KRISTLUSE JA PAGANLUSE RISTMIK: Setode tuba ikooninurgaga lähtub iidse sakraalse ruumi ülesehitusest. See sisaldab energeetilist ala, kus saab kontakti kõiksusega, kuid mis vajab kaitset välise, ruumi piiridest väljaspool asuva vaenuliku maailma eest. Romanist Tiia Puustusmaa koostas raamatu seto ikooninulkadest (ikooninurk, püha nurk majas); ikoonide osa setode kultuuris ja ruumis vaatles ikooniuurija Oleg Kormašov. Ikooninulk edastab […]

MIDAGI PÄIKESETURISTILE: Kui ilm läheb külmaks, lendavad põhjamaalased Maltale. Või vähemalt mõtlevad sellest. Kui leida geograafilise asukoha tähtsusest ajaloos head illustratsiooni, on Malta selleks igati sobiv paik siin maailmas. Geograafiline asend on Malta õnn ja ühtlasi õnnetus. Jäädes oma asukoha tõttu keset Vahemerd kogu aeg risti ette võimsate tsivilisatsioonide ambitsioonikatele maadejagamistele, ongi tänane Malta kõigi […]

SUUR JA LAI ON MAA, MIS ON MU KODU: Taavi Pae ja rahvusatlase toimetuskolleegium koostasid 500 Eesti kaarti hõlmava rahvusatlase, mis jutustab lahti vabariigi ajaloo ning elu erinevad tahud, olgu selleks siis murrete levik, raudteede ajalugu, kliima, majandus, geograafia või mõni muu valdkond. Rahvusatlase eeltööd said alguse 2014. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, kui alustati […]

PÖÖNINGUILT JA KELDRITEST KOKKU KRAABITUD: Literaat Vaapo Vaher saab novembriks valmis raamatu Hiiumaa inimestest läbi kirjandusloo. „Hiiumaa kirjanduslugu“ on kaheköitelise ja rohkem kui 1500-leheküljelise teose nimi. KesKus’i jaoks koostas Vaapo kollaaži legendaarsest Voldemar Pansost (1920–1977). Kassaris oli lavastaja, näitleja ning prosaist Panso omainimene. Ta tutvus Hiiumaaga algas juba 1939. aasta suvel, mil ta esmakordselt Emmastes […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. Tuglas, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, sai niisiis tõlkida nõukogude […]

ELUKATE PÕNEVAD RAJAD: Tallinna Loomaaed rajati 1939. aastal ja sai tänavu 80-aastaseks. KesKus otsis üles ühe tõelise loomaaia-veterani ja ühe poolveterani, et sellest maailmast veidike rohkem teada saada. Lubage lahkelt esitleda: Anne Saluneem, kes töötab loomaaias aastast 1964, ning Marika Hiob, kes on siin aastast 1977. Metsloomade pidamine on vana komme, eelkõige tegelesid sellega uhkuse […]

JÄRELEHÜÜE ÜHEST KADUNUD MAJAST: KesKus’i toimetus mälestab varalahkunud poliitikut, riigimeest, sõnameistrit ja sõpra Mart Nutti. Toimetuse arhiivides kaevates õnnestus meil leida 12 lugu, mille on kunagi KesKus’i kirjutanud kas Mart ise või mis on kirjutatud temast. Avaldame taas Mart Soidro intervjuud oma nimekaimuga – trükis ilmusid need 2001. ja 2007. aastal. Lisaks ka Mart Nuti […]

TERE TULEMAST, SELTSIMEHED ERLEN, POLES JA AVRIL! Paralleelselt inimverest tiine tegevusega põlistati Nõukogude Venemaa algusaastail „töörahva uhkust“ igal rindel. Sealjuures ka uutele kodanikele spetsiaalseid revolutsioonilisi nimesid välja mõeldes. Juku-Kalle Raid sirvib vanu dokumente ning tutvustab, milliseid kentsakaid nimesid inimestele Vova, Marina või Ženja asemel passi kirjutati. Kui nüüd minna kohe pealkirja kallale ja katsuda vastata […]

Martin A. Noorkõiv räägib Juku-Kalle Raidile sotsiaalmeedia erinevatest tulevikusuundadest ning võrdleb Facebooki XVIII ja XIX sajandi salongidega, kust sirgus vaba meedia. Pooled maailma netikasutajaist kasutavad ka Facebooki. Ent suur hulk kasutajaid on põhjustanud ka suure hulga probleeme. Huvigrupid ja muu suhtlusvorm on igati äge ning tore, ent münt kipub aegajalt teisele küljele kalduma. Paraku tekitab […]

KUIDAS SAARLASED 100 AASTAT TAGASI OMA RIIKI TEGID: Eelmisel aastal tähistati kõikvõimalikus asendis vabariigi saja aasta juubelit. Ent kõik asjad juubelisse ei mahu. 1919. aasta alguses toimus Eestis midagi sihukest, mida võiks takkajärgi pidada väikeseks kodusõjaks. Enamasti räägitakse sellest kui Muhu- ja Saaremaa mässust Eesti Vabariigi vastu, ent seda on nimetatud ka punaste ülestõusuks ja […]