MEIE OMA KODUNE TEOSOOFIA: Lühikese Jala väravatornis saab vaadata näitust vabamüürlusest Eestis. Näituse kuraator Meelis Piller heidab alljärgnevalt pilgu meie koduse Eesti vabamüürluse ajalukku. Rahvusliku enesemääratluse ning rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa ka võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste õpetuste vastu. […]

aastal valmis plaan ehitada Pirita jõu ürgorgu Tallinna Botaanikaaed. Esmasel kujul sai see valmis 1961, aga katkuaeg ei lubanud mullu suuremat juubelit pidada. Teeme seda nüüd. Juku-Kalle Raid püüdis kinni Andres Tarandi, kes redutas enne poliitikuks hakkamist aastaid botaanikaaias. Tarand pajatab sealse inimkoosluse (ja ka enda) kasvamisest ning seiklustest. Juku-Kalle Raid (J-K.R): Botaanikaaed sai eelmisel […]

ÖÖS ON ASJU: Tallinn on selline linn, et elu käib siin ka öösel. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel väidab, et on sellise nähtusega kohtunud. Aga misasi on Tallinna öölinnapea? Sihukene ametikoht eksisteerib. Ja olla loodud, et öösel toimuvat valitseda. Et teada, mis Tallinnas ja öölinnapea kabinetis öösel toimub, tegi Ventsel öölinnapea Natalie Metsaga intervjuu. Aimar Ventsel (A.V): […]

INFORMATSIOONI EEST PÕGENEJAL ON LÜHIKESED JALAD: Jaan Tõnissoni Instituudi juhataja Andrus Villem pajatab olulise taustajutu Vene-Ukraina sõjale. Ja seisukohast, mis riivab ka Eestit ja meie lugu. Heidame pilgu Karl Vaino pojale Antonile, kes on olnud läbi aastate Putini vaikiv kaaslane. Juba pikemat aega nuputavad maailma juhtivad poliitikud, politoloogid ja isegi teadlased, mis toimub Venemaa presidendi […]

PRO-APOKALÜPTILINE ATMOSFÄÄR: Indrek Leht kukkus lobisema kunstnik Raoul Kurvitzaga, et rääkida lahti kunstiline ning ühiskondlik projekt „Tsoon“, mis – nagu ka Tarkovski filmis „Stalker“ – on siinsamas meie kõrval ja lähedal olnud tegelikult juba pikka aega. Me oleme sinu ruumi ja valgusinstallatsioonidega pea pool Euroopat läbi rännanud. Ja isegi Jeruusalemma müüride äärde kergelt paganliku katedraali […]

KRISTJAN RAUA MUUSEUMIMAJA LOMBAKAS LUGU: Karin Heinsaar juhib tähelepanu ülilollile situatsioonile riigis, mis lubab meie fassaadkultuuril õitseda, ent kaotab järjest „väiksemat“ kultuuripärandit.  Kristjan Raua (1865–1943) preemiat peetakse vanimaks ja auväärseimaks kunstipreemiaks, mida antakse välja 1973. aastast ehk peagi juba pool sajandit. Tema nimelisel tänaval Nõmmel asuv kodu on mälestisena number 1092 arvele võetud 1995. aastal. […]

ÜMMARGUSE LAUA TAGA: KesKus tutvustab Inimõiguste Instituudi videokonverentsi. Kahes paneelis arutati mitmeid küsimusi. Esimese paneeli eesmärk oli arutleda selle üle, kuidas mõtestatakse tänapäeva Eestis inimõigusi ning kumb on tähtsam, kas ühiskond või indiviid. Teises uuriti, kuidas mitmekultuurilisel Venemaal, araabia maades ja laiemalt islamimaailmas, Hiinas ja Aafrikas saadakse aru põhi- ja inimõigustest ja kuidas neid mõtestatakse. […]

MEISTRIKLASS ÜLE AEGADE: Soomaa ühepuulootsik ehk haabjas kuulutati 2021. aasta detsembris UNESCO pärandisse kuuluvaks. Ent UNESCO? Või milleks UNESCO-le ühepuulootsik? Haabjameister ja siseturismi tuulegeneraator Aivar Ruukel viib publiku kaitsealuse lootsikuga sõitma ajalukku ja tänasesse. Ühepuulootsikuid on Soomaa külades tehtud enamasti haavast, vahel harva ka pärnast. „Pärn on ikka parem kui haab, aga vaat pole selliseid […]

EESTI VALIMISSÜSTEEMI JUURED: Kahed valimised on möödas. Paigutati ära kohalikud ässad ning president. Aga parlamendivalimised sõidavad samuti otsa, niisiis, tänase Eesti valimisseadus tekitab pidevalt küsimusi: mismoodi see asi ikkagi käib, et vähem hääli saanud sellid sattuvad parlamenti ja neist populaarsemad mitte. Mart Laar tähendab üles mõned mälestused Eesti valimisseaduse sünnist ja seda mõjutanud asjaoludest. Ja […]

AJALOO KOERAPÖÖRDED: 11 000 aastat tagasi elasid Eesti vanimas asulas Pullis – praeguse Sindi lähedal – inimene ja koer koos. 1967. aastal geoloogiliste puurimistega avastatud asulakoha hilisematel kaevamistel leiti muu hulgas kolm hammast, mis määrati koerale kuuluvaks. Krista Sarv Eesti Ajaloomuuseumist jutustab inimlooma ja koerlooma kohtumise variantidest. Ühed ütlevad, et see algas siis, kui inimene […]