JEESUSE ÜMBERKONSTRUEERIMISE VÕIMALUSI: Eesti orientalist, teoloog ja assürioloog Peeter Espak kirjeldab, kuidas teaduse hulluksminevam versioon ei suuda oma näppe eemal hoida ühestki kultuurinähtusest. See, kuidas tänapäeval peetakse Jeesust erinevate uurijate arust kas transiks, homoks või neegriks, on ilmselt alles algus. Aga pole midagi uut siin päikese all. Selline protsess on sageli toimunud akadeemiliste teadlaste või […]

PLAKATINAISED ON SÜMBOLID: Nad väärtustavad elu ja tingimusteta armastust ning esindavad vastandlikke omadusi nagu praktilisust ja hingelisust, õrnust ja jõulisust. Plakatitel on nii esteetilised kui ka kommertseesmärgid ja nad annavad edasi ka ideoloogilisi sõnumeid. Taani Kultuuri Instituut Eestis, Lätis ja Leedus ning Eesti Ajaloomuuseum on kokku pannud visuaalkunsti ühisnäituse “Plakatinaised. Eesti, Taani ja Hiina ideoloogiline […]

OO, NAINE, KES SA OLED FOTOL, PÜHITSETUD OLGU SINU KEHA! “Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost” on näitus näitusest, mida saab vaadata Tartu Kunstimuuseumis TARTMUS. Indrek Grigor sukeldub aegadesse, mil naisterahva kujutamine fotol tundus tuhandetele inimestele veel omaette pidulik ja ärevaks ajav sündmus. 1983. aasta 3. märtsil avati Tartu Fotoklubi eestvedamisel Tartu Kunstimajas esimene näitus sarjast […]

VENEMAA, UKRAINA NOOREM VEND: Kuigi Venemaa isevalitseja Putin üritab näidata, et Ukraina pole üldse mingi riik kunagi olnudki, siis ajalooliselt on lugu siiski teistmoodi – Ukrainas oli riik juba siis, kui Venemaad veel polnudki, kirjutab islandi keele tõlkija ja muinaspõhja kultuuri tutvustaja Askur Alas. On üsna kindel, et praeguse Venemaa alustalad on muistsel Kiievi-Venemaal ehk […]

FOTODE LOODUD AJAMASIN: Näitus „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap (1893–1942)” on kui aegade taha ulatuv sidus metsaseeneniidistik, mis soodsates tingimustes ikka ja jälle õitsele lööb ning eoseid lennutab. Linnamuuseumi Fotomuuseumi analoogfoto teema-aasta põhinäitusel (Tallinn, Raekoja 4/6) on kolmel korrusel väljas Eesti 1930. aastate tippfotograafi Carl Sarapi loomingu paremik haruldaste säilinud originaalfotode, fotopostkaartide, fotosuurenduste ja trükistena. […]

TSSSSSSSSSSSSSS! Fred Jüssi mõtiskleb vaikuse üle, mida maailmas järjest vähemaks jääb. „Mul ei ole õnnestunud osta vaikust. Ma tean, et niisugust võtet on kasutatud, et on küsitud orkestrilt: „Kui palju maksab, ma tellin ühe pala?“ Orkester ütleb hinna ja siis on makstud neile kahe pala raha ja öeldud: „Nüüd jätate kaks pala mängimata.““ KesKus soovitab […]

VÄIKESED TEKSTIKASTID JA PILDID. TRÜKITUNA: Haapsalu, graafika, disain ja festival. See kooslus tembutab jälle. Nimelt organiseerib graafik Marko Kekišev juba umbes 473 aastat järjest Haapsalus Graafilise Disaini Festivali. Sel aastal leidub lisaks graafilisele disainile ka Juri Lotmani, kes sai 100. Kekišev on võtnud alljärgnevas loos palju kaste, seganud need omavahel ära plakatite ning joonistustega ja […]

SINIKOLLASE MAA HIPIHÕNGULISED ALTERNATIIVSAMMUD. KUNAGI AMMU: Keskmine tubli kultuurihuviline eestlane teab, et meil tehti kogu Nõukogude Liidus kõik kõige esimesed alternatiivsed kultuurisammud: muusika, kunsti, teatri jne vallas. Paraku tuleb tõdeda, et mitmed teised kunagised „vennasvabariigid“ arvavad täpselt samamoodi. Nii ei jõuagi me ühele joonele, kus ikkagi toimus täpselt esimene roki- või popifestival Nõukogude Liidus. Üks […]

Ütle mulle, mille üle sa naerad, ja ma ütlen, kes sa oled.   HUUMOR – MIS SEE ON JA KUIDAS SEE TEKKIS? Bioloog Toomas Tiivel mõtiskleb huumori tekkeloo ning olemuse üle. Üks asi on kindel: kui olukord on ebakindel või ohtlik, on huumor töötanud läbi ajaloo nagu enesekaitsereaktsioon või isegi relv, millega hoitakse kinni oma […]

ONU KONSTANTINI AEGADEL: Tarmo Vahter kirjutab, kuidas temast sai endalegi ootamatult Konstantin Pätsi ja pätsismi uurija ning miks ja kuidas valmis raamat „Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood“. Kas muru oli rohelisem ja talu katus punasem või hoopis diktatuur tugevam? Pätsi aeg on tagantjärele keeruline epohh, oli tegelikult juba toona. Nüüd, mil Eesti […]