika“ on tuletatud kreekakeelsest sõnast […]

  Missugust protsessi nimetatakse impedants-spektroskoopiaks, milles seisneb tema eripära võrreldes teiste spektroskoopia liikidega. Spektroskoopia tähendab mingi nähtuse intensiivsuse vaatlust laias skaalas, enamasti sagedusvallas. Näiteks olgu prismat läbinud valguse lahutumine vikerkaareks. Ka impedants-spektroskoopia puhul toimub analüüs laias sagedusalas, kus intensiivsuse mõõduks on objekti elektriline impedants Z oomides. Impedants iseloomustab vastutoimet vahelduvale elektrivoolule I, kutsudes esile elektripinge […]

LINEAARSUSEST JA MITTELINEAARSUSEST: Vastab akadeemik Jüri Engelbrecht. Mida võib mõista teaduslikus tähenduses mittelineaarsete protsesside all? Mittelineaarsus väljendab seost, kus puudub võrdelisus: see tähendab, et lähteandmed ja protsessi tulem pole võrdelised. Hullem veel, teinekord pole tulem ka etteennustatav! Matemaatiliselt on tegemist mittelineaarsete võrrandite ehk mudelitega, mis juba lihtsate näidete varal demonstreerivad kaose tekkimise võimalust. Füüsikalises mõttes […]

AKADEEMILINE KESKUS: Looga Eesti Teaduste Akadeemia presidendist Richard Villemsist (s 28. november 1944 Pärnus) saab läbi akadeemikuid käsitlev lugudesari. Villemsist kirjutas Margus Maidla.  Sari ei lõpe seetõttu, et akadeemikud oleks otsa saanud. Oh ei, neid valitakse igal aastal edukalt juurde, lihtsalt igal asjal on siin elus algus ja lõpp. Alates 2006. aasta algusest, mil artiklitesari […]

AKADEEMILINE KESKUS: KesKus’i artiklitesari Eesti akadeemikutest. Akadeemik Toomas Asseri tänuväärsest tööst neurokirurgia professori ja Tartu ülikooli närvikliiniku juhataja ning Parkinsoni ja Alzheimeri tõbede uurijana kirjutab Margus Maidla.  Akadeemik Toomas Asser on küll sündinud Jõhvis (1954), aga selle linnaga teda suurt miski ei seo. Toomas käis legendaarses Nõo keskkoolis ning on pärit arstide suguvõsast. Toomas: „Minu […]

AKADEEMILINE KESKUS: KesKus’i sari Eesti akadeemikutest. Karl Pajusalu usub, et riigi suurus peitub kultuuriliste eripärade rohkuses. Kirjutas Margus Maidla.  Karl Pajusalu (s 20. juunil 1963 Pärnus) sai varakult kogeda toonase, 1960.–70. aastatel levinud kasvatussüsteemi karmust. See süsteem nägi ette muuhulgas „õige“ käega söömist, kirjutamist ja töötegemist. Vasakukäeline Karl möönab: „Eks see oli ka osalt minu […]