KIRI ÕIGUSKANTSLERILE: Ajaloolane Jaak Valge vaidleb Ülle Madisega. Valge: „Proua õiguskantsler on demokraatia üle arutledes võtnud nõuks hoiatada rahva poolt algatatavate referendumite eest (KesKus, veebruar 2018). Ning teeb seda Eesti minevikukogemusele toetudes, seekord Eduard Laamani 1934. aastal ilmutatud raamatukest „Erakonnad Eestis“ sirvides.“ Jaak Valge kritiseerib Madise kirjutist ja nõuab rahvaalgatuse taastamist. Laaman on tõepoolest kahe […]

SOLVUDA TULEB HÄSTI! Briti komöödia „Stalini surm“ osutus vene tšinovnikute jaoks huumori ning tõsiseltvõetavuse testiks. Tšinovnikud katset ei läbinud, vaid solvusid ja pidasid seda hobuse unenäoks, räägib ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev Jossifi surmakuul ja ratsutab sel puhul unenäona kirgiiside hobusel. Stalini surma aastapäev näeb Moskvas välja üsna tavaliselt: Kõige Tähtsamale Väljakule kogunevad sajad inimesed […]

MILJONIPETTUS: Rail Balticu tasuvusuuring ei ole enamat kui vaid pettus. Ettevõtja Karli Lambot haarab tavalise arvelaua ja näitab ette, kui suurt tünga plaanitakse. Et projektist pudeneb raha paljudele asjaga seotutele, pole nende huvides arulagedat ettevõtet pooleli jätta, vaid pigem puhutakse välja järjest suuremaid valesid. Kui eelmise aasta mais valmis audiitorfirma Ernst & Young tasuvusuuring, siis […]

KAS VÄÄRTUSTE KRIIS? Aastalõpu ühe tähtsündmusena toimus Tallinnas seitsmes Inimõiguste Aastakonverents. Tänavuse ürituse alapealkiri küsis: „Kas inimõigused on vabalanguses?“ viidates murettekitavatele trendidele Euroopas ja mujal maailmas, kus inimõiguste väärtused on kõikuma löönud. Aet Kukk kogub kokku esinejate mõtted ning küsib, kui kaugele oleme inimõigustest kandunud. „Inimõiguste vabalanguse“ mõistet kasutas esimest korda Amnesty Internationali peasekretär Salil […]

RIIK KUI EBASPORTLANE SPORDIVÕISTLUSTEL: Advokaat Paul Keres võtab ette Kaur Kenderi kohtusaaga ja tahab teada, miks tegeleti kogu asja raames lausa ebaproportsionaalselt palju riigi positsiooni õigustamisega. Pärast jõustunud kohtuotsust, millega advokaat asja võitis, teema tema jaoks tavaliselt lõpeb. Niivõrd märgilise tähendusega kaasuse puhul, nagu seda oli kirjanik Kaur Kenderi esindamine viimaste aastate jooksul, olen aga […]

 TASA MÖÖDA SEINAÄÄRI: Mõningaid mõtteid koduse kapikultuuri jätkuvast elujõust ja selle varjukülgedest. Betti Alveri kirjanduspreemia nominent Siim Sinamäe küsib, kuhu sõidab ühiskond siis, kui osa meist kardab. Näiteks mõni tuntud nägu on gei, aga ei julge seda välja öelda, kuna kardab ühiskondlikku peldikupumpa. Esiteks, inimestest laias ilmas. Apple’i tegevjuht Tim Cook, Silicon Valley suurinvestor Peter […]

VÄÄRKOHTLEMISI: Kirjutada feminismist värskelt peale Taavi Rõivase epohhiloovat ahistamisskandaali ning üldse pärast ahistamisteema muutumist rahvuslikuks hitiks, on suur privileeg. Eva Ladva usub, et õige pea räägime sotsiaalse ajaarvamise kontekstis sellest, mis juhtus enne ja pärast Kuala Lumpuri metsikut pidu. Miski pole enam endine Eesti Vabariigis. Isegi feminism mitte. Eesti mehel poleks midagi kõrgepalgalise naise vastu […]

APPI, HOMOKUUSK! Mida teha, kui jõulukuusk on nagu mingi pede? Valner Valme sai inspiratsiooni Varro Vooglaiu artiklist „Monstrum jõulupuu asemel on nn kunstnike nartsissis“ (Õhtuleht) ning otsustas Varrole appi minna ja teemat veelgi laiendada. * Ma ei ole küll homoteemasse lähemalt süvenenud, aga pealtnäha jätab Rakvere jõulukuuse ümber käiv mürgel mulje, et tegu on homodernistidele […]

TULEVIKULINNA UURISTAME NIIKUINII KÄIGU: Metrooehitus Eesti pealinna on teadaolevalt kunagi läbi käinud vaid ühest nõukogude linnaplaneerimisutoopiast. Valimisliidu Metroolinn algataja Jevgeni Kristafovitš usub, et aeg on piisavalt kaugel, et proovida asja uuesti ning tõsisemalt ja siirduda maa alla. Maa-alune ühistransport on tulevikuperspektiiv nii ehk teisiti, usub Jevgeni. Tallinna elanike väike arv ega suhteline vaesus ei saa […]

HABEMEGA SUPLEJA*: Ahto Lobjakas vaatleb, kuidas Karl Marxi habemest sikutatakse ning küsib, kas mõte on tegu või mahub sinna vahele veel midagi. Euroopa „kultuuriruumi“ ei kuuluta täna vere, nahavärvi, Euroopa territooriumil elatud aja ega mõne muu kvaasibioloogilise markeri järgi, arvab Ahto. Seda ruumi ei loodud selleks, et me sellele madala musta lae ehitaksime. Selle ruumi […]