KAS EESTLASED ON PUUSEENED JA VENELASED PURAVIKUD? Valdur Mikita kohta öeldakse, et tegemist on eesti rahva psüühe kaardistajaga. Raamatuseeria lingvistikast, metsast ning eestlase maailma salaurgastest annavad selleks põhjust küll. Valduri uus raamat räägib kukeseenekuulamisest. Juku-Kalle Raid sõitis koos ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejeviga kaheks tunniks Tartusse ja pani kukeseenepüüdmise võrgud välja.  Valdur Mikita keerutab käes […]

SÕLTUMATU PRILLIPAPA: Filmikriitik Buldooser Tuutu usub, et maailma on Venemaa tuumaarsenalist rohkem mõjutanud vene kultuur. Äsja klopsiti kokku poodium, kuhu ronis mees, keda nimetatakse vene kaasaja olulisimaks režissööriks. Vaatamata maailma suurimale territooriumile ja tuumaarsenalile on ikkagi vene kultuur see, mis globaalsesse ühisteadvusesse on sügavaima jälje vajutanud. Kui kirjandusklassikud nagu Dostojevski ja Tolstoi on laiemalt tuntud, […]

ARULAGE KINO: ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev sattus kinno vaatama filmi, mille tõttu on Venemaal palju mõõku ristatud. Tegemist on teosega „Matilda“, noore baleriini liftisõiduga otse napaka tsaari voodisse, mida vaatas pealt inetu printsess – tõsi küll, vuntsideta. Jube loll film on. Elas kord tsaar. Et tsaar oli meessoost, oli tema küljes suguliige. Veel oli […]

NAISED LÄKSID MEELEST ÄRA: Tartu Kunstimuuseumis on üle 29 aasta taas näitus Julie Hagen-Schwarzi elust ja loomingust. Miks on Hagen-Schwarz Eesti kunstiajaloos niivõrd oluline ja miks me peame temast rääkima? Merli-Triin Treikop ei pea seda isegi puust ja punaselt ette tegema, vaid mõtiskleb, miks ägedad naiskunstnikud ajas kaotsi läksid. aastal avaldati ajakirjas Art News nüüdseks […]

PUUD JA PUUD: Tallinnas Draakoni galeriis pakutakse näitust „Maapind puu all kihas nagu kogudus“, kus kunstnikud Mari Prekup ja Hannah Harkes mõtisklevad hiiepuude olemuse üle. Koos arhitekt Kaarel Künnapiga on linoollõigete moodulitest valminud ruumiinstallatsioon, mis peidab endas killukesi pühapaikade pärimuslugudest. Kõrvuti ajalooliste ning maausuliste traditsioonidega uurib näitus, mida inimesed sel teemal tunnevad. lugu Kaarel Kütas, […]

AUTORITEEDID JA KEHTESTAMINE: Tõnu Õnnepalu reis fundamentalismi. Loo tellis Edmund Burke’i selts. Nagu enam-vähem kõik selles vaimses maailmas, kus me endiselt elame, on ka vundamentalism [1] kui mõttevool leiutatud ja ellu saadetud XIX sajandil. Aga ellu on ta saadetud mitte enam Euroopast (nagu muidu suurem osa sellest moodsast vaimupagasist), vaid juba Ameerikast. See on kõnekas. […]

UKSELT UKSELE: Oma 100. sünnipäeva puhul saab Eesti Vabariik rohkelt erinevaid ja erilisi kingitusi oma inimestelt. Väikese ajuga ja pidevalt autorinimesid unustav Udobert Pidurkairi kirjeldab Jazzkaare veetavat foto-, heli-, lava- ja sõnakunsti sümbioosi. Huvitav on mõtiskleda selle üle, mida me ühe riigi sünnipäeva puhul tegelikult tähistame. Kas iga elatud aastat? Suuri saavutusi ja tipphetki? Ületatud […]

ENAMUSE RAHULOLU JA VABADUS: Õiguskantsler ja professor Ülle Madise sirvib Eduard Laamani 1933. aasta teost, mis tutvustab meile toonaseid erakondi. Kummalisel kombel on demokraatia kõige parem vahend demokraatiast vabanemiseks. Ning seda saab kasutada küllaltki märkamatult. Selle bukleti esikaant ehivad tollaste tipp-poliitikute portreefotod. Seade pole juhuslik: esimesena langeb pilk Konstantin Pätsile, siis uhkes mundris Johan Laidonerile. […]

UNUSTATUD RAAMAT: President Kersti Kaljulaid lappab nõukogude noorukitele ehitatud propagandateost „Sinepiparadiisi lapsed“ ning tuletab meelde, kuidas see raamat pani teda kunagi sunnismaisuse üle mõtisklema. Selleks, et olla seda raamatut üldse kunagi lugenud, peaks tüüpiliselt olema sündinud hiljemalt aastal 1942. Lasteraamat, erakordselt halb lasteraamat. Jossif Stalin oli veel enam-vähem täie tervise juures, kui see eesti keeles […]

 LÄHEDANE JA KAUGE: Ajalugu koosneb lugudest. Jaak Juske toob oma uues raamatus „Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist“ lugejateni viimase sajandi igast aastast ühe olulise loo. KesKus tutvustab šefimaid sündmusi, mida sajandi kohta teada võiks. 1919 Hülgerasv tõi Ruhnu Eestile jaanuaril 1919 sai Ruhnu ametlikult Eesti Vabariigi osaks. Paraku polnud aga saarega tükk aega ühendust ja […]