Aastal 2024 saab üks Eesti linn jälle Euroopa kultuuripealinna tiitli. 2011 oli see Tallinn. Aga 2024. aasta kultuuripealinna nime pärast pistavad rinda Tartu ja Narva. Otsustamiseni pole palju aega. Mikko Fritze pajatab veidi kultuuripealinluse ajaloost. Ühtlasi annab KesKus sõna nii Narva kui ka Tartu võistkonnale. Tartu dressides võistleb Mart Kivastik, Narva võimlemispüksid on jalga tõmmanud […]

Ehk monumentide väärtus eile, täna ja homme PUUSLIKUD JA MÄLU: Mis on ajalooliste sammaste ja tseremooniate väärtus? Kas ajas muutuv sümbol kannab samu väärtusi ka tänapäeval? Nõnda nagu on Madonna muutunud inimeste teadvuses olulisest religioossest tegelasest popstaariks, muutub ka suhtumine püstitatud mälestusmärkidesse ja nendega seotud riitustesse. Nii uute kui ka vanemate, riiklike ja kohalike mälestusmärkide […]

WABARIIGI KUMMALISED INIMESED: Eestlasi on esimest korda teadaolevalt kirjeldatud taanlaste poolt pärast Põhja-Eesti vallutamist. Ning edasi on kommetest, usust ja rahvuse iseloomust aeg-ajalt juttu tulnud; paraku reeglina küll vaid erinevates kroonikates ning põhiliselt siis, kui toimus mõni sõjaline kokkupõrge. Ometi ei saa öelda, et eesti inimesi poleks üldse kirjeldatud, põhiliselt on seda teinud „antropoloogid“, vaatlejad […]

EKSKURSIOON VABA SÕNALEVI AJALUKKU: Isikuandmete kaitse seadus puudutab teatavasti ka ajakirjandusele kehtestatavaid nõudeid. Ehkki Euroopa andmekaitse määrus ütleb, et ajakirjandus saab infot inimeste tegude kohta avaldada vaid juhul, kui eksisteerib „avalik huvi“, lisati Eestis määrusesse Reformierakonna ettepanekul veel omadussõna „ülekaalukas avalik huvi“. Väidetavalt Rein Langi portfellist välja imbunud idee ärritas paljusid, kuna siin nähakse võimalust […]

KIISU JA KUTSU ISE TEGID: Retro, millest sündis aegumatu klassika. 15. mail 1993 kogunes Viljandis ühte unustatud puhvetisse sõpruskond, käes mutrivõti ja rull traati, sest nad olid otsustanud luua Eesti esimese folgifestivali. Toonasest Pärimusa päevast kasvas välja tänaseks üha hullemaid mõõtmeid võttev Viljandi folk. Koduloouurija ja folgipede Ingomar Tuul peatas tänaval Ando „Mürakaru“ Kivibergi ning […]

ASI EI OLE AINULT ASI: „Mõtteliselt sajandi vanuseks saanud omariiklus pani mindki mõtisklema, mis on toimunud selle aja jooksul disainis,“ ütleb Karin Paulus, raamatu „Eesti disain 100“ autor. Tuleb möönda, et üliloomingulise rahvusvahelise hiiu Luther mööbli ja vineerivabriku õitseng jääb sarnaselt näiteks mitte samavõrra tohutute Tallinna ja Narva tekstiilivabrikute, elektriliste agregaatide ja laevatehastega tsaariaega. Ometi […]

KAS HOMME ON POOLKUU AEG? Ükski islami koolkond pole seni lahti öelnud veendumusest, et islami seadused peavad ülimuslikuks saama terves maailmas ning selle saavutamiseks on moslemid teatud tingimustel kohustatud relvad haarama. Pärast 1683. aastat enam suuri džihaadi-lahinguid ette ei võetud, kuid seda mitte seepärast, et muhameedlased oleksid islami algõpetuse enesest eemale tõuganud või selle reformimise […]

KOHT, KUST KA KIIBAKAS MEES TÜDRIKU SAI: Sügisest kolib kuuks ajaks Narva linna Eesti president Kersti Kaljulaid koos oma kabiiniga. Ent Narva on ajaloost tuntud niigi kui äärmiselt suure naisosakaaluga linn. Üks lisanaine juures ei muuda siin midagi. Mõni aeg tagasi sai 160 aastat hetkest, mil Narvas Kreenholmi saarel asuti rajama võimsat tekstiilitööstust, mis tegutses […]

AUTORITEEDID JA KEHTESTAMINE: Tõnu Õnnepalu reis fundamentalismi. Loo tellis Edmund Burke’i selts. Nagu enam-vähem kõik selles vaimses maailmas, kus me endiselt elame, on ka vundamentalism [1] kui mõttevool leiutatud ja ellu saadetud XIX sajandil. Aga ellu on ta saadetud mitte enam Euroopast (nagu muidu suurem osa sellest moodsast vaimupagasist), vaid juba Ameerikast. See on kõnekas. […]

RAJU AASTA 100 AASTAT TAGASI: 1917. aasta veebruarirevolutsioon Venemaal algas pealinnast Petrogradist. Tegelikult algas see tunduvalt varem. Ka mitte 1905. aastal, mil toimusid töölisrahutused ja rahva tulistamine, vaid juba 19. sajandi viimasest veerandist saati leidis Venemaa end kentsakast seisukorrast: päevadest, mil hakkasid toimetama terroristid, tsaaritapjad, filosoofid, maailmaparandajad, feministid, demokraadid; kildkonnad oma iseäralikus bolševismis, anarhismis, vägivallas […]