KONSERVATIIVSUS JA INNOVATIIVSUS PÕRANDA ALL: Ükski subkultuur ei eksisteeri vaakumis, nad on omavahel läbi põimunud ja mõjutavad üksteist, räägib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel, kelle sulest ilmus hiljuti monograafia „Punks and Skins United“ – prestiižika angloameerika kirjastuse Berghahni märgi alt. Minu ajalugu pungis algab 1980-ndate keskelt, viimastel aastatel, kui enne perestroikat oli Nõukogude Eestis veel „vana kooli“ […]

PUNAVALGE REVOLUTSIOONI JA VABADUSPÜÜDE VISUAALID: Valgevene kultuurielu on viimase poole aastaga teinud läbi tohutu muutuse, täiesti apoliitilisest nähtusest protestiva avangardismini. Alles hiljuti ei olnud enamus Valgevene kunstitegelasi valmis eriarvamust avaldama ega võimudega vaidlema. Nii nagu Nõukogude kirjanikud ei tahtnud kirjutada „sahtlisse“, ei teinud nad seda ka Lukašenka ajal ja nõustusid hambad ristis tsensuuriga – et […]

MINEK MINEVIKKU, AGA MITTE AJAMASIN: Rahvad ja kultuurid on eri aegadel paikadele, mida nad on pidanud oma koduks ja kodumaaks, omistanud erisuguseid tähendusi. Tänu Eesti asukohale ida ja lääne vahel on siit kulgenud läbi suured ja vähemad rahvusvahelised kaubateed nii maitsi kui ka meritsi. Kultuurilised ja poliitilised suhted naaberrahvastega on läbi aja olnud nii vabatahtlikud […]

asjatundja Martti Kalda kirjeldab Aasia rikkamaid valitsejaid, kelle võim on sõna otseses mõttes piiritu. Seitse on juba muistsest ajast maagiline arv. Nädalas on 7 päeva, sest maailm loodi seitsme päevaga. Vikerkaarel on 7 värvi, ja taevas 7 taevakeha. Rooma ja Konstantinopooli linnad ehitati 7 künkale, antiikmaailmas oli 7 maailmaimet ja Vana-Indias 7 suurt tarka. Maailmas […]

KRISTLUSE JA PAGANLUSE RISTMIK: Setode tuba ikooninurgaga lähtub iidse sakraalse ruumi ülesehitusest. See sisaldab energeetilist ala, kus saab kontakti kõiksusega, kuid mis vajab kaitset välise, ruumi piiridest väljaspool asuva vaenuliku maailma eest. Romanist Tiia Puustusmaa koostas raamatu seto ikooninulkadest (ikooninurk, püha nurk majas); ikoonide osa setode kultuuris ja ruumis vaatles ikooniuurija Oleg Kormašov. Ikooninulk edastab […]

MIDAGI PÄIKESETURISTILE: Kui ilm läheb külmaks, lendavad põhjamaalased Maltale. Või vähemalt mõtlevad sellest. Kui leida geograafilise asukoha tähtsusest ajaloos head illustratsiooni, on Malta selleks igati sobiv paik siin maailmas. Geograafiline asend on Malta õnn ja ühtlasi õnnetus. Jäädes oma asukoha tõttu keset Vahemerd kogu aeg risti ette võimsate tsivilisatsioonide ambitsioonikatele maadejagamistele, ongi tänane Malta kõigi […]

SUUR JA LAI ON MAA, MIS ON MU KODU: Taavi Pae ja rahvusatlase toimetuskolleegium koostasid 500 Eesti kaarti hõlmava rahvusatlase, mis jutustab lahti vabariigi ajaloo ning elu erinevad tahud, olgu selleks siis murrete levik, raudteede ajalugu, kliima, majandus, geograafia või mõni muu valdkond. Rahvusatlase eeltööd said alguse 2014. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, kui alustati […]

PÖÖNINGUILT JA KELDRITEST KOKKU KRAABITUD: Literaat Vaapo Vaher saab novembriks valmis raamatu Hiiumaa inimestest läbi kirjandusloo. „Hiiumaa kirjanduslugu“ on kaheköitelise ja rohkem kui 1500-leheküljelise teose nimi. KesKus’i jaoks koostas Vaapo kollaaži legendaarsest Voldemar Pansost (1920–1977). Kassaris oli lavastaja, näitleja ning prosaist Panso omainimene. Ta tutvus Hiiumaaga algas juba 1939. aasta suvel, mil ta esmakordselt Emmastes […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. Tuglas, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, sai niisiis tõlkida nõukogude […]

ELUKATE PÕNEVAD RAJAD: Tallinna Loomaaed rajati 1939. aastal ja sai tänavu 80-aastaseks. KesKus otsis üles ühe tõelise loomaaia-veterani ja ühe poolveterani, et sellest maailmast veidike rohkem teada saada. Lubage lahkelt esitleda: Anne Saluneem, kes töötab loomaaias aastast 1964, ning Marika Hiob, kes on siin aastast 1977. Metsloomade pidamine on vana komme, eelkõige tegelesid sellega uhkuse […]