TUNTUIM ÕIS, VANEM KUI 40 MILJONIT AASTAT: Botaanikaaedade rajamine on osa kõrgkultuurist, millel on oma osa ühiskonna hariduses, kultuuris ja poliitikas. Maailma vanimad botaanikaaiad on rajatud kõrgkoolide ja teaduslike asutuste juurde, nii nagu ka Eestis. Katrin Ruitlane-Rütli meenutab, et Tallinna Botaanikaaia rosaarium saab 57-aastaseks. Tallinnasse botaanikaaia loomise mõte sündis teadaolevail andmeil 19. sajandi teisel poolel […]

KUNINGANNALIK LILL JA RAVIMTAIM: Botaanikaaia avamaakollektsioonide osakonna juhataja Anne Jaakson tutvustab pojengide lõhnavat ning kaunist ilma. Pojeng kuulub ajalooliste pärandtaimede hulka, kes levisid nüüdseks juba rohkem kui sajand tagasi mõisaaiast taluaeda. Lõpuaktused koolides, suve algus, jaanipäev – need on märksõnad, mis toovad meeltesse lõhnavad pojengisülemid ning maani kummarduvate pojengiõite read lillepeenardel, samuti sumedasse jaaniöösse passiva […]

VANIMAID KULTUURTAIMI: Iirised, roosid ja liiliad kuuluvad teadaolevalt vanimate kultuurtaimede hulka. Neid mainitakse paljudes müütides ja legendides. Egiptuses ja Vanas-Roomas kaunistati iiriseõitega pidulikke küpsetisi ja veinipokaale. Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Heli Russak avab ukse iiriste maailma. Fotod: Olev Abner, Krista Kirotar, Heli Russak. Suve alguse ühed värviküllasemad õitsejad lillepeenras on kahtlemata aediirised (Iris × germanica). Kuigi varased sordid […]

TEIE KAKTUS SÕI MEIE KOERA ÄRA: Taimede saatus pole sugugi vaid keedetuna kotleti kõrval lebada või heinana lakas oodata, mil lehm ta pintslisse pistab. Mõned taimed on ise oma saatuse peremehed ning lasevad hea maitsta kõigil, kellest jõud üle käib. Tallinna Botaanikaaia teadur Jaan Mettik annab lillele liha. Kes on vähegi popkultuuriga kokku puutunud, mäletavad […]

OKAS ÕUES: Kui hilissügis Eestisse saabub, jääb botaanikaaia õuealal rohelust vähemaks. Siiski, aia idaservas on üht-teist veel alles. Seal kasvavad ürgsed aasta ringi haljad taimed, kellest on leitud söelademetest 300 miljoni aasta vanuseid fossiile. Tallinna Botaanikaaia peadendroloog Olev Abner räägib okaspuudest. Okaspuud (Pinopsida) on saanud nime kitsaste ja piklike lehtede järgi, mida traditsiooni järgi okasteks […]

HUNDI HINGE JAHIL: Võrdlev usundiuurija Tiina Vähi ajab hundijuttu, arutledes selle üle, kas inimene kodustas hundi või kodustas metsakutsu ennast ise, ja alles hiljem hakkas inimene teda endale meelepärases suunas koeraks aretama. Miks eestlased just hallivatimehe oma rahvusloomaks valisid ja hoolimata ustavast kodupenist ikka igatsusega metsa poole vaatavad? Kui inimene ja koer üksteisele otsa vaatavad, […]

BOTAANILISELT KIRJU ILM: Tallinna Botaanikaaia ülevaatesari taimede iseäralikku ning huvitavasse maailma. Jaan Mettik räägib sarja esimeses loos taimede armuelust ning kasutab näidiseksemplaridena Botaanikaaia talviseid õitsejaid. Fotod: Sille Janson, Jaan Mettik. Eesti-taolises ontlikus, luterliku taustaga riigis on seks midagi sellist, millega tegeletakse tavaliselt pimedas ja teki all ning veel parem kui pimedal aastaajal ja öösel. Tallinnas […]

MIDA NAD SALAJA TEEVAD? Äsja ilmus Kõikide Loomade Suursaadikult Aleksei Turovskilt raamat „Aastaajad“. Nimi ei lase eriti mõistatada, teos räägib kõikvõimalike elukate – maapealsete, maa-aluste, õhuskulgevate ja veealuste – iseäralikust ning toredast aastaringist. Alekseiga heietab pajatusi raamatust, loomakestest ja maailmast tema poeg Mattias Turovski. Mattias: Millal sa teadsid, et loomad on sinu kirg? Kas sinu […]

Lennart Lennuk uurib, kuidas on lood isadusega loomariigis. Eestimaa loomaisad! Mida te teete!? Kas on karuisa teadmatus oma poegadest sama mis inimisa puhul laste hooletusse jätmine? Kas on sarnane hool, mida näitab üles ogalikuisa oma poegade vastu, end ise päris surmani kurnates? Eluslooduse üks põhiülesandeid on võimalikult palju järglasi saada. Selle, tihti üsna keeruka ülesande […]

RAJU LAGASTAMINE: Euroopas on käimas kultuuripärandi aasta, mida Eestiski hoolega tähistatakse. Pärandit väärtustavate toredate sündmuste kõrval on aga toimumas midagi sootuks vastupidist, vaat et kuritegelikku. Ahto Kaasik kirjeldab, kuidas meil on tavaks esivanemate hiiepaikades metsa raiuda, maad künda, loomi karjatada, sõnnikut laotada, mürgitada, ehitada ja muul moel lagastada. Milliseid pühapaiku on rüüstatud? 80 juhtumikirjelduse seas […]