„Meie igapäevane toimetuse koosolek toimub täna uutmoodi!“ teatas toimetaja Kairi meelalt, kui ta hommikul KesKus’i uksest sisse marssis. Ma tõstsin laua alt oma elegantse ja kauni koerapea, et vaadata, kas meie Saaremaa piigal on lisaks kevadisele aktiivsusele ka uus soeng või vähemalt värske küünelakk. Ei olnud. Siiski tärkas minus tagasihoidlik lootus, et me korraldame uuendusliku […]

SURMATANTSU ÜHE AJASTU LÕPP: Saladuslik ja igavikuline Tallinna „Surmatants“ on kõige tuntum kunstiteos Eestis. Miks see maal on nii oluline ja miks see meid kõnetab? Ja miks me sellest jälle räägime? Merike Kuresoo otsib vastuseid. „Surmatants“ on monumentaalne maal hiliskeskajast, mida teavad pea kõik eestlased. See on teos, mille tähendus on võrreldav kunstiajaloo kõige olulisemate […]

KINOLINE PEREVÄGIVALD: Tristan Priimägi tutvustab aasta kõige mõjusamat perevägivallafilmi „Hooldusõigus“ („Jusqu’à la garde“) ning vestleb näitlejate Léa Druckeri ja Denis Ménochet’ga. Neid, kes on näinud prantsuse lavastaja Xavier Legrandi lühifilmi „Just enne õige kaotamist“, pole ilmselt kuigi palju, sest lühifilmid erilist tähelepanu ei leia. Need aga, kes nägid seda hirmutavalt realistlikku lugu abikaasa vägivalla eest […]

„Hooldusõigus“ („Jusqu’a la garde“). Režissöör ja stsenarist Xavier Legrand. Osades Léa Drucker, Denis Ménochet, Thomas Gioria, Mathilde Auneveux jt. 93 min   RAJUD PERETRAUMAD: Vägivald on mitte ainult kõikvõimaliku kunsti, vaid ka meedia leivanumbriks olnud kauem kui eakaimadki meist mäletavad. Joonas Kiik arutleb perevägivalda seiravat filmi „Hooldusõigus“ vaadates, kas vägivallast on üldse veel midagi rääkida […]

LAUA TAGA MAJADE KESKEL: Juku-Kalle Raid ja Marek Reinaas meelitasid juba kell 11.30 Kunstiakadeemia rektori ning arhitektuuriteadlase Mart Kalmu Humalakoja õllekasse Balti jaama turul. Ja – ennäe! – Kalm tuligi. Jutt keskendus linnaruumile, arhitektuurile ja kunstiülikoolile, aga ka muudele kentsakatele elunähtustele. Peab kohe algatuseks ühe tähtsa asja ära õiendama: hoolimata sellest, et kohtumine Mart Kalmuga […]

VÄIKE KODUMAA MUDEL: 2016. aasta suvel käisid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik Ülem-Suetuki külas Siberis. See on üks viimaseid püsiasustusega eesti külasid Venemaal. Intervjuudes nii nooremate kui ka vanemate kohalikega püüti mõtestada seda, kes või mis on eestlane ning mida ühe kauge eesti küla lugu võib meile öelda rahvuse elujõu kohta. Käigust sündis etendus „Jaanipäev“ […]

KOORILAUL JA RAHVATANTS KUI ROKIPIDU: 22.–24. juunil toimub Tartus Baltikumi suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob Emajõe Ateenasse üle 4000 kõrgetasemelise esineja. Meelika Hirmo ütleb, et EV 100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud. Pööripäeval toimuva Gaudeamuse kandev kunstiline idee on kolme Balti […]

TEGELIKKUS ON IGAST KIRJANDUSEST HULLEM: Jelena Skulskaja küsimustele vastab Venemaa kõige kuulsam kirjanik Vladimir Sorokin, kes astub üles mai lõpul toimuval kirjandusfestivalil HeadRead.  Kui Charlie Chaplinil paluti esitada tüüpilist koomikut, läks ta naeratades sirmi taha ja väljus sealt mõne aja pärast täiesti teistsugusena: kurb, sünge ja tähelepanelik. Te olete oma tekstides täiesti kartmatu, ajate tegelike […]

KOOLITATUD KOERALE: Leelo Tungal on kirjutanud mitu poppi raamatut, ühest neist tegi Moonika Siimets filmi „Seltsimees laps“. Kultuurikoer Saba vaatas filmi ära ja niuksus vaimustusest. Aga päris kõigest ta aru ei saanud. Koer on ikkagi sellest sajandist, film aga eelmisest. Lapseni ulatub koer hästi, nii ta siis küsis seltsimees lapselt Helena Maria Reisnerilt 1950ndate kohta. […]

MINEVIKUST TÄNASENI ULATUV SEENENIIDISTIK: 1962. aastal pöördus grupp ajaloolasi, sealhulgas mitmed Suure Isamaasõja veteranid, parteijuhi Hruštšovi poole, et lõpetataks Vene väejuhi, kindralfeldmarssal krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (1745–1813) ajalooliselt põhjendamatu ülistamine tolleaegsetes ajalehtedes ja tänavanimedes. Millest ajalugu vaikis, sellest kirjutab Helger Aaresild. Paraku said ajaloolased pahandava vastuse osaliseks, sest müüt „suurest“, ehkki kõik lahingud kaotanud […]