KOHT, KUST KA KIIBAKAS MEES TÜDRIKU SAI: Sügisest kolib kuuks ajaks Narva linna Eesti president Kersti Kaljulaid koos oma kabiiniga. Ent Narva on ajaloost tuntud niigi kui äärmiselt suure naisosakaaluga linn. Üks lisanaine juures ei muuda siin midagi. Mõni aeg tagasi sai 160 aastat hetkest, mil Narvas Kreenholmi saarel asuti rajama võimsat tekstiilitööstust, mis tegutses […]

AUTORITEEDID JA KEHTESTAMINE: Tõnu Õnnepalu reis fundamentalismi. Loo tellis Edmund Burke’i selts. Nagu enam-vähem kõik selles vaimses maailmas, kus me endiselt elame, on ka vundamentalism [1] kui mõttevool leiutatud ja ellu saadetud XIX sajandil. Aga ellu on ta saadetud mitte enam Euroopast (nagu muidu suurem osa sellest moodsast vaimupagasist), vaid juba Ameerikast. See on kõnekas. […]

RAJU AASTA 100 AASTAT TAGASI: 1917. aasta veebruarirevolutsioon Venemaal algas pealinnast Petrogradist. Tegelikult algas see tunduvalt varem. Ka mitte 1905. aastal, mil toimusid töölisrahutused ja rahva tulistamine, vaid juba 19. sajandi viimasest veerandist saati leidis Venemaa end kentsakast seisukorrast: päevadest, mil hakkasid toimetama terroristid, tsaaritapjad, filosoofid, maailmaparandajad, feministid, demokraadid; kildkonnad oma iseäralikus bolševismis, anarhismis, vägivallas […]

INIMMAAILMAL ON SADA SIBAVAT JALGA ALL: Elusolenditel on piirid [i]. Ka päris pisikestel nagu ainuraksed. Et nad laiali ei valguks, ümbritseb neid kest, kile või nahk. Mis ühtaegu nii ühendab kui ka lahutab seesoleva välja jäävast. Nülgimine ei ole olendi piiri kaotamine, küll aga võib nahast ilma jäämine võtta hinge välja. Igal olevusel on oma […]

2017. AASTA ARHEOLOOGILISED LEIUD: Mööda lahinguvälju ja põlde nuusivad ringi inimesed metalliotsijate ja pendlitega ning neile sekundeerivad sajad muud Muinas-Julled. Kõigi eesmärgiks on leida indianajoneslik sätendav varandus või vähemalt Saksa kiiver, mis kokkuostu tassida. Ometi pole sel kõigel igapäevase arheoloogiaga justkui eriti midagi pistmist. Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor* Ulla Kadakas teeb vahekokkuvõtte, millega on Eesti arheoloogia […]

ENSV KUI NOSTALGIAOBJEKT: Tallinna teletornis on septembrini avatud näitus „Banaane ei ole. Ajareis Nõukogude argipäeva“. See on pilguheit ajaperioodi, mille üle täna saame vabalt muiata. Need, kes mäletavad, võivad meenutada toonast absurdsust ja saavad rääkida sellest lastelegi. Ent pisut pöörane on mõelda, kuidas riigis igatseb terve plejaad kodanikke tõsimeeli Nõukogude Liitu taga – sotsiaalmeedias leidub […]

ISIKLIKU HIPINDUSE LÜHIAASTATE AABITS: Endine hipi ja tänane kopivraiter Erki Oras sai toimetuselt hirmsa keelu mitte vaadata Terje Toomistu filmi nõukogude hipidest, kuna Erki oli üks selle ajastu liikumise lõpuklassides osalejatest. Et kui filmi ära näeb, võib minevikuprisma olevikuga segi kammida. Erki Oras seljatas puukentsefaliidi ning hipimineviku, millest jäi järele akuraatne tähestik ja läbielamiste geograafiline […]

ELU PRAETALDRIKUL: Kui vahva sõdur Švejk pidi sõpradele kirjeldama elu hullumajas, meenutas ta järgmist: „Hullumajas valitseb säherdune vabadus, millest isegi sotsialistid ei oska und näha… Ma sain seal kokku ka mitme professoriga… Teine tegi mulle selgeks, et maakera sees on veel üks maakera, hulga suurem kui välimine.“ Viimasel aastal on professorile siginenud õige palju järgijaid […]