TARK MEES, KOMPVEK KÄES: Akadeemik Anto Raukas meenutab legendaarset akadeemikut, eesti rahva kurja ning head koduvaimu Gustav Naani, hullult koloriitset kuju. Naani sündimisest saab maikuus 100 aastat. Mati Alaveri ja Andrus Veerpaluga toimunu on heaks näiteks sellest, kuidas rahvuskangelasest võib mõne päevaga muutuda paariaks, kellega korralikud inimesed ei taha isegi suhelda. Midagi sarnast juhtus ka […]

INIMESE JA LOODUSE LOODU: Põhiseaduse kohaselt teame, et rahvusvahelise õiguse normid on meie õiguse osa. Eesti Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen uurib, mil moel on rahvusvaheliste õigustega läbi aegade kaardistatud pärandkultuuri ja keskkonnakaitset. Kevadel on kombeks saanud muinsuskaitse- ja looduskaitsekuu tähistamine. Muinsuskaitsekuu kestab 18. aprillist 18. maini ja looduskaitsekuu mai teisest pühapäevast keskkonnapäevani 5. […]

KUIDAS LOLLID MAJJA KOTIGA ELEKTRIT TOOVAD: Eestlaste geneetiline seos kilplastega on hästi teada ja ei vaja tõestamist, arvab akadeemik Anto Raukas. Eestimaa juhtivkilplased elavad enamasti üsna varjatud elu ja peituvad riigikogu ning erinevate valitsusasutuste seinte vahele. Meie Eesti kilplased, eriti puldi juures toimetavad kilplased, aktiveeruvad valimiseelsetel perioodidel, kus nad erinevate poliitiliste parteide sildi all jagavad […]

KAABUD LÖÖVAD LAUSA LÕKENDAMA: Iga nägija inimene on täheldanud kaabude populaarsuse enneolematut tõusu linnapildis. Moeajaloolane Mari Kanasaar ei räägi täna neist kuulsatest taatidest, kes endale selle peakatte pähe on sebinud, vaid peatub auväärse aksessuaari ajalool. Moehuvilisele pole midagi huvitavamat kui lood peakatetest. Kübaratega saab pea alati nalja, eriti siis, kui mood nõuab nende kandmist ja […]

TULEVIKU HAPRUS: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arutleb, kas on mõtet vaadata optimistlikult tulevikku või oleks targem kohe küünal ära puhuda. Kas optimistid on halvasti informeeritud pessimistid? Soomere näpib tasahilju tulevikku, mida tehes peab olema äärmiselt ettevaatlik. Tulevikku vaatavad tehnoloogid on tavaliselt optimistlikud. Miks nii, pole alati kohe selge. Võib-olla väljendab seda kõige paremini rannikuinseneride […]

EKS IKKA TÖÖ JA TÖÖHÕIVE: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere väidab, et võimekus geeniused nohikute ja tühikargajate seast üles leida ja säravaks töödelda või midagi unikaalset tegema panna on nüüdisaegsete riikide konkurentsivõime üks alustaladest. Helge tulevik ei tähenda, et elame säravas ja läbipaistvas teemantmajas. Sest isegi privaatsuse kadumise laines tahaks mõned toimetused teha kinnises ruumis […]

TUGEV NAINE LÖÖB KATKI ÜHISKONDLIKU NABANÖÖRI: Isehakanud vanaproua Jüri Pino pajatab feministlikust unistusest. Karmimate naisõiguslaste väitel ja rõõmuks me ju pidavatki sinnapoole liikuma. Ainult tähtajad, millal meestest ükskord lahti saadakse, on erinevad. Ometi võib asi minna ka naistest vabanemiseni. Poolakatele oli rohkem lubatud. Tol kadunud ajastul. Võisid avalikult kirikus käia, oma mehe Vatikani saata, rahvavabariigi […]

TERVISE TUHANDED ASPEKTID: Erinevalt tarkusest, mille vähesuse üle peaaegu keegi ei kurda, on tervist jagatud ebaühtlaselt. Sarnaselt looduse või keskkonna käsitlemisega teame, mis maksab ravimine, aga ei tea, kui kallis on tervis ise. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere analüüsib asja. Tervise hinda peaks küsima mitte haigekassalt või erakliinikult, vaid haigetelt ja pigem isegi neilt, kes […]

Vaadates arenguid ühiskonnas, on minu arvates õige aeg rääkida põhilisest põhjusest, mis meil üksteisega enam (rände) probleemidest rahulikult rääkida ei lase, ütleb kokk Tiit Kukk. Rändega seoses on riigid ja organisatsioonid (põhiliselt ideoloogiliste silmaklappide põhjustatud lühinägelikkusest) teinud vigu, millel on osa isegi kodanike hukkumisel, rääkimata muudest kannatustest. Õnneks ei ole selliseid juhuseid veel Eestis, kuid […]

KOMMUNIKATSIOONI JA SOTSIAALMEEDIA SABAS: Kuidas me eluke tulevikus veereb? Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere väidab, et universumi ehitus on selline, et teinekord pole asjadele ainsatki vastust. Me oskame küll maailma algosakesteks võtta, ent tervikut kokku panna ei suuda. Hea teaduse jooned on universaalsed. Need on oskus adekvaatselt interpreteerida määramatusi, mis meie ees seisavad, elegantsed […]