ON SIGINENUD VALIMISETTEPANEK: Mart Nutt mõtles välja valimissüsteemi, mis võiks Eestile sobida: ehk oleks aeg muuta asjad veidi arusaadavamaks. Ja välistada mingid imelikud sellid, kes sattuvad parlamenti umbes 70 häälega. Valimissüsteemi puhul tuleb arvestada mitme tõsiasjaga. Ei ole leiutatud universaalset ideaalset valimissüsteemi, mis kõiki rahuldaks ja millel ei oleks puudusi. Valimissüsteem pole võlukepike Seega võib […]

EESTI LUULE XXI SAJANDI ALGUSES: Peeter Helme Eesti Ekspressist arutleb, millised märksõnad iseloomustavad meie uuemat luulet. Alustuseks – olen alati arvanud, et luulest on raskem rääkida kui proosast. Ilmselt on see seisukoht sügavalt isiklik ja kahtlemata leidub inimesi, kellele tundub olukord vastupidine. Ometi on mul siiski ka paar argumenti oma seisukoha selgitamiseks. Esiteks tundub mulle, […]

MINIATURISATSIOON. VIRTUALISATSIOON. INNOVATSIOON: Kristo Kaas kirjutab filmindust ja filmiga seondunut tabanud tulevikust. Hopsti! Käes. Ja see on tornaado. Tulevik on käes! Peaaegu. Me oleme paarikümne hädise aastaga suutnud kaotada lauatelefoni küljest ära traadi ja toppida järelejäänud plastmassikolaka šokolaaditahvli suurusesse karpi. Ja seda koos arvuti ja fotokaga! Tulemus on see, et me oleme harjunud, justkui hirmust […]

ÕIGUSKANTSLER, SÕLTUMATU ANALÜÜTIK: Juku-Kalle Raid vestles õiguskantsler Indrek Tederiga, keda ka rahvuslinnuks kutsutakse. Jutuks tulid rahvuslinnu tõekspidamised, aga ka euroopalik ülereguleerimine, lisaks pajatati veidi sellestki, kas Teder on meie valitsejaile kui igakuine näärivana – mees piitsa ja präänikuga. Kõigepealt asjadest, mis on mulle veidi arusaamatud. Ehk räägid, mis ikkagi on laste ombudsman ja kuidas seda […]

  MEIE METS: Peeter Olesk mõtiskleb metsa ja kultuuri seoste üle. Huvitav, kui suur metsarahvas me õigupoolest oleme? Igal juhul on metsa vähemalt kultuuris väärtustatud küll ja veel.   Romantilisel kujul ei ole mets ega metsamees Eesti Maaülikooli rektori nõuniku töölauale veel jõudnud. Romantika ühikuks võib võtta pooleliitrise pudeli metsakohinat ehk puskarit, mis oli kangem […]

  RAHUNEGE MAHA: Tasapisi eetikakoodeksit treiv Kaja Kallas arvab, et igasuguseid ütlemisi ei maksa liiga tõsiselt võtta. Rahu, ainult rahu! Paar nädalat tagasi kajastas ajakirjandus kahe riigikogu liikme sõnakasutust küsimusega, et kas see on ikka riigikogu liikmele sobilik. Kuivõrd olen vedada võtnud riigikogu liikme eetikakoodeksi koostamise, siis pöörduti ka minu poole küsimusega, mida ütleks eetikakoodeks […]

  20 AASTAT GRUUSIA-ABHAASIA SÕJAST: Tallinna ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson räägib Musta mere äärse väikeriigi Abhaasia saatusest, kus põhitooni annavad Gruusia ja Venemaa pidevad rüüstamised. 14. augustil möödus Gruusia-Abhaasia sõja algusest 20 aastat. Sõja käigus toodi Eestisse mitu lennukitäit Kaukaasia eestlasi, mitmete kunagiste eesti külade kohal on nüüd vaid varemed või elavad seal uued elanikud. […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Majandusgeograaf Hardo Aasmäe pajatab kõige totramatest riikidest planeedil. Hiina on eelkõige kommunismi laboratoorium, millel pole ajalugu ollagi. Mis mõtet on riigil, millel puudub ajalugu? See, et sealt leiti kunagi ürginimese lõualuu, ei ole veel õigustus. Kui Eestis vähegi õigetest kohtadest kaevata, leiaksime inimkolpasid küll ja küll. Pealegi veel palju arenenumate inimeste kolpasid. […]

TEISISÕNU, AGA OTSE: Eero Epner pajatab, et erinevalt paljudest teistest kunstivaldkondadest loetleb teater enda ajalugu hooaegade kaupa. NO99 võtab praegu teemaks pedagoogika. Ja meie võtame seda hooajamõttena. Mõni võib lugeda „ajalugu hooaegade kaupa“ institutsionaliseerumise paratamatuks ja kurvaks kaasnähuks, mis sunnib teatrit mahutama ennast kodanlase suvepuhkuste vahele, kuid „hooaeg“ võib olla ka – vastupidi – inspireeriv […]

VON KRAHL 20. PEAAEGU SAMA VANA KUI RIIK: Krahl on stambivaba. Ta tahab lahti seletada kinnistunud arusaamad. Ta kompab piire: seesmisi-välimisi, pealmisi-alumisi. Madli Pesti teeb veidike nagu manifesti. Kui kõik väidavad nagu ühest suust, et nii ei tohi teha, siis just nimelt nii Krahl teebki. Krahli närib pidev muutuste vajadus ja vajadus mitte vastata ootustele. […]