LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Kalmer Mäeorg räägib, kuidas Oleviste kirik hävis tulekahjus 16. juunil 1820 ning toob ära tulekahju pealtnägija, endise Tallinna toomkooli õpetaja Heinrich Wilhelm Joachim Rickersi (1753–1826) kirjelduse. aastal oli Tallinn üsna viletsal järjel, vaene seiskunud elukorraldusega provintsilinn. Linnas oli umbes 12 000 elanikku, kellele võis lisanduda 7000 kuni 8000 alamastme sõjaväelast maa- ja […]

TALLINNA LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Kalmer Mäeorg uurib Tallinna Mündi tänavat, mille pikkus on umbes 45 meetrit ja mis on üks Tallinna vanalinna lühemaid tänavaid, kui mitte kõige lühem. Aga kaugeltki mitte igav tänavajupp. Mündi tänav seob kunagist linna peatänavat Pikka tänavat linna keskpunkti Raekoja platsiga ehk turuplatsiga. Ajavahemikus 1555–1815 läks Mündi tänava siht raekoja poole […]

ÄMMAEMAND TALLINNAS: Kalmer Mäeorg ja Triin Kröönström võtavad Linnaarhiivi loos vastu lapse. Tallinnas oli linnaämmaemand ametis hiljemalt 1530. aastast ja seejärel ehk isegi järjepidevalt kuni 1. jaanuarini 1913. 1844. aastast alates oli neid ametis kaks, nagu ka arvatavasti aastatel 1686–1710. Selle umbes 380 aasta pikkuse ajavahemiku kohta aga puuduvad järjepidevad nimelised andmed linna ämmaemandate kohta, […]

VABANA VÕIB! Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim kujur Christian Ackermann on meister, kes väärib tähelepanu mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi kontekstis. Triin Kröönström Tallinna Linnaarhiivist heidab pilgu 350 aasta tagusele punkarile ning räägib, kuidas ta Tallinna tuli ja tagakiusamisest hoolimata barokseid altariseinu tegema hakkas. aasta kevadel saabus Tallinna kujurisell Christian Ackermann. Tallinn, iidne ja […]

TUHANDEAASTASE RIIGI LAST PEITNUD MAJA: Arvi Tapver otsib üles Natsi-Saksamaa rassiteoreetiku ja Idaalade riigiministri Alfred Rosenbergi sünnikodu, mis asub Tallinnas, Sõpruse kino naabruses. Vana-Posti tänava vasakpoolsete majade ehk paaritute numbrite jada kulgeb nii: 1; 3; 3a; 7 ja 11, seega puuduvad hooned 5 ja 9. Just 7 ja 11 vahelises lüngas ehk ligikaudu seal, kus […]

VIISISTATUD AJALUGU: 2015. aastal alustas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum esimest korda ajaloos süsteemselt popmuusika kultuuripärandi kogumist. Ühtlasi algatati ka kohtumisõhtute sari meie popmuusikutega. Eesti Muusika Kuulsuste Koja eestvedaja Risto Lehiste pajatab, mida on kogusse lisandunud ning mis kohtumisõhtuil juhtus. Nagu kõik teised muuseumivaldkonnad, soovisime ka meie koguda võimalikult palju materjali autentsetest allikatest ehk teisisõnu, kui […]

KAOS JA HÄVING: Kuidas toimis lavakunst vahetult pärast sõda? Luubi all on ENSV Riiklik Noorsooteater aastatel 1944–48, niinimetatud „vana noorsooteater“. Mitte see, millest sai tänane Linnateater, mille pileteid on leida sama raske, kui otsinuks 30 aastat tagasi heinakuhjast suhkrutalongi. Simmo Priks toob lugejani sõja lõpu- ning teatri algusajad. Tallinna Töölisteatri baasil moodustati 75 aastat tagasi […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Linnaarhiiv tutvustab tingimusi, kuidas pea 100 aastat tagasi autojuhilube tehti. Lisaks uurime, kas ja mis andmeid leidub 1920. ja 1930. aastate naisautojuhtide kohta linnaarhiivi kogudest. Selgus, et leidub küll. Olgu naisjuhid ka siia üles pandud. aasta 11. oktoobril andis Tallinna linnavolikogu välja „Sundusliku määruse mootorsõidu- ja veoriistade tarvitamise kohta“. Selle määruse […]

RAHU ON SÕJAST SIISKI HILISEM LEIUTIS: Mis ühendab sõjamuuseumi ja nukuteatrit? Mõlema loomisel mängis olulist rolli üks ja sama mees – Vabadussõja-aegne 6. jalaväepolgu reamees, rindefotograaf Taavet Poska. Laidoneri muuseumi juht Hellar Lill heidab pilgu selle asutuse värvikirevale ja põnevale loole. Sõjamuuseum sai alguse Vabadussõja kibedate lahingute ajal. 19. jaanuaril 1919 kirjutas operatiivstaabi ülem Jaan […]

PAAR TUNDMATUT KÜLGE KULTUURILOOST: Simmo Priks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist tutvustab põnevat kirjavahetust Draamateatri lavastaja Voldemar Mettuse ning seltskonnategelase ja ajakirjaniku Johannes Järve ning Estonia ooperilavastaja Hanno Kompuse vahel. Johannes Järv soovis parasjagu luua miniatuurteatrit. Siit kandub tänasesse 1930ndate alguse üks ebatüüpiline teatrielu tahk.   Lavastaja ja kriitik Voldemar Mettus (1894–1975) alustas teatritööd Draamateatri dramaturgi […]