PUHKPILLIPUNK: „Rohkem noote!“ – nii ergutab legendaarse, aga samas liiga vähe tuntud – valesti, aga ilusti mängiva – puhkpillibändi Tomahawck Brothers dirigent Riks rohkem kui 15 isehakanud pillimeest, kelle eesmärk pole mitte nooti järgida, vaid võimalikult rohkem pulli teha. Isehakanud ajakirjanik Askur Alas tegi vaevarikka katse sotti saada, kes need vennad on. Tavakodanikule võib teie […]

HALB, HALB, AGA IKKAGI IGIHALJAS KULTUS: Imelike Filmide Festivali (IFF) juht Harly Kirspuu vaatleb ühte kuulsamat kolefilmide loojat Ed Woodi. Keegi pole veel avastanud ühtegi tema teost, mis ei oleks objektiivselt kohutav ning kus Woodi totaalne andetus igal sammul silma ei paistaks. Ometi on tegu täieliku legega. Filmiajaloost teame omajagu inimesi, kes oma eluajal enda […]

PROPAKAADRID NÕUKOGUDE EESTI MÄNGUFILMIDES PEALE 1960: Imelike Filmide Festivali esikäpik Harly Kirspuu kaevab Nõukogude Eesti propagandasugemetega mängufilmide loos. Neid asju valmistati pikalt ette, kontrolliti hoolega ning peeti välismaa konjaablit rüübates julgeolekumeestega kümnetes soome saunades nõu. Siinses loos on kõne all vahemik 1960-ndatest 1980-ndate lõpuni.  (Eesti filmide lugu tutvustavat sarja loe ka neljast eelmisest KesKus’ist www.kes-kus.ee) […]

EESTI PROPAGANDAFILMI KAADRID 1956–1991: Riiklik propaganda filmikunstis on eksisteerinud ilmselt sama kaua kui filmindus ise. Kui tekkisid tehnilised võimalused piisavalt pikkade teoste loomiseks, sekkus kohe asjasse rahvusvaheline poliitika. Imelike Filmide Festivali (IFF) vedaja Harly Kirspuu keskendub kodumaisele propale 1956–1991. (Propagandafilmist kuni aastani 1940 ja aastatel 1940–1956 loe kahest eelmisest KesKus’ist. www.kes-kus.ee) Stalinismi hukkamõistmine tõi kaasa […]

EESTI PROPAGANDAFILMI KAADRID KUNI 1940. AASTANI: Riiklik propaganda filmikunstis on eksisteerinud ilmselt sama kaua kui filmindus ise. Kui tekkisid tehnilised võimalused piisavalt pikkade teoste loomiseks, sekkus kohe rahvusvaheline poliitika. Imelike Filmide Festivali (IFF) vedaja Harly Kirspuu keskendub Teise maailmasõja eelsele kodumaisele propale. Kinoskäimine oli odav, sest stuudioid oli palju ja eelarved filmidele väikesed ning seetõttu […]

VÕIB-OLLA ISEGI TEENIMATULT VÄLJA MAHTUNUD: Nagu arvata oli, on raamatu „101 Eesti filmi“ esmaseks ja kõige vahetumaks tagasisideks arutelu, mis oleks veel pidanud seal sees olema. Teose autor Tristan Priimägi katsub meelde tuletada, millised filmid ja miks raamatust välja jäid. Tere! Kui mul paluti teie käes olevasse väljaandesse teha lugu, mis valgustaks välja mõningad filmid […]

FELLINI LÄRMAKAD PIKNIKUD: Märts on Artise kinos Fellini kuu. Federico Fellini kui igavesti vaimustuva ja ka vaimustava filmitegija võtab sel puhul luubi alla Tristan Priimägi. Itaalia on maailma filmikaardile jõudnud päris mitme olulise nähtuse toomisega filmikunsti ajalukku, neist kõige mõjukamaks tuleb ehk lugeda Itaalia neorealismi, mis algas II maailmasõja ajal ja pakkus senisele kodanlikule edvistamisele […]

KLEEPUVAT PÜHADESOUSTI KA UUDE AASTASSE: Imelike Filmide Festivali (IFF) käilakuju Harly Kirspuu kiikab aastalõputraditsioonide raames jõuluajal vaatamiseks paisatavaid filme ning uurib, millist põnevat putru on igasugustes filmides pakkunud kristlased. Vanasti oli Ameerikas telekanaleid vähe, tõsiseltvõetavaid filmistuudioid ka, ja nii oligi ehk praegusest kergem saada hakkama mingisuguse teosega, mis kähku jõuluklassikaks saaks. Ja seda mitte ainult […]

NAGU KORRALIK PLAHVATUS: Eestit väisava Kim Ki-duki loomingule ja üha popimaks muutuvale kaasaegsele Lõuna-Korea kinomaastikule heidab pilgu filmientusiast ja kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod. oktoobri õhtul kogunes kino Artise suurde saali 166 inimest vaatama 35 mm filmilindi pealt 17 aasta tagust filmi „Kevad, suvi, sügis, talv… ja taas kevad” („Spring, Summer, Fall, Winter… and […]

RASSIPUHTUSE NIMEL, EDASI! Imelike Filmide Festivali pealik Harly Kirspuu peatub Natsi-Saksamaa propagandafilmidel. Ehkki sisult ühenäolised, olid need lindid vaieldamatult pompöössed ning lausa naeruväärsuseni pateetilised. Ning ajasid inimesi karjakaupa ja kiiresti patriootiliselt hulluks. Propagandafilmid. Kuidagi imeliku maitsega see sõna võib ju olla, sest igasugune propaganda ei paista justkui kaasaegsesse ja vabasse lääne ühiskonda kuuluvatki. Tegelikult muidugi […]