VABRIKU SEMINAR ESITLEB: Vabriku Seminari Podcast on Toomas Saarepera iganädalane Youtube’i saade, kus külalisteks käivad eestlaste targad sõbrad, tuttavad ning muidu ühiskondlikult tuntud ja värvikirevad inimesed. KesKus valib iga kuu välja ühe saate ja toob selle kokkusurutud kujul ära. Podcast #25 – Astrid Kannel inforuumist ja tänasest ärevast välisilmast. Toomas Saarepera (T.S): Olles professionaalne ajakirjanik, […]

KAS KESKAEGNE GRAFITI? Madis Nõmme fotolugu Kaarma kiriku teksti vaidlusi äratavast ajaloost. Mida selle vana tekstiga täpselt mõeldud on? Fotol (1) olev tekst asub Kaarma kiriku torni seinal, peaukse kõrval paremal, umbes kolme ja poole meetri kõrgusel maapinnast. Tegemist on müüritise osaga, taolisi töödeldud välispinnaga kive suurusega 70 x 50 cm nimetatakse kvaadriteks. Teksti sõnastus ja õigekiri […]

Kõikvõimalikud klubilised mälumängud õitsevad Eestis nagu sajad rukkililled. Mälumängud, muusikaviktoriinid, ajaloomängud… Mis kõik veel. Aga Eestis on terve põlvkond, kes mäletab „Mnemoturniiri“. See põlvkond tundis „Mnemoturniiri“ juhti une pealt hääle järgi. Siim Kallas polnud sel ajal poliitik, nii nagu meil polnud riikigi. Juku-Kalle Raid kutsus Kallase Kuku klubisse, et seda mälumängude fenomeni veidi arutada ja […]

LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Heidame pilgu Tallinna veinijoomise ajaloole. Ilmselt olid välismaised viinamarjaveinid 17. sajandi teise poole Rootsi-aegses Tallinnas mõnevõrra odavamad kui keskaegses Tallinnas, kuid igapäevaseks tarbimiseks jäid need ikkagi liiga kalliks ning vein ei jõudnud sel ajal veel ka arvukatesse eeslinnakõrtsidesse, kus joodi õlut ja viina. Nagu keskajalgi, oli veinimüük rae range kontrolli all, veini […]

ÄRI PÜSTIPANEMISE VALEAABITS: Patoloogiline rännumees Krister Kivi Eesti Ekspressist kirjutab, kuidas ta vürtsikaupmeheks ei saanud. Vähemasti mitte esimesel katsel, ehkki proovis kõigest väest. On sügavalt inimlik tahta olla keegi, kes sa tegelikult pole. Vähesed suudavad kohe ära tunda selle, mis avab nende võimeid optimaalselt ning veelgi vähesemad on tõeliselt andekad paljudel aladel, nii-öelda renessansiinimesed. Kuid […]

KUIDAGI KODUNE: On miljardeid inimesi, kes pole kunagi Eestist kuulnudki. On sadu miljoneid inimesi, kes teavad, et Eesti on tavaline võsa kusagil endisel nõukogudemaal. On kümneid miljoneid inimesi, kes on Eestis käinud, vaatavad fotosid ja oskavad meenutada, et see on rabade vahele kiilutud vanalinn. On igasuguseid inimesi. Marek Reinaas uurib põldu. Keegi ei tea, aga […]

UNESCO PÄRANDIST KANTUD: Augustis tuleb ettekandmisele võrokeelne muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“. Hebo Rahman pajatas helilooja ja ühe libreto autori Märt-Matis Lillega teose tagamaadest, kuid juttu jätkus laiemalt ka oma juurika hoidmisest ja selle võimalikkusest praeguses ühiskonnas. Suitsusaun on kantud ka UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Kust „Suidsusannasümfoonia“ idee alguse sai ja sinuni jõudis? See oli Jan Rahmani üks mõttevälgatusi […]

NAINE MAJAS! Ajal, mil paljud paistavad sinimustvalget jäätist nosides marssimas patriarhaalsete põlisväärtuste juurde, on taas muutunud päevakajaliseks naisõiguslus ning naiste rolli avamine meie kultuuriruumis. Karin Paulus räägib Eesti Arhitektuurimuuseumi näitusest „Oma ruum. Feministi küsimused arhitektuurile“. Sel hooajal on lisaks Tartu Kunstimuuseumile ka Eesti Arhitektuurimuuseum puhtalt feminismi ja naissoost autorite päralt ning kuraator Ingrid Ruudi esitab […]

IGAÜKS LÄHEB LOLLIKS OMAMOODI: Kunstnik Raoul Kurvitz kirjeldab oma hobi – margikogumist. Ilmselt on filateeliaga kunagi kõik omal lohakal kombel tegelenud, ent mis teeb postmargikogu eriliseks? Eelkõige on margikogumine hea võimalus sooritada pikki geograafilisi reise ning sügavaid ajalooretki. Botaanilisi ja eluloolisi samuti. Raouli ja tema marke pildistas Mark Raidpere. Mis on see, mis teeb need […]

Selle aasta aprilliteesid: * Riik sünnib deklaratsioonist ja isegi seda pole tarvis! Ükski kriteerium riigi mõistet ei määratle! * Väikseim riik Eesti pinnal oli Eesti Vabariik ja see oli väiksem kui Naissaare Vabariik. Pidas ka kauem vastu kui 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatu. Vähe sellest, Eesti Vabariik okupeeris pool ruutkilomeetrit Keisririigi maad!   NÕELASILMASUURUNE […]