METSIKU EESTI LOOD: Maailma teadlastel on uurida üks väljakutsete rohke valdkond – kliima. Kliima uurimisega tegeletakse tõsiselt ka Eestis. Kliima muutuse mõjude leevendamisel on oluline roll metsadel: mets seob kasvades süsinikku, on alternatiiviks taastumatule fossiilsele toorainele ja pakub keskkonnasõbralikku ehitusmaterjali, mis võimaldab süsinikku siduda pikkadeks aastateks. Targasti metsi majandades ja targalt tarbides võiks inimkonna süsiniku […]

METSIKU EESTI LOOD. KesKus’i ja RMK sari Eesti metsadest proovib meelde tuletada väärtusi, mille eest seista. Siin tagasipilk „Vereta jahile“, fotojahile, kus päästik on fotopäästik. „Vereta jahi“ algataja on Tiit Hunt. Toimetus pani kokku kollaaži hetkedest, mil jahimeheks on silmad, mitte kuulid. Tiit Hundiga vestles Kristiina Viiron. „Vereta jaht“ on pärisjahile sarnanev jaht, kus relvadeks […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari kodumaisest metsast. Ülevaade sellest, mil moel on Eestis sajandi jooksul metsa majandatud, kuidas ja kuhu metsandus on liikunud ning mis on muutunud. Igal huvilisel soovitab toimetus külastada Sagadi Metsamuuseumi, kus on väljas äge ja põhjalik väljapanek meie metsa sajast aastast. Eesti Vabariigi tulek tõi suured muutused siinsesse metsasüsteemi. […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari kodumaisest metsast. RMK peametsaülem Andres Sepp räägib metsamajandamise hetkeseisust. Metsa majandamine Eestis on väga pikkade traditsioonidega majandusharu. Kõik need ka tänapäeval arutusel olevad teemad – raiutakse liiga palju, majandatakse ainult lageraiega ja raiutud metsi ei uuendata – on meie ajaloos mingil kombel korduvalt läbi käinud. Selles mõttes ei […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK sari Eesti metsadest. Jaan Kers Tallinna Tehnikaülikoolist vestleb biomajandusest ning kohaliku puidu väärindamisest. Kas nafta baasil tehtud tooteid saaks asendada puidu baasil tehtutega? Mööda Eestit sõidab ringi näitus, mis räägib puidu väärindamise võimalustest. Rändnäituse kava saab kätte RMK koduleheküljelt, alljärgnevalt aga räägime meie metsast ja valmisolekust minna üle biomajandusele. […]

METSIKU EESTI LOOD: RMK JA KESKUS’I LUGUDESARI KODUMETSADEST. KesKus’i kultuurikoer Saba otsustas endale selleks suveks uue moodsa pulga hankida. Ega ei jäänudki toimetuserahval seepeale muud üle kui metsa minna ning võtta käsile RMK Peraküla matkarada Nõva lähistel. Marek Reinaas joonistas Saba matkast kaardi. Kus asuvad meie metsa parimad pulgad? Sellised, mis pinde keelde ei aja […]

METSIKU EESTI LOOD: RMK ja KesKus’i lugudesari kodumaisest metsast ning loodusest. Igasuviselt pakume lugejale võimaluse vaadata, kui palju ta meie keskkonda tunneb. Mäng on mõeldud 5.–12. klassi noortele – nii on hea võimalus vaadata, kas su teadmised on nendega võrdsed. Alloleva mängu maksimaalne punktisumma on 52. 2015. aasta lõpus mõõdeti Põlvamaal Ootsipalus hariliku männi kõrgusrekord. […]

RMK Kullenga taimla oli nõukogude ajal tuntud pigem lillede ja tomatite kasvatamise poolest. Täna leiab põldudelt ja kasvuhoonetest vaid metsataimed. Sellest, kust tulevad miljonite puude kasvatamiseks seemned ja kuidas need seemlast taimlasse ja sealt metsa jõuavad, rääkisid RMK Kullenga taimla tööjuht Anneli Laigu ja temale äsja teatepulga üle andnud endine tööjuht Tiiu Suve ning seemnemajanduse […]

RMK AITAB KALAMAJANDADA: Vesiviljelus, sealhulgas kalakasvatus on tänapäeva maailmas üks kiiremini arenevaid toiduainetööstuse harusid. 2014. aastal liideti seni iseseisvana töötanud Põlula Kalakasvatuskeskus RMK-ga. Nüüd kasvab kala Eestis palju paremini. Kalakasvatuse ajalugu, olevikku ja tulevikku tutvustab RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre. Juba 10 000 aastat tagasi hakkasid inimesed kodustama ja toiduks kasvatama loomi – eelkõige […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsadest. Sedapuhku tehakse ekskursioon kodumaistesse soodesse.  RMK looduskaitseosakonna spetsialisti Leevi Krumm pajatab lähemalt. Soo on eestlase jaoks mütoloogiline ja tähtis koht. Kunagi põgeneti sohu ristirüütlite eest, hiljemgi kasutasid kohalikud tihti vaid neile teadaolevaid teid laugaste vahel, et pääseda rüüstajate, sõdade või katku eest, mida kiputi ikka isikustama. […]