MEID KÕIKI ON PETETUD: Nii suured kui ka väikesed lääneriigid on ennast lõhki laenanud. Mis tähendab seda, et lüpsta saab tavaline ja korralik hoiustaja. Ning mitte vähe. Kakk Valter, majandushuviline ja seetõttu ka rikas röövlind selgitab tänasel päeval rahaga toimuva lahti. „Üks tont käib ringi mööda maailma…“ Mäletate, kuidas üks habemik alustas sellega üht kirjutist, […]

RIIK ON RAHVASTEST TEHTUD KILLUSTIK: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel arutleb, mis hoiab erikultuurset Venemaad koos. Kõigepealt on see inimlik umbusk naaberküla ja -keele vastu. Aga jah, paar asja veel. Tänase seisuga on Venemaa koosseisus 22 vabariiki, nendest elanikkonna arvult on suurim Baškorostan ja väiksem Altai, territooriumilt on väikseim Ingušeetia ja suurim Sahha Vabariik (Jakuutia). Erinevaid rahvaid […]

TÄNAVANURGAL PARGIS: Oma kodu ümbrus läheb inimesele väga palju korda ning seda tuleb linnaruumi kujundamisel usaldada, arvab Peeter-Eerik Ots (Eesti 200 kandidaat). Täna on pealinna avalik ruum liikunud nutiseadmetesse ning selmet suvalisel joodikul paluda meie ühisruumist ära aurata, tehakse video ning kurjustatakse kommentaariumites, kui käest on linnaruum läinud. WTF? Sain kord vanalinnas kolleegidega kokku, et […]

KAS ANNAME KRIMINAALILE TORTI? Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar tutvustab harilikku korruptsiooni ning selgitab male- ja köögiterminoloogiat appi võttes, miks enne tuleb võtta lipp ja alles siis ettur. Ja mida teha, et kakuke ei sattuks korruptandi kätte. Veerand sajandit tagasi käidi Kuku raadio legendaarses saates „Keskpäevatund“ välja mõte harilikust korruptsioonist, mille tuum seisneb selles, […]

MUNADETA LUGU: Ajakirjanik Indrek Kuus arvab, et suhetehierarhias mängivad naised ikka keskset rolli, kuigi mõnikord on meestel seda raske tunnistada. Ühele meeldib ema, kõigile tütar. Naiste üle tegelikult ei või koduvabariigis enam nalja visata, sest feministlikud Põhjamaad võtku nüüd vaid imestada, kuidas pisikesel Eestil on nii presidendiks kui ka peaministriks naissoost olevused. Mis on ju […]

KATKU- JA KATKUJÄRGSE AJA PUDELIKAELAD NING KARID: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes peab ennast isehakanud epidemioloogiks nagu kõik ülejäänudki, võttis kätte arutleda, millise maailma kriis meile pärandab. Tavaliselt võidab massiivsetest muutustest see, kes oskab need enda kasuks pöörata. Isehakanud epidemioloogidele – nagu minagi – on tagantjärele päevselge, et kroonviirus, hellitusnimega koroonaviirus, pidigi ükskord meile […]

WAU-VÄLJANÄGEMISEGA MASINATEST: Tehisintellekt tuleb. Ja muudab ühiskonda aluspõhjani. Robotid tungivad meie igapäevaellu – kõik see on paratamatu; muidugi juhul, kui mingit meid sajanditega mõõdetavalt tagasipaiskavat õnnetust ei juhtu. Ats Miller uurib robotit kui inimese ja inimkonna elukaaslast. Tunnistagem, et pealkiri sel kujul on puhas klikipüüdja, ent teisalt on paljud arusaamad intelligentsetest masinatest endiselt seal Karel […]

MURED NAGU PÜHAPÄEVAKOOLI VÄLJASÕIT: Mart Laar meenutab, kuidas ta käis pea 30 aastat tagasi esimest korda Rootsi Riksdagis ning vaatas, kuidas seal maadeldakse viinerieelnõuga. Täna tundub, et Eesti on jõudnud sarnasesse aega, mistõttu tuletab Laar meelde hetki, mil pidi veel rabelema, mitte kaasmunejatele torti saatma. Esimest korda 1991. aastal Peeter Luksepa saatel Rootsi Riigipäeva (Riksdagi) […]

SÜVIK, MIS TÕMBAB RAHANDUSSÜSTEEMI ENDA POOLE: Majandusteaduste traktor Hardo Pajula uurib pensionisammast koreograafia ajaloo vaatevinklist. Meie praegusel valitseval luulusüsteemil – teaduslikul materialismil – on mitmeid tugevaid külgi, aga tulevik on väga kesine. Pensionisamba tants on üks moodsa aja levinumaid seltskonnatantse, millest ma olen varemgi kirjutanud. Üks laastuke ilmus mu raamatus „Kassi nurinad“ ja kandis pealkirja […]

Hommage a Mati Unt ÄÄRMUSI VÄLTIV (INIM)LOOM: Mihkel Mutt, kes avaldas kuu aega tagasi uue romaani „Mägrad hernes“, arvab oma argimütoloogilises mõtiskluses, et eestlane ongi eelkõige mäger. Sihuke veidi pikaldane vedimus, kes hullus olukorras enda eest siiski seista oskab. Mäkra pole kerge paika panna – ei lokaalselt ega metafoorselt. Kuigi Eesti metsades elab neid vähemasti […]