TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Linnaarhiiv tutvustab tingimusi, kuidas pea 100 aastat tagasi autojuhilube tehti. Lisaks uurime, kas ja mis andmeid leidub 1920. ja 1930. aastate naisautojuhtide kohta linnaarhiivi kogudest. Selgus, et leidub küll. Olgu naisjuhid ka siia üles pandud. aasta 11. oktoobril andis Tallinna linnavolikogu välja „Sundusliku määruse mootorsõidu- ja veoriistade tarvitamise kohta“. Selle määruse […]

RAHU ON SÕJAST SIISKI HILISEM LEIUTIS: Mis ühendab sõjamuuseumi ja nukuteatrit? Mõlema loomisel mängis olulist rolli üks ja sama mees – Vabadussõja-aegne 6. jalaväepolgu reamees, rindefotograaf Taavet Poska. Laidoneri muuseumi juht Hellar Lill heidab pilgu selle asutuse värvikirevale ja põnevale loole. Sõjamuuseum sai alguse Vabadussõja kibedate lahingute ajal. 19. jaanuaril 1919 kirjutas operatiivstaabi ülem Jaan […]

PAAR TUNDMATUT KÜLGE KULTUURILOOST: Simmo Priks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist tutvustab põnevat kirjavahetust Draamateatri lavastaja Voldemar Mettuse ning seltskonnategelase ja ajakirjaniku Johannes Järve ning Estonia ooperilavastaja Hanno Kompuse vahel. Johannes Järv soovis parasjagu luua miniatuurteatrit. Siit kandub tänasesse 1930ndate alguse üks ebatüüpiline teatrielu tahk.   Lavastaja ja kriitik Voldemar Mettus (1894–1975) alustas teatritööd Draamateatri dramaturgi […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Dunkri Lonni oli Tallinnas 1930. aastate algul üsna tuntud lõbunaine ja sai postuumselt ehk veelgi tuntumaks. Ent tema elu oli täis traagilisi keerdkäike ning lõppes õige kurvalt – ta leiti tapetuna oma segipaisatud korterist. Sel ajal esines tapmisi tänasest kümmekond korda sagedamini. Prostituudi mõrvar hukati. Lonni, kelle õige nimi oli Anna […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Elu jäljed Milano 1630. aasta katkusurma registris. Mida jutustavad meile vanad katkunimekirjad mikrobioloogide käe all? Avalikus arhiivis hoitavad arhivaalid on dokumendid, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide hindamise üheks olulisemaks kriteeriumiks on nende teabe- ja tõestusväärtus. Siin peetakse silmas peamiselt dokumendis sisalduvat otsest teavet. Mikrobioloogiline uurimine Kuid arhivaal […]

LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Indulgents (ld indulgentia leebus, armulikkus) on katoliku kirikus patu ajaliku karistuse leevendamine kiriku seatud tingimustel, aga ei ole patu enese kustutamine. Triin Kröönström räägib patukustutuskirjadest meil ning mujal. Keskaegne meeleparanduse sakrament (poenitentia) koosnes kolmest osast: kahetsus (contritio), piht (confessio), millel vabaneti patu süüst, ja patu eest mõistetud karistuse kandmine ehk hüvitus (satisfactio). […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiivi varasalv näitab, et seegid ehk haigemajad (pluss hoolekande teema) pakub Tallinna Linnaarhiivis võrdlemisi häid uurimisvõimalusi, kuna selle kohta on säilinud rohkesti mitmekesiseid allikaid umbes 770-aastasest ajavahemikust. Keskaegsed seegid (alamsaksa sekenhus – haigemaja, siit eestikeelne sõna seek) täitsid nii haigete hoolduse kui ka omamoodi pansioni ülesandeid. Suuremates linnades oli tavaliselt […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiiv tutvustab KesKus’i lugejale põlualust ametimeest, kelleta ei saanud ometigi läbi ükski linn. Lugu vaatleb 17. sajandi näitel, kes olid timukad ning milline saatus neid Tallinna ühiskonnas tabas. Näib, et Tallinna timukad olid läbi aegade põhiliselt sakslased, kes sageli pärinesid Saksamaa tuntud timukate suguvõsadest. Rootsi ajal, 17. sajandil nimetati timukaid […]

KUIDAS ÕPILASED ASJAST ARU SAAVAD: UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2003. aastal. Eesti ühines sellega 2006. aasta jaanuaris. 2017. aasta oktoobriks oli konventsiooniga liitunud juba 175 riiki. Marju Kõivupuu, Tiiu Üksik, Marlen Griffel, Aive Haave ja Kristina Elisabeth Kalmus tutvustavad Eesti kooliõpilaste seas läbi viidud pärandiküsitlust. Ülaltoodu on pelgalt kiretud arvud ja faktid, […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiiv tutvustab KesKus’i lugejale üht Tallinna ajaloo tuntumat korruptsiooni ja riigivarguse juhtumit – 1817. aasta tolliafääri ja selle ühte peategelast, tollast Tallinna raehärrat, Diedrich Rodde III-t. Tollase tollipettuse korraldamisest on möödunud 201 aastat ning petuskeemi väljatöötamise kohaks oli praegune linnaarhiivi maja Tolli tn 8, mis siis oli Tallinna tollihoone ehk […]