UKSELT UKSELE: Oma 100. sünnipäeva puhul saab Eesti Vabariik rohkelt erinevaid ja erilisi kingitusi oma inimestelt. Väikese ajuga ja pidevalt autorinimesid unustav Udobert Pidurkairi kirjeldab Jazzkaare veetavat foto-, heli-, lava- ja sõnakunsti sümbioosi.
Huvitav on mõtiskleda selle üle, mida me ühe riigi sünnipäeva puhul tegelikult tähistame. Kas iga elatud aastat? Suuri saavutusi ja tipphetki? Ületatud raskusi? Loodust ja kultuuri? Praegust hetke ja inimesi? Inimeste kingitused Eestile annavad aimu sellest, mida Eestimaal tänapäeval väärtustatakse.
Neljane vaade
Nagu elus ikka, sõltub arusaam vaatenurgast ning mida rohkemate nurkade alt üht teemat uurida, seda põhjalikumaks, keerukamaks ja sügavamaks see muutub. Siiski minnakse uurima peaasjalikult lootuses, et lõpuks koorub ning vormub mõistmine, mis muudab elamise-olemise lihtsamaks ja nauditavamaks.
Võib arvata, et sarnastel kaalutlustel on neli loomingulisest uudishimust ja julgusest pakatavat eestlast – fotokunstnik Kaupo Kikkas, helikunstnik Erki Pärnoja, lavakunstnik Jaak Prints ja sõnakunstnik Laur Kaunissaare – otsustanud festivali Jazzkaar eestvedamisel luua koondportree eestlastest, eestlusest ja inimeseks olemisest nimega „Saja lugu“. Erinevaid žanre koondav teos leiab väljundi fotoraamatu, muusikalise teose ja suurejoonelise kontsertlavastuse kujul.
Idee sadat eestlast portreteerida pärineb fotograaf Kaupo Kikkaselt, kes varasemate projektide kaudu sai aimu, kui suur vägi peitub koostegemises ja kokku toomises ning jagas oma mõtteid Jazzkaare meeskonnaga. Idee sütitas Jazzkaart – juurde tuli helimaailm. Tõeliseks koosloomiseks lisandusid fotograafiale ja muusikale ka teised žanrid – sõnakunst ja lavakunst, tuueski kokku eelnimetatud meeskonna.
Saja eestlase kodu
„Saja loo“ meeskond külastab sadat eestlast nende kodus, paneb kirja nende lood, pildistab inimesi nende praeguses eluhetkes ja keskkonnas ning loob kohtumistest ja kogemustest inspireerituna muusikat ja lavateose.
- aasta kevadel ilmub Kaupo Kikkase fotode ja Laur Kaunissaare lugudega fotoraamat. „Saja loo“ kulminatsiooniks on 20. aprillil Jazzkaare kevadise festivali avaüritusena toimuv dokumentaalne kontsertlavastus, kus fotodele ja lugudele lisaks kõlab Erki Pärnoja saja inimese lugudest inspiratsiooni saanud muusika ning Jaak Prints loob lavalise terviku, mis toob kuulajate-vaatajate ette lavale muu hulgas ka need sada inimest.
Sukeldudes inimeste uurimise ja loometegevuse maailma, pole tulemus kunagi etteaimatav ning see muudabki protsessi avastamiste teekonnaks. Meid, eestlasi, on küll vähe, kuid teame ja kogeme ju kõik iga päeva seda paradoksaalsust, kui erinevad ja sarnased me olla võime. Tihtilugu teeme kiirelt järeldused ning harvem jõuame mõtiskleda selle üle, kuidas suhestume kõigi nende inimestega, kes meiega sel ühisel Eesti nime kandval maalapil koos elavad. Millised on meie jagatud rajad ja kogemused nendega, keda peame enda jaoks võõraks? Mis juhtub hetkel, kui võõrast saab järsku tuttav? Kes ja millist elu elavad kõigil nendel tuhandetel tänavatel, tuhandetes valgustatud akendega kodudes? Mis neid inimesi huvitab ja tegutsema paneb või tagasi hoiab? Mida nad tunnevad ja mõtlevad? Igapäevarutus napib aega nendele küsimustele vastuste otsimiseks, kuid õnneks elavad meie kõrval inimesed, kes oma loominguga toovad selle teema meie kõigi teadvusesse.
Loo kujunemisteekond
Põimides omavahel fotograafia, sõnakunsti, muusika ja lavastuskunsti, on projekti loojate eesmärk muu hulgas leida moodused, kuidas portreteerida ühe ajajärgu vaimu ning korraga kümneid inimsaatusi nende mitmekihilisuses. Sada inimest valis meeskond objektiivsete ja subjektiivsete variatiivsust loovate parameetrite alusel välja 350 huvilise seast, kes ise või lähikondlaste tõukel avaldasid soovi osaleda. Nad elavad erinevates Eestimaa nurkades erinevaid elusid, on erinevas vanuses alates 3-st kuni 103-ni ning mõtlevad ja tunnevad kõik omal moel. „Saja loo“ peategelased ei ole tõenäoliselt laiemalt kuigi teada ja tuntud. Nad on lihtsalt eestlased, kes toimetavad iga päev oma praeguses eluetapis ja ümbruskonnas, elades täpselt nii, nagu neil on parajasti võimalik. Nii nagu me kõik. Seeläbi on meil kõigil võimalik nende inimeste ja lugudega veel enam suhestuda ning loomingu kogejast saab samuti kaaslooja koos oma isikliku tõlgendusega.
Kaupo Kikkase sõnul on üks huvitavamaid aspekte projekti elluviimisel kogeda, kuidas inimesed julgevad oma isiklikku maailma avada ning on valmis panustama ühisloomisesse. Meeskonna valitud lähenemine kujutada tavainimeste isiklikku elu avalikult nõuab tõepoolest suurt vastastikust usaldust.
Nii nagu paljude EV100 tähistamiseks tehtud kingitustega Eesti riigile, tunduvad ka „Saja loo“ projekti puhul selle vormi ja väljundiga vähemalt sama väärtusega sõnum ja tunnetus, mida kantakse ja laiali jagatakse. See on sõnum eestlaste omavahelisest usaldusest, ühisest loomisest ja tajust, et ilma üksteiseta – nii tuttavate kui ka hetkel võõrasteta – oleks meil kõigil pea võimatu oma isiklikku elu luua ning elu Eestis ühiselt edasi arendada ja kanda.
„Saja loo“ kujunemise teekonda on võimalik jälgida Facebooki ja Instagrami vahendusel ning juba on müügil ka piletid žanriülese suurteose ainsale ettekandele 20. aprillil 2018 festivalil Jazzkaar. Kontsertlavastus on kevadise Jazzkaare avaüritus ning toimub Noblessneri sadamalinnakus. Paigas, mis praegu on veel laevatootmisangaar, aga aprilliks muutub esmakordselt kontserdisaaliks.
„Sada lugu“
Koosseis: Erki Pärnoja – helilooja, kitarrid; Jaak Prints – lavastaja; Kaupo Kikkas – fotograaf; Laur Kaunissaare – dramaturg; Joel-Rasmus Remmel – klaver; Sander Mölder – elektroonika, tšello; Peedu Kass – kontrabas; Kristjan Kallas – trummid, löökpillid; Anna Põldvee – laul; Sänni Noormets – laul, viiul; puhkpillirühm.