VABANA VÕIB! Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim kujur Christian Ackermann on meister, kes väärib tähelepanu mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi kontekstis. Triin Kröönström Tallinna Linnaarhiivist heidab pilgu 350 aasta tagusele punkarile ning räägib, kuidas ta Tallinna tuli ja tagakiusamisest hoolimata barokseid altariseinu tegema hakkas. aasta kevadel saabus Tallinna kujurisell Christian Ackermann. Tallinn, iidne ja […]

TUHANDEAASTASE RIIGI LAST PEITNUD MAJA: Arvi Tapver otsib üles Natsi-Saksamaa rassiteoreetiku ja Idaalade riigiministri Alfred Rosenbergi sünnikodu, mis asub Tallinnas, Sõpruse kino naabruses. Vana-Posti tänava vasakpoolsete majade ehk paaritute numbrite jada kulgeb nii: 1; 3; 3a; 7 ja 11, seega puuduvad hooned 5 ja 9. Just 7 ja 11 vahelises lüngas ehk ligikaudu seal, kus […]

VIISISTATUD AJALUGU: 2015. aastal alustas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum esimest korda ajaloos süsteemselt popmuusika kultuuripärandi kogumist. Ühtlasi algatati ka kohtumisõhtute sari meie popmuusikutega. Eesti Muusika Kuulsuste Koja eestvedaja Risto Lehiste pajatab, mida on kogusse lisandunud ning mis kohtumisõhtuil juhtus. Nagu kõik teised muuseumivaldkonnad, soovisime ka meie koguda võimalikult palju materjali autentsetest allikatest ehk teisisõnu, kui […]

KAOS JA HÄVING: Kuidas toimis lavakunst vahetult pärast sõda? Luubi all on ENSV Riiklik Noorsooteater aastatel 1944–48, niinimetatud „vana noorsooteater“. Mitte see, millest sai tänane Linnateater, mille pileteid on leida sama raske, kui otsinuks 30 aastat tagasi heinakuhjast suhkrutalongi. Simmo Priks toob lugejani sõja lõpu- ning teatri algusajad. Tallinna Töölisteatri baasil moodustati 75 aastat tagasi […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Linnaarhiiv tutvustab tingimusi, kuidas pea 100 aastat tagasi autojuhilube tehti. Lisaks uurime, kas ja mis andmeid leidub 1920. ja 1930. aastate naisautojuhtide kohta linnaarhiivi kogudest. Selgus, et leidub küll. Olgu naisjuhid ka siia üles pandud. aasta 11. oktoobril andis Tallinna linnavolikogu välja „Sundusliku määruse mootorsõidu- ja veoriistade tarvitamise kohta“. Selle määruse […]

RAHU ON SÕJAST SIISKI HILISEM LEIUTIS: Mis ühendab sõjamuuseumi ja nukuteatrit? Mõlema loomisel mängis olulist rolli üks ja sama mees – Vabadussõja-aegne 6. jalaväepolgu reamees, rindefotograaf Taavet Poska. Laidoneri muuseumi juht Hellar Lill heidab pilgu selle asutuse värvikirevale ja põnevale loole. Sõjamuuseum sai alguse Vabadussõja kibedate lahingute ajal. 19. jaanuaril 1919 kirjutas operatiivstaabi ülem Jaan […]

PAAR TUNDMATUT KÜLGE KULTUURILOOST: Simmo Priks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist tutvustab põnevat kirjavahetust Draamateatri lavastaja Voldemar Mettuse ning seltskonnategelase ja ajakirjaniku Johannes Järve ning Estonia ooperilavastaja Hanno Kompuse vahel. Johannes Järv soovis parasjagu luua miniatuurteatrit. Siit kandub tänasesse 1930ndate alguse üks ebatüüpiline teatrielu tahk.   Lavastaja ja kriitik Voldemar Mettus (1894–1975) alustas teatritööd Draamateatri dramaturgi […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Dunkri Lonni oli Tallinnas 1930. aastate algul üsna tuntud lõbunaine ja sai postuumselt ehk veelgi tuntumaks. Ent tema elu oli täis traagilisi keerdkäike ning lõppes õige kurvalt – ta leiti tapetuna oma segipaisatud korterist. Sel ajal esines tapmisi tänasest kümmekond korda sagedamini. Prostituudi mõrvar hukati. Lonni, kelle õige nimi oli Anna […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Elu jäljed Milano 1630. aasta katkusurma registris. Mida jutustavad meile vanad katkunimekirjad mikrobioloogide käe all? Avalikus arhiivis hoitavad arhivaalid on dokumendid, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide hindamise üheks olulisemaks kriteeriumiks on nende teabe- ja tõestusväärtus. Siin peetakse silmas peamiselt dokumendis sisalduvat otsest teavet. Mikrobioloogiline uurimine Kuid arhivaal […]

LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Indulgents (ld indulgentia leebus, armulikkus) on katoliku kirikus patu ajaliku karistuse leevendamine kiriku seatud tingimustel, aga ei ole patu enese kustutamine. Triin Kröönström räägib patukustutuskirjadest meil ning mujal. Keskaegne meeleparanduse sakrament (poenitentia) koosnes kolmest osast: kahetsus (contritio), piht (confessio), millel vabaneti patu süüst, ja patu eest mõistetud karistuse kandmine ehk hüvitus (satisfactio). […]