VÄGA FEMINIINNE LUGU: Tartu Kunstimuuseumis on üleval väljapanek naistest Eesti naiskunstnike loomingus. Kuraator Kadri Asmer usub, et naiskunstnike loomingu eripärad ilmnevad eelkõige motiivide valikus. Tartu Kunstimuuseumi kolmandal korrusel on alates 13. detsembrist eksponeeritud näitus „Isekeskis. Naine kujutamas naist“, mida kureerib kunstiajaloolane ja õppejõud Kadri Asmer. Mõistmaks täpsemalt näituse lugu ja konteksti tänases päevas, pöördusime Asmeri […]

SÜGISKAAMOSE LÄHENEDES: Elo Liiv nopib üles üksteist põhjust, miks hea inimene peaks osa saama festivali TAVA2018 (Tartu Valgus) programmist. Muistses Egiptuses peeti valgust Jumala pilgu säraks. Vana-Kreekas muutus see leegitsevaks sisetuleks, mille kosmiline säde andis meile nägemise. Tänapäeval seletatakse valgust kvantfüüsika abil, seda kasutatakse erineval moel valgustusdisainis, meelelahutuses ja digitehnoloogiates. Kuid valgus ei piirdu ainult […]

MISASI ON TSÜKLAR? Sel suvel saab Tartu Kunstimuuseumis külastada Erik Alalooga isikunäitust „Singulaator“. Tartmus on võtnud eesmärgiks tutvustada publikule muu hulgas ka eesti nüüdiskunstnike ajakohast ja aktuaalset loomingut, mis varem pole sellises mahus muuseumiseinte vahele jõudnud, ütleb kaasaegse kunsti kuraator Joanna Hoffmann. Postapokalüptilise ettekuulutusena lookleb Erik Alalooga interaktiivne masinate installatsioon „Singulaator“ läbi Viltuse maja esimese […]

EESTI KUNSTNIK AUSTRAALIAS: Adamson-Ericu muuseumis avatud näitusega „Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias“ esitletakse Eestis esmakordselt Austraalias aastakümneid elanud ja edukalt sealses kunstielus osalenud pallaslase Gunnar Neeme mitmekülgset kunstiloomingut. Kersti Koll võtab kokku.  Gunnar Neeme näitus ja sellega kaasnev raamat on 2011. aastal alanud Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise uurimisprojekti heaks kokkuvõtteks, […]

KEVADNÄITUS KUNSTIHOONES: Tänavune kevadnäitus on üles ehitatud messiformaadis, kunstnikud tuuakse suurelt ja selgelt välja ning nende tööde hindu ei hoita vaka all, vastupidi. Avamisel oli kuulda juba irooniat, kuidas nüüd on näha, kes siis need kõige rahamaiamad kunstnikud on. Triinu Soikmetsa ülevaade. Kunstnik Mall Nukke, kes on rahateemat oma loomingus varem korduvalt käsitlenud, suhtub rahateemasse […]

SURMATANTSU ÜHE AJASTU LÕPP: Saladuslik ja igavikuline Tallinna „Surmatants“ on kõige tuntum kunstiteos Eestis. Miks see maal on nii oluline ja miks see meid kõnetab? Ja miks me sellest jälle räägime? Merike Kuresoo otsib vastuseid. „Surmatants“ on monumentaalne maal hiliskeskajast, mida teavad pea kõik eestlased. See on teos, mille tähendus on võrreldav kunstiajaloo kõige olulisemate […]

RESTAURAATORI KOGU: Nikolai Kormašov (1929–2012), kunstnik, maalikunsti, vana-vene ikoonide ja rahvakunsti ekspert, Vene ja Eesti kultuuri uurija ja sillaehitaja, oli kirglik kollektsionäär ning restaureerija. Orest Kormašov tutvustab Mikkeli muuseumis väljapandud ikoone vana Kormašovi kogust. Kunstnik-kogujad ei ole ajaloos harv nähtus, kuid uusimas ajas mõnevõrra erinevad kunstnikutaustata kollektsionääridest. Kui valdavalt kogutakse teoseid materiaalse väärtuse tõttu või […]

LÄHIAJALOO MOSAIIGID: Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu galeriis (Rävala 10) on 12. maini avatud näitus „Inimene. Maa. Taie“. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel soovitab seda kui põnevat vaadet geograafiasse, kultuurilukku ja lähimineviku poliitikasse. Suur osa näitusest tutvustab äsja 70. sünnipäeva tähistanud raamatukogu direktori Andres Kollisti kunstikogu, fookuses maal ja graafika. Kogu näitus rühmitub aga kolme ossa: kujutav kunst, […]

AJASTUTE HAMMASRATTAD: Teadaolevalt on elu mööduv ja lõpuks jääb järele vaid … (?) Seda lünkteksti on täiendatud mitmeti. Alles võivad jääda nii mälestus, igatsus, haud või isegi kaamel – nagu anekdoodis hajuvast miraažist. Anu Allikvee sukeldus Kumu näitusele „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“. Mis jääb alles ajaloost? On see pilt? Kas see on nii ning kuidas ajalugu […]

TÜHERIKUD LINNARUUMIS: Karin Pauluse pilk Paco Ulmani näitusele „Heitmaa“ Arhitektuurimuuseumis, mis jääb avatuks 25. märtsini. Autori looming iseloomustab üsna täpselt kogukonnatundest vaba söötis olemist. Tühermaine linnapilt, mis sümboliseeribki tühjust. Et arhitektuurinäitusel demonstreeritakse eelkõige ikka projekte, fotosid ning makette, mis pole võrreldes „päristeostega“, ehk siis majade ja maastikega, reeglina samavõrra huvitavad, on Eesti Arhitektuurimuuseum juba mitu […]