Õde venda õpetama: “Vennakene, hellakene! Ära nüid sõida sõea ees, ära nüid sõida sõea taga, sõida sõea keske’ella! Esimesi heidetasse, tagumesi tapetasse, kesmesi koeu oodetasse!” (Varbla. H II 17, 684/8 (78). 1890)     MINEVIKU SÕJAFOLKLOORIST TÄNASE SÕJA AJAL: Kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu tutvustab sõja ja lahingutega seotud Eesti folkloori läbi aegade. Kes meist […]

JALUTUSKÄIK PEALINNAS: Tallinna linn ei seostu ilmselt just eriti maalise iseloomuga majapidamise ehk mõisaga. Tänapäevasest vaatenurgast vaadates – seoseid ei olegi. Aga kui suunata oma pilk möödunusse, siis sisuliselt vaatavad mõisaga seotud märgid meile otsa pea igal sammul. Eesti mõisate uurija Alo Särg kirjeldab Tallinna mõisamaastikku ja praeguse pealinna maadel asuvaid kunagisi mõisaid, millest on […]

LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Karmel Mäeorg tutvustab Wulfardi-tagust torni, mis oli lagunemas juba 17. sajandil, ent mis 1980 restaureeriti ja linnaarhiivi käsutusse anti. Sel kohal, Paksu Margareeta vahetus läheduses ja Tolli tänava kõrval, asus tõenäoliselt ka Tallinna esimene linnamüür, mis pärines juba 13. sajandi teisest poolest. Wulfardi-tagune torn ehitati oletatavalt aastatel 1370–1390. Linnamüür oli seal juba […]

KÕIKJALE MAETUD: Tallinna kesklinnas võib seniajani leiduda vähemalt kaks-kolm ajutist sõjaaegset hauda, ütleb Arvi Tapver. Vastused küsimustele „kus, mis ja kas” on aga eripalgelist infot jagavad ning tunduvad aeg-ajalt kanduvat rahvaluule valdkonda. Ometi leidub sõjaaegseid säilmeid mitmeis Tallinna paigus. Kui Tõnismäe Pronksmehe ehk „Vabastajate monumendi” all asunud punaväelaste ühishaud pidi veel 1945. aastal ehk matusetseremoonia […]

MEIE OMA KODUNE TEOSOOFIA: Lühikese Jala väravatornis saab vaadata näitust vabamüürlusest Eestis. Näituse kuraator Meelis Piller heidab alljärgnevalt pilgu meie koduse Eesti vabamüürluse ajalukku. Rahvusliku enesemääratluse ning rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa ka võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste õpetuste vastu. […]

aastal valmis plaan ehitada Pirita jõu ürgorgu Tallinna Botaanikaaed. Esmasel kujul sai see valmis 1961, aga katkuaeg ei lubanud mullu suuremat juubelit pidada. Teeme seda nüüd. Juku-Kalle Raid püüdis kinni Andres Tarandi, kes redutas enne poliitikuks hakkamist aastaid botaanikaaias. Tarand pajatab sealse inimkoosluse (ja ka enda) kasvamisest ning seiklustest. Juku-Kalle Raid (J-K.R): Botaanikaaed sai eelmisel […]

ÖÖS ON ASJU: Tallinn on selline linn, et elu käib siin ka öösel. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel väidab, et on sellise nähtusega kohtunud. Aga misasi on Tallinna öölinnapea? Sihukene ametikoht eksisteerib. Ja olla loodud, et öösel toimuvat valitseda. Et teada, mis Tallinnas ja öölinnapea kabinetis öösel toimub, tegi Ventsel öölinnapea Natalie Metsaga intervjuu. Aimar Ventsel (A.V): […]

INFORMATSIOONI EEST PÕGENEJAL ON LÜHIKESED JALAD: Jaan Tõnissoni Instituudi juhataja Andrus Villem pajatab olulise taustajutu Vene-Ukraina sõjale. Ja seisukohast, mis riivab ka Eestit ja meie lugu. Heidame pilgu Karl Vaino pojale Antonile, kes on olnud läbi aastate Putini vaikiv kaaslane. Juba pikemat aega nuputavad maailma juhtivad poliitikud, politoloogid ja isegi teadlased, mis toimub Venemaa presidendi […]

PRO-APOKALÜPTILINE ATMOSFÄÄR: Indrek Leht kukkus lobisema kunstnik Raoul Kurvitzaga, et rääkida lahti kunstiline ning ühiskondlik projekt „Tsoon“, mis – nagu ka Tarkovski filmis „Stalker“ – on siinsamas meie kõrval ja lähedal olnud tegelikult juba pikka aega. Me oleme sinu ruumi ja valgusinstallatsioonidega pea pool Euroopat läbi rännanud. Ja isegi Jeruusalemma müüride äärde kergelt paganliku katedraali […]

KRISTJAN RAUA MUUSEUMIMAJA LOMBAKAS LUGU: Karin Heinsaar juhib tähelepanu ülilollile situatsioonile riigis, mis lubab meie fassaadkultuuril õitseda, ent kaotab järjest „väiksemat“ kultuuripärandit.  Kristjan Raua (1865–1943) preemiat peetakse vanimaks ja auväärseimaks kunstipreemiaks, mida antakse välja 1973. aastast ehk peagi juba pool sajandit. Tema nimelisel tänaval Nõmmel asuv kodu on mälestisena number 1092 arvele võetud 1995. aastal. […]