PÖÖNINGUILT JA KELDRITEST KOKKU KRAABITUD: Literaat Vaapo Vaher saab novembriks valmis raamatu Hiiumaa inimestest läbi kirjandusloo. „Hiiumaa kirjanduslugu“ on kaheköitelise ja rohkem kui 1500-leheküljelise teose nimi. KesKus’i jaoks koostas Vaapo kollaaži legendaarsest Voldemar Pansost (1920–1977). Kassaris oli lavastaja, näitleja ning prosaist Panso omainimene. Ta tutvus Hiiumaaga algas juba 1939. aasta suvel, mil ta esmakordselt Emmastes […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. Tuglas, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, sai niisiis tõlkida nõukogude […]

ELUKATE PÕNEVAD RAJAD: Tallinna Loomaaed rajati 1939. aastal ja sai tänavu 80-aastaseks. KesKus otsis üles ühe tõelise loomaaia-veterani ja ühe poolveterani, et sellest maailmast veidike rohkem teada saada. Lubage lahkelt esitleda: Anne Saluneem, kes töötab loomaaias aastast 1964, ning Marika Hiob, kes on siin aastast 1977. Metsloomade pidamine on vana komme, eelkõige tegelesid sellega uhkuse […]

JÄRELEHÜÜE ÜHEST KADUNUD MAJAST: KesKus’i toimetus mälestab varalahkunud poliitikut, riigimeest, sõnameistrit ja sõpra Mart Nutti. Toimetuse arhiivides kaevates õnnestus meil leida 12 lugu, mille on kunagi KesKus’i kirjutanud kas Mart ise või mis on kirjutatud temast. Avaldame taas Mart Soidro intervjuud oma nimekaimuga – trükis ilmusid need 2001. ja 2007. aastal. Lisaks ka Mart Nuti […]

TERE TULEMAST, SELTSIMEHED ERLEN, POLES JA AVRIL! Paralleelselt inimverest tiine tegevusega põlistati Nõukogude Venemaa algusaastail „töörahva uhkust“ igal rindel. Sealjuures ka uutele kodanikele spetsiaalseid revolutsioonilisi nimesid välja mõeldes. Juku-Kalle Raid sirvib vanu dokumente ning tutvustab, milliseid kentsakaid nimesid inimestele Vova, Marina või Ženja asemel passi kirjutati. Kui nüüd minna kohe pealkirja kallale ja katsuda vastata […]

Martin A. Noorkõiv räägib Juku-Kalle Raidile sotsiaalmeedia erinevatest tulevikusuundadest ning võrdleb Facebooki XVIII ja XIX sajandi salongidega, kust sirgus vaba meedia. Pooled maailma netikasutajaist kasutavad ka Facebooki. Ent suur hulk kasutajaid on põhjustanud ka suure hulga probleeme. Huvigrupid ja muu suhtlusvorm on igati äge ning tore, ent münt kipub aegajalt teisele küljele kalduma. Paraku tekitab […]

KUIDAS SAARLASED 100 AASTAT TAGASI OMA RIIKI TEGID: Eelmisel aastal tähistati kõikvõimalikus asendis vabariigi saja aasta juubelit. Ent kõik asjad juubelisse ei mahu. 1919. aasta alguses toimus Eestis midagi sihukest, mida võiks takkajärgi pidada väikeseks kodusõjaks. Enamasti räägitakse sellest kui Muhu- ja Saaremaa mässust Eesti Vabariigi vastu, ent seda on nimetatud ka punaste ülestõusuks ja […]

KAS VABADUS ON PUDENENUD INIMESEL KÄEST? Käesoleva manifesti lõi Igor Gräzin kolme ja poole aasta eest ning selle ajendiks oli Eesti eemaldumine liberaalsetest väärtustest. See oli üks Gräzini katsetest juhtida Eesti tagasi enam või vähem liberaalsele teele. Gräzin kirjutas manifesti suunatuna eelkõige Reformierakonnale, kuna uskus, et liberaalsusekraan asub kusagil selle köögis. Nüüd avaldab Igor manifesti […]

Aastal 2024 saab üks Eesti linn jälle Euroopa kultuuripealinna tiitli. 2011 oli see Tallinn. Aga 2024. aasta kultuuripealinna nime pärast pistavad rinda Tartu ja Narva. Otsustamiseni pole palju aega. Mikko Fritze pajatab veidi kultuuripealinluse ajaloost. Ühtlasi annab KesKus sõna nii Narva kui ka Tartu võistkonnale. Tartu dressides võistleb Mart Kivastik, Narva võimlemispüksid on jalga tõmmanud […]

Ehk monumentide väärtus eile, täna ja homme PUUSLIKUD JA MÄLU: Mis on ajalooliste sammaste ja tseremooniate väärtus? Kas ajas muutuv sümbol kannab samu väärtusi ka tänapäeval? Nõnda nagu on Madonna muutunud inimeste teadvuses olulisest religioossest tegelasest popstaariks, muutub ka suhtumine püstitatud mälestusmärkidesse ja nendega seotud riitustesse. Nii uute kui ka vanemate, riiklike ja kohalike mälestusmärkide […]