PROBLEEMID VESTLUSEGA: Kes ei tahaks Venemaaga vastastikku lugupidavaid ja kasutoovaid suhteid? Kes ei sooviks näha Venemaad vastutustundliku ja oma kohuseid täitva jõuna globaalsete probleemide lahendamisel? Eesti on siin kindlasti esimeste seas. Kuid millisest Venemaast me ikkagi räägime ja kas dialoog on ainus tee soovitu suunas? Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelsoni mõtisklus. Lääneriikide liidrid on viimasel […]

MAAILMA SUURIMAD SÜNDMUSED TOIMUVAD PEAKOLU SEES: Emake Maa on pidevas muutumises. Mõned neist muutustest sobivad meile, mõned mitte. Inimeste mõtetega on samuti. Need muutuvad vahel lausa hetkega. Eriti siis, kui on vaja otsustada, millises suunas edasi minna. Mis sageli tähendab valikut, kuidas emakese Maa tervist oleks hea hoida. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere küsib, kui […]

REEDETUD LEPPE ANATOOMIA: Teadlasi näeb streikimas harva, eriti Eestis. Kui ma ei eksi, siis oligi 5. juuni tunniajane hoiatusstreik esimene Eesti teadlaste kollektiivne streik, seda vähemalt uuel iseseisvusajal. Kuidas me oleme sinna jõudnud? Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm kirjutab, et ühegi teadlase eesmärk pole plakatiga tänaval tolgendada, aga muud võimalust enam ei ole. Pole […]

TARK MEES, KOMPVEK KÄES: Akadeemik Anto Raukas meenutab legendaarset akadeemikut, eesti rahva kurja ning head koduvaimu Gustav Naani, hullult koloriitset kuju. Naani sündimisest saab maikuus 100 aastat. Mati Alaveri ja Andrus Veerpaluga toimunu on heaks näiteks sellest, kuidas rahvuskangelasest võib mõne päevaga muutuda paariaks, kellega korralikud inimesed ei taha isegi suhelda. Midagi sarnast juhtus ka […]

INIMESE JA LOODUSE LOODU: Põhiseaduse kohaselt teame, et rahvusvahelise õiguse normid on meie õiguse osa. Eesti Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen uurib, mil moel on rahvusvaheliste õigustega läbi aegade kaardistatud pärandkultuuri ja keskkonnakaitset. Kevadel on kombeks saanud muinsuskaitse- ja looduskaitsekuu tähistamine. Muinsuskaitsekuu kestab 18. aprillist 18. maini ja looduskaitsekuu mai teisest pühapäevast keskkonnapäevani 5. […]

KUIDAS LOLLID MAJJA KOTIGA ELEKTRIT TOOVAD: Eestlaste geneetiline seos kilplastega on hästi teada ja ei vaja tõestamist, arvab akadeemik Anto Raukas. Eestimaa juhtivkilplased elavad enamasti üsna varjatud elu ja peituvad riigikogu ning erinevate valitsusasutuste seinte vahele. Meie Eesti kilplased, eriti puldi juures toimetavad kilplased, aktiveeruvad valimiseelsetel perioodidel, kus nad erinevate poliitiliste parteide sildi all jagavad […]

KAABUD LÖÖVAD LAUSA LÕKENDAMA: Iga nägija inimene on täheldanud kaabude populaarsuse enneolematut tõusu linnapildis. Moeajaloolane Mari Kanasaar ei räägi täna neist kuulsatest taatidest, kes endale selle peakatte pähe on sebinud, vaid peatub auväärse aksessuaari ajalool. Moehuvilisele pole midagi huvitavamat kui lood peakatetest. Kübaratega saab pea alati nalja, eriti siis, kui mood nõuab nende kandmist ja […]

TULEVIKU HAPRUS: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arutleb, kas on mõtet vaadata optimistlikult tulevikku või oleks targem kohe küünal ära puhuda. Kas optimistid on halvasti informeeritud pessimistid? Soomere näpib tasahilju tulevikku, mida tehes peab olema äärmiselt ettevaatlik. Tulevikku vaatavad tehnoloogid on tavaliselt optimistlikud. Miks nii, pole alati kohe selge. Võib-olla väljendab seda kõige paremini rannikuinseneride […]

EKS IKKA TÖÖ JA TÖÖHÕIVE: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere väidab, et võimekus geeniused nohikute ja tühikargajate seast üles leida ja säravaks töödelda või midagi unikaalset tegema panna on nüüdisaegsete riikide konkurentsivõime üks alustaladest. Helge tulevik ei tähenda, et elame säravas ja läbipaistvas teemantmajas. Sest isegi privaatsuse kadumise laines tahaks mõned toimetused teha kinnises ruumis […]

TUGEV NAINE LÖÖB KATKI ÜHISKONDLIKU NABANÖÖRI: Isehakanud vanaproua Jüri Pino pajatab feministlikust unistusest. Karmimate naisõiguslaste väitel ja rõõmuks me ju pidavatki sinnapoole liikuma. Ainult tähtajad, millal meestest ükskord lahti saadakse, on erinevad. Ometi võib asi minna ka naistest vabanemiseni. Poolakatele oli rohkem lubatud. Tol kadunud ajastul. Võisid avalikult kirikus käia, oma mehe Vatikani saata, rahvavabariigi […]