MEES, KES HIILIB SISEUKSE TAGA? Jaan Tõnissoni Instituudi juhataja Andrus Villem analüüsib kunagise ENSV „juhi“ Karl Vaino pojapoja Anton Vaino kohta Putini ehitatud hierarhias. Idanaabri võimuvertikaali mõjukaimate tegijate hulka kuuluvat Anton Vainot ei pea keegi Venemaa ega Lääne analüütikutest Venemaa juhi siseringi kuuluvaks. 2016. aastal, kui ta Vladimir Putini korraldusel nimetati ootamatult presidendi täitevkontori personaliülemaks, […]

LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Alljärgnevalt tuleb juttu Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest, mis on vanim osaliselt säilinud eestikeelne trükis. Raamat trükiti 1535. aasta suvel. Nii katekismust kui ka ladinakeelset raamatut, mille köitest see leiti, hoitakse Linnaarhiivis ja need on eksponeeritud arhiivi püsinäitusel nn varakambris. Tallinnas tegutses 1842−1940 baltisaksa teadusühing nimetusega Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1911. aastast […]

LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Kalmer Mäeorg kirjeldab 1618. aasta kohtuprotokolli järgi, kuidas Köismäe asumis elanud kasuksepa Sifferi naine Kai endalegi ootamatult Koplis kadunud lehma taga otsides libahundiks muutus. Libahundijaht leidis aset 8.–21. augustil 1618, kasuksepa naine mõisteti siiski õigeks. Paljudes Põhja-Euroopa sadamalinnades, nagu näiteks Hamburg, Lübeck, Riia ja ka Tallinn, leidub piirkondi nimega Reperbahn. Tallinnas oli […]

LÜHIKESE JALA VÄRAVATORNI TULEVIKKU KUULAMA: Tallinn oli ehk kunagi okultistide pealinn. Kodune selgeltnägijate tuleproov on igal juhul läbi ajastute olemas olnud. Kiek in de Köki muuseumi esivaim Toomas Abiline tutvustab vaimude liikumise aegu Tallinna ajaloos. Kõik võivad tondilugusid kaema minna Tallinna Lühikese jala väravatorni kui parapsühholoogide huviobjekti, mis täidab seda kohta juba pea sajandi jagu. […]

KESET SUURI MUUTUSI: Segastel aegadel kasvab esoteerikute hulk. Kes mida haiguse vastu joob, on jooja oma peaga mõtlemise tulemus. Olgu sellise „uusšamanismiga“ kuidas tahes, aga Ungari Teaduste Akadeemia doktor ja rahvusvaheline šamanismiuurija Mihály Hoppál kirjeldab oma uurimustele ja välitöödele tuginedes šamanismi uuestisündi Euraasia mõnede väikerahvaste juures. Ungari etnograafia teadusloos on šamanismi uurimisel pikad traditsioonid. Ungarlastest […]

KAS LENDAV TÜNDER? LINNAARHVIIVI SUUR LUGU: Tallinna Mustpeade vennaskonna fotoalbumis on kaks fotot Saksa tsepeliinist Tallinnas 24. septembril 1930. aastal. Fotod sellest sündmusest pole iseenesest ju haruldased. Sündmus ise oli aga kahtlemata erakordne ja tähelepanuväärne. Selleks, et pildistada hiiglaslikku tsepeliini vaikselt kui kummitus Tallinna kohal hõljumas, olid kõik Tallinna fotograafid selle sündmuse nägemiseks juba varakult […]

LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Tallinna linna on 564 aastat valitsetud raekojast: alates aastast 1404, kui raekoda oma praegusel kujul iidse turuväljaku lõunaküljel valmis sai. Ometi asus „raekojahoone“ mõned aastad hoopis Vene tänaval. Raekoda oli teatavasti Tallinna rae kõige tähtsam ametihoone, kuigi raeistungeid peeti varasemal ajal sageli ka raekantseleis (praegune Raekoja plats 15 maja) või Pühavaimu kirikus, […]

LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Kalmer Mäeorg räägib, kuidas Oleviste kirik hävis tulekahjus 16. juunil 1820 ning toob ära tulekahju pealtnägija, endise Tallinna toomkooli õpetaja Heinrich Wilhelm Joachim Rickersi (1753–1826) kirjelduse. aastal oli Tallinn üsna viletsal järjel, vaene seiskunud elukorraldusega provintsilinn. Linnas oli umbes 12 000 elanikku, kellele võis lisanduda 7000 kuni 8000 alamastme sõjaväelast maa- ja […]

TALLINNA LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Kalmer Mäeorg uurib Tallinna Mündi tänavat, mille pikkus on umbes 45 meetrit ja mis on üks Tallinna vanalinna lühemaid tänavaid, kui mitte kõige lühem. Aga kaugeltki mitte igav tänavajupp. Mündi tänav seob kunagist linna peatänavat Pikka tänavat linna keskpunkti Raekoja platsiga ehk turuplatsiga. Ajavahemikus 1555–1815 läks Mündi tänava siht raekoja poole […]

ÄMMAEMAND TALLINNAS: Kalmer Mäeorg ja Triin Kröönström võtavad Linnaarhiivi loos vastu lapse. Tallinnas oli linnaämmaemand ametis hiljemalt 1530. aastast ja seejärel ehk isegi järjepidevalt kuni 1. jaanuarini 1913. 1844. aastast alates oli neid ametis kaks, nagu ka arvatavasti aastatel 1686–1710. Selle umbes 380 aasta pikkuse ajavahemiku kohta aga puuduvad järjepidevad nimelised andmed linna ämmaemandate kohta, […]