KAKS KANGEKAELSET: Eesti Kunstimuuseum alustas oma 100. tegevusaasta tähistamist näitusega „Alguses olid… Köler ja Weizenberg“ Kadrioru kunstimuuseumis, kus värske pilguga vaadatakse eesti professionaalse rahvusliku kunsti lätete ja alussammaste, maalikunstnik Johann Köleri ja skulptor August Weizenbergi loomingule omas ajas ja tänases perspektiivis. Kerttu Männiste jagab muljet. Nii Köler kui ka Weizenberg kuuluvad vaieldamatult eesti professionaalse rahvusliku […]

MOE LÄIKIV EKLEKTIKA: Fotograaf Mark Raidpere, kellel oli loometee alguses ambitsiooniks moepildistamine, sirvib Peterburi moekunstniku Maria Skulskaja tööd. Moeloolane Skulskaja on lõiganud kokku ajastute kaupa kulda, karda, eklektikat ning sügavusi. Hiljuti sain koduklubis juhuslikult kokku oma vana teretuttavaga, keda polnud vist liialdamata 15 aastat näinud. Selgus, et ta on muutumatult sama imetore salakaval lapsmees nagu […]

VÄGA FEMINIINNE LUGU: Tartu Kunstimuuseumis on üleval väljapanek naistest Eesti naiskunstnike loomingus. Kuraator Kadri Asmer usub, et naiskunstnike loomingu eripärad ilmnevad eelkõige motiivide valikus. Tartu Kunstimuuseumi kolmandal korrusel on alates 13. detsembrist eksponeeritud näitus „Isekeskis. Naine kujutamas naist“, mida kureerib kunstiajaloolane ja õppejõud Kadri Asmer. Mõistmaks täpsemalt näituse lugu ja konteksti tänases päevas, pöördusime Asmeri […]

SÜGISKAAMOSE LÄHENEDES: Elo Liiv nopib üles üksteist põhjust, miks hea inimene peaks osa saama festivali TAVA2018 (Tartu Valgus) programmist. Muistses Egiptuses peeti valgust Jumala pilgu säraks. Vana-Kreekas muutus see leegitsevaks sisetuleks, mille kosmiline säde andis meile nägemise. Tänapäeval seletatakse valgust kvantfüüsika abil, seda kasutatakse erineval moel valgustusdisainis, meelelahutuses ja digitehnoloogiates. Kuid valgus ei piirdu ainult […]

MISASI ON TSÜKLAR? Sel suvel saab Tartu Kunstimuuseumis külastada Erik Alalooga isikunäitust „Singulaator“. Tartmus on võtnud eesmärgiks tutvustada publikule muu hulgas ka eesti nüüdiskunstnike ajakohast ja aktuaalset loomingut, mis varem pole sellises mahus muuseumiseinte vahele jõudnud, ütleb kaasaegse kunsti kuraator Joanna Hoffmann. Postapokalüptilise ettekuulutusena lookleb Erik Alalooga interaktiivne masinate installatsioon „Singulaator“ läbi Viltuse maja esimese […]

EESTI KUNSTNIK AUSTRAALIAS: Adamson-Ericu muuseumis avatud näitusega „Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias“ esitletakse Eestis esmakordselt Austraalias aastakümneid elanud ja edukalt sealses kunstielus osalenud pallaslase Gunnar Neeme mitmekülgset kunstiloomingut. Kersti Koll võtab kokku.  Gunnar Neeme näitus ja sellega kaasnev raamat on 2011. aastal alanud Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise uurimisprojekti heaks kokkuvõtteks, […]

KEVADNÄITUS KUNSTIHOONES: Tänavune kevadnäitus on üles ehitatud messiformaadis, kunstnikud tuuakse suurelt ja selgelt välja ning nende tööde hindu ei hoita vaka all, vastupidi. Avamisel oli kuulda juba irooniat, kuidas nüüd on näha, kes siis need kõige rahamaiamad kunstnikud on. Triinu Soikmetsa ülevaade. Kunstnik Mall Nukke, kes on rahateemat oma loomingus varem korduvalt käsitlenud, suhtub rahateemasse […]

SURMATANTSU ÜHE AJASTU LÕPP: Saladuslik ja igavikuline Tallinna „Surmatants“ on kõige tuntum kunstiteos Eestis. Miks see maal on nii oluline ja miks see meid kõnetab? Ja miks me sellest jälle räägime? Merike Kuresoo otsib vastuseid. „Surmatants“ on monumentaalne maal hiliskeskajast, mida teavad pea kõik eestlased. See on teos, mille tähendus on võrreldav kunstiajaloo kõige olulisemate […]

RESTAURAATORI KOGU: Nikolai Kormašov (1929–2012), kunstnik, maalikunsti, vana-vene ikoonide ja rahvakunsti ekspert, Vene ja Eesti kultuuri uurija ja sillaehitaja, oli kirglik kollektsionäär ning restaureerija. Orest Kormašov tutvustab Mikkeli muuseumis väljapandud ikoone vana Kormašovi kogust. Kunstnik-kogujad ei ole ajaloos harv nähtus, kuid uusimas ajas mõnevõrra erinevad kunstnikutaustata kollektsionääridest. Kui valdavalt kogutakse teoseid materiaalse väärtuse tõttu või […]

LÄHIAJALOO MOSAIIGID: Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu galeriis (Rävala 10) on 12. maini avatud näitus „Inimene. Maa. Taie“. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel soovitab seda kui põnevat vaadet geograafiasse, kultuurilukku ja lähimineviku poliitikasse. Suur osa näitusest tutvustab äsja 70. sünnipäeva tähistanud raamatukogu direktori Andres Kollisti kunstikogu, fookuses maal ja graafika. Kogu näitus rühmitub aga kolme ossa: kujutav kunst, […]