METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari kodumaisest metsast. Ülevaade sellest, mil moel on Eestis sajandi jooksul metsa majandatud, kuidas ja kuhu metsandus on liikunud ning mis on muutunud. Igal huvilisel soovitab toimetus külastada Sagadi Metsamuuseumi, kus on väljas äge ja põhjalik väljapanek meie metsa sajast aastast.
Eesti Vabariigi tulek tõi suured muutused siinsesse metsasüsteemi. Sisuliselt tuli kogu metsandus nullist üles ehitada, erinevad reformid muutsid põhjalikult seni kehtinud omandisuhteid, tsaariajast päranduseks saadu polnud enam elujõuline ega sobinud uue aja konteksti.
1918–1930
Alguste algus
*Keskne metsakorralduse organisatsioon – Metsade Peavalitsuse metsakorralduse osakond – moodustati 1919. aasta detsembris. Eriettevalmistusega inimeste puudusel võeti sinna tööle ka endisi Vene tsaariarmee ohvitsere, kes küll eesti keelt ei osanud, kuid mõistsid kaardimaterjali töödelda.
*Esimese maailmasõja ajal alanud küttekriis tõstis küttepuude hinnad võrreldes 1920. aastaga 1921. aastal 13-kordseks ja 1922–1924 16-kordseks. Toimus pidurdamatu üleraie. Seejärel tekkis küttepuude ülejääk. Puudele ei leidunud ostjat ja mõnel pool need isegi põletati langil.
*20. sajandi kolmandal kümnendil vähenes metsade pindala Eestis veelgi. 1926. aastal oli Eesti metsasus 20%, millest oli riigimetsa 86%. 1920–1926 jagati välja rohkelt asunikutalusid ja selle käigus raiuti põllumaa tarvis maha suur hulk metsa. Saamaks kapitali uue majapidamise käivitamiseks, raiusid asunikud allesjäänud metsast omakorda suure hulga puitu müügiks.
*Riigimetsa teenistujad võrdsustati teiste riigiametnikega, kuid metsasektori palgad olid teiste riigiametitega võrreldes ühed väiksemad. Eriti armetu oli alamate metsateenijate olukord: mõned metsavahid ei saanud üldse rahapalka, vaid pidid end elatama riigi eraldatud pisukesest põllumaast.
*1920. aastatel korraldas riik mitmeid erakorralisi raieid parimates majandusmetsades, stabiliseerimaks miinusesse kippuvat riigieelarvet.
Pilt 1:
- novembril 1918 lõpetati Eestimaa provintsiaalvalitsuse metsaosakonna ja Tallinna metsainspektsiooni tegevus. Seda päeva loetaksegi päevaks, mil alustas tegevust Eesti riiklik metsavalitsus. Esimene Eesti riigimetsaülemate koosolek toimus 14. mail 1919 Tallinnas Põllutööministeeriumi metsaosakonnas, mis nimetati Metsade Peavalitsuseks. Koosolekul määrati ametisse ka maakondade metsaülemad.
Eesti iseseisvumise eel 1918. aastal arvestati metsade pindalaks 821 000 ha (18,7% Eestimaa üldpindalast). Sellest olid aga väljas metsaga kaetud karjamaad, puisniidud, sood jm „kõlbmata“ maad (umbes 330 000 ha), mis tänapäeval on enamasti metsa alla arvatud.
Mõisametsade riigistamine 1920. aastal muutis valdavaks riigimetsad (82%), erametsi oli 18%.
Pilt 2:
Metsanduse loenguid oli Tartu ülikoolis peetud juba 1806. aastast. Metsanduslikule teadustööle pandi alus 1920. aastal, kui Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna juurde loodi metsaosakond.
Pildil metsaosakonna asutamisaegne geodeesia praktikum Tartu lähedal.
1931–1940
Kiire ja mõtestatud areng
Eesti riiklik metsandussüsteem oli jalad alla saanud ja vaatas lootusrikkalt tulevikku. Suurem osa eelmise kümnendi muudatustest oli end õigustanud ning metsandusest oli saanud riigi jaoks ülioluline majandusharu, kuhu tasus edasiseks arenguks panustada nii seadusloome kui ka rahaliste investeeringute näol.
*1934. aastal anti välja Eesti Vabariigi metsaseadus, mis jaotas metsad kaitse- ja tulundusmetsadeks. Seni olid kehtinud Vene tsaaririigi metsandusseadused. Uus metsaseadus korrastas seni kohati üsna vabalt tõlgendatavaid reegleid ning määratles üheksast astmest koosneva metsaametkonna – riigi maade ja metsade valitsuse direktor, abidirektor, büroo juhataja, metsainspektor, revident-metsaülem, metsaülem, abimetsaülem, metsnik ja metsavaht.
*Metsade pindala vähenes kuni kümnendi viimaste aastateni, hakates siis jälle tasapisi suurenema. 1939. aastal tehtud põhjalik loendus näitas, et Eestis oli metsaga kaetud umbes 34% pindalast.
Pilt 9
Metsatulud moodustasid 10–12% riigieelarve tuludest, metsasaadused andsid üle kolmandiku kogu ekspordist. Välja veeti haavapakke, propse, liipripakke, palke, vineeri, vineeritooteid, saetud materjali, tselluloosi, paberit. Palkide ja kooritud paberipuude väljavedu piirasid aga kõrged tollimaksud. Riigi kapitaliga rajatud Kehra sulfaattselluloositehas (avati 1938) kasutas männi- ja veidi ka haavapuitu. Tehas tootis 1940. aastal 35 000 tonni tselluloosi aastas, lisaks okkamassi, vedelvaiku ja toortärpentini.
Pilt 11
Metsapäevade traditsioon sai üleriigilised mõõtmed. Tavaliselt oli metsapäeva põhitegevuseks õpilastega metsa istutamine, hiljem järgnes sellele kooli ümbruse korrastamine, mis oli saanud innustust kodukaunistamise üleskutsest. Traditsioon katkes ajutiselt 1941. aastal.
1941–1950
Suurte muutuste aeg
Eesti inkorporeerimine Nõukogude Liitu ning järgnenud suur sõda keeras pea peale kogu vaevaga loodud Eesti riigimetsa süsteemi. Vahetus suur osa metsaametkonnast ning tegevust hakkas määrama plaanimajandus.
*1940. aasta 23. juulil kuulutas Nõukogude Eesti Riigivolikogu deklaratsioon kõik metsad riigi omandiks. 1934. aasta metsaseadus jt Eesti Vabariigi seadused asendati Nõukogude Venemaa omadega, Saksa okupatsiooni ajal olid formaalselt samal ajal jõus kolme riigi metsaseadused. 1947 loodi kohalike riigimetskondade tegevust koordineerivad piirkondlikud metsamajandid. Nii metsamajandite kui ka metskondade piirid ja arv muutusid tihti.
*Teine maailmasõda tõi kaasa metsade pindala pideva vähenemise, mis rahvamajanduse taastamise sildi all tehtud raiete tulemusel jätkus veel mõned aastad pärast sõda. 1947. aastal alanud suure metsaistutuskampaania tulemusel hakkas kümnendi lõpul metsa pindala suurenema.
*Nõukogude võim suurendas metskondade arvu, ühes sellega kasvas ka ametnike hulk. Pärast sõda oli tõsiseks probleemiks eriharidusega spetsialistide leidmine. Paljud valdustest ilma jäänud erametsaomanikud liitusid riikliku metsandussüsteemiga ja 1947. aastaks oli riigimetsa palgal 4619 inimest.
Pilt 13
1947 algas suur „Stalinlik looduse ümberkujundamise plaan“, mis nägi ette rajada 1965. aastaks Nõukogude Liidu Euroopa osasse 6,1 miljonit hektarit uut metsa. Eestis rajati 1947–1950 55 000 ha uusi metsakultuure. Metsastati enamik sõjaaegseid ja -järgseid raiesmikke, aktsiooni kaasati kõik ühiskonnakihid alates õpilastest, lõpetades sõjaväelastega.
1951–1960
Traktorite ja mootorsaagide ajastu algus
- aastal looma hakatud metsamajandite struktuur kujunes välja 1950. aastate alguses. Kokku tegutses Eestis nõukogude perioodil 22 metsamajandit, lisaks veel sõjaväe haldusalas olnud Pavlovski metsamajand. Sellised suured kollektiivsed tootmisüksused rajasid tee intensiivse metsamajanduse tekkele.
*Vaatamata intensiivsele raiele metsa pindala suurenes. Riigimetsamaa suurenemine toimus eelkõige kolhoosidelt ja sovhoosidelt ületulnud maade arvelt. 1951. aastal toimus aga metsauuenduses nihe – kui varem metsa peamiselt külvati, siis sellest ajast peale muutus valdavaks metsa istutamine. Metsade pindala ületas 1920. aasta taseme ja jätkas suurenemist.
*Metsamajandite tugevnedes kasvas riigimetsa töötajate arv. Uue tehnika kasutuselevõtt suurendas tööde mahtu ning 1955. aastal ületas töötajate arv 6000 piiri.
*1958. aastal ületas metsauuenduse pindala lageraie pindala, see suund kestis kuni 1987. aastani.
Pilt 15
Aastal 1955 võeti Eestis kasutusele elektrimootorsaag K-5. Esimesena töötati nendega Tudu metsamajandi lageraielankidel. Nendega töötamine nõudis kõrvale teisaldatavaid elektrijaamu ja juhtmeid, mis vajasid pidevat hooldamist.
Pilt 16
1957–1958 alustati Permi masinatehases mootorsaag Družba seeriaviisilist tootmist. Saagi konstrueerinud töögruppi kuulus ka Eestist pärit poliitvange. Konstruktorite gruppi juhtis füüsik Boris Kabur (hilisem Eesti näitekirjanik ja tõlkija).
Esimesed bensiinimootorsaed valmistati juba enne Teist maailmasõda, ent seeriatootmisesse need ei jõudnud. Langetajate tööviljakus tõusis bensiinimootorsaage kasutades 40–50%. 1957. aastal hakati mootorsaage kasutama ka hooldus- ja sanitaarraietel. Puude laasimine neil lankidel jäi aga kirvetööks 1980. aastate alguseni.
1961–1970
Sotsialistliku eduloo kammitsais
Sotsialistliku tootmisloogika mõjul saavutas oma tipu soode ja liigniiskete metsamaade kuivendamine – algas hiiglaslike kuivendustööde ajajärk. Seoses elujärje paranemisega ning üleminekuga viiepäevasele töönädalale hakati metsa rohkem kasutama puhkekohana. Loodi esimesed kämpingud ja looduse õpperajad.
*Metsade pindala suurenes. 1961 lõppes üleraie Eesti metsades. Ulatuslikud kuivendustööd aitasid kasvatada kasuliku metsamaa pindala, mehhaniseeritud metsauuenduse tulek aga istutuse mahtu. 1967 ja 1969 tabasid Eestit sajandi suurtormid, mille tõttu hävis üle 4% Eesti puistutest.
*Uued tegevussuunad metsamajandites suurendasid jõudsalt töötajate arvu. Kümnendi jooksul tõusis riigimetsa töötajate arv ligi 4000 võrra, jõudes 10 000 inimeseni. Palju tehti töötajate (eeskätt just metsavahtide) elutingimuste parandamiseks, rajades uusi kordon-elumaju.
*Sajandi suurtormidele järgnenud ulatuslik üraskirüüste suutis hävitada ligi 2 miljonit tihumeetrit metsa.
*1967. aasta augustitorm tõi Eesti metsades kaasa suurt kahju. Aastaseks raiemahuks oli 2,2 miljonit m³, tormikahjud ulatusid aga üle 5 miljoni m³.
1971–1980
Uued suunad, uus mõtteviis
Hakati tõmbama pidurit hiiglaslikule metsakuivendusele ning rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Järjest enam nähti metsa kui ökoloogilist tervikut, mitte vaid kui majandusobjekti. Toimus selge muutus mõtteviisis ning aina enam pöörati tähelepanu metsa kaitsele. Algas ulatusliku tulevalvetornide võrgustiku rajamine.
*Lahemaa rahvuspark, Eesti suurim kaitseala asutati 1971. aastal (esimesena endises Nõukogude Liidus). Rahvuspark muutus kiiresti oluliseks külastuspaigaks, sinna rajati õppe- ja matkaradasid, puhke- ja ööbimiskohti. Puhkemajandusega tegeleti aktiivselt ka mujal.
*Jätkus metsade pindala kasv. Uued moodsad käbikuivatid ja taimlad lõid võimaluse intensiivsemaks metsauuenduseks. Tänu looduskaitse hoogustumisele jäid paljud metsad aktiivsest majandamisest välja, mis aitas kaasa metsade laienemisele.
*Metsamajandite töötajate arv ületas 10 000 piiri. Metsamajanditest olid saanud suured, tugevad ja prestiižsed ettevõtted, millel olid oma lasteaiad, kauplused ja puhkekodud. Töötasid ka laulukoorid, pasunaorkestrid ja tantsuringid. Töötajatele hakati ehitama kõigi mugavustega kortereid.
*1975. aastal kuulutati looduskaitsjate nõudmisel Lahemaa rahvuspark üldise jahikeeluga alaks. Juba ülejärgmisel aastal sellest aga loobuti, sest ulukikahjustused metsades osutusid oodatust palju suuremaks.
Pilt 23
Koos kuivendustöödega rajati rohkesti kruusakattega metsateid. Metsamaad on alates 1950. aastatest kuivendatud 500 000 ha ehk ligi pool liigniisketest metsadest. Sademevaestel 1970. aastatel kerkis päevakorda soode kui mageda ja puhta vee reservuaaride ning universaalsete maastikuelementide säilitamise tarvidus. Valmis loend säilitamist vajavatest liigniisketest aladest, mida ei plaanitud kuivendada.
1981–1990
Sotsialistliku metsandussüsteemi haripunkt
Sotsialistlik metsandus jõudis oma tippu 1980. aastate esimesel poolel. Metsamajandid olid kasvanud suurmajanditeks, millel oli palju tegevusharusid, nii et mõnes piirkonnas võis neid mõjukuselt pidada juba riigiks riigis.
*Seente-marjade korjamine oli peamine sissetulekuallikas 3000–5000 inimesele.
Eestis kasvab ligi 400 liiki söögiseeni. Kõikide Eesti metsade seenesaagi ületas mitmekordselt samblikumänniku noorendik, kus keskmine saak oli 499 kg seeni hektari kohta (1988. aasta andmed).
*Metsade pindala hõlmas kümnendi lõpuks üle 45% Eesti pindalast. Valdavad olid okaspuistud (veidi üle 50 protsendi). Eelneval kahel kümnendil kasvas oluliselt kase ja lepa osakaal puistutes.
*Metsandustöötajate arvukus jõudis tippu, ületades 12 000 piiri. Korraldati osavõturohkeid ühisüritusi nii oma metsamajandi sees kui ka üle Eesti. Metsandustöötaja amet oli hinnatud ja au sees. Üha parandati töötajate elutingimusi, rajati uusi kortermaju ning pereelamuid.
*1920–1990 suurenes lehtpuupuistute osakaal Eesti metsades, okaspuupuistute osakaal langes ligi 20%.
1991–2000
Uue vabadusaja kasvuraskused
Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa suured muutused riiklikus metsandussüsteemis. Metsamajandid kui uude kapitalistlikku süsteemi sobimatud moodustised lõpetasid tegevuse, algas metsade tagastamine õigusjärgsetele omanikele. Uus riiklik metsandussüsteem korraldati täielikult ümber.
*Raiemaht Eestis langes miinimumini 1993. aastal, jäädes alla 3 miljoni tihumeetri. Suures osas erastatavatest ja tagastatavatest metsadest raiet ei tehtud, sest maaomandi üleminek või ostu vormistamine viibis. Lõppraie maht kahanes pidevalt ka seoses raieküpsete puistute pindala vähenemisega ja kaitsealade laiendamisega.
*Seoses metsamajandite süsteemi lõpuga vähenes drastiliselt riigimetsa süsteemis leiba teenivate inimeste hulk. Paljud töötajad lahkusid erasektorisse, peamiselt metsatööstusesse. Algas kiire erakapitalil põhineva puidutööstuse areng, mis nõudis töökäsi. 1993. aastaks oli riigimetsa tööle jäänud umbes 3900 inimest.
*Taasiseseisvumise järel oli riigimetsanduse üheks suuremaks probleemiks ebaseaduslik raie, 1995 varastati riigimetsast ligi 27 000 m³ metsa.
2001–2010
Lõplik lahtirakendamine
Riikliku metsandussüsteemi stabiliseerimine võttis kauem aega, kui oli osatud arvata. Euroopalikus võtmes säästva metsanduse juurutamine ei sobinud igaühele, paljudel oli raske vanast lahti lasta. Uue metsasüsteemi rajamine nõudis reforme, mis olid valulikud, kuid samas hädavajalikud.
*Kaitsealade kogupindala kasvas 2004. aastaks 550 000 hektarile. Kaitsealad moodustasid 10% metsade territooriumist. Liites siia Natura alad, saame kaitsealade suuruseks 16% pindalast. Eestist sai üks väheseid Euroopa riike, kelle eesmärk oli viia rangelt kaitstavate metsade pindala 10 protsendini metsade kogupindalast.
*Riigi hallatava metsamaa pindala jätkas kasvu, jõudes 2010. aastaks 823 600 hektarini, riigimetsa tagavara hinnati 146 miljoni kuupmeetrini.
2011–2018
Uhkelt ja iseseisvalt
- aasta reformid sattusid saatuse tahtel õnnelikule ajale, jõudes lõpule enne ülemaailmse majanduskriisi haripunkti. Üleminek regioonipõhiselt funktsioonipõhisele töökorraldusele aitas kriisi edukalt üle elada ning avas tee kiirele kasvule ja majanduslikule tõusule. Riigimetsasektor tõusis uuringuküsitlustes Eesti mainekaimaks tööandjaks.
*Metsauuendus riigimetsas saavutas kõigi aegade kõrgpunkti. 2011. aastal istutati riigimetsa 13,4 miljonit puud. Järgnenud aastatel kasvas see number veelgi ning aastal 2017 istutati juba 21,2 miljonit metsataime. Laialdased metsaistutuskampaaniad kaasasid lisaks oma inimestele hulgaliselt töökäsi teistelt tegevusaladelt.
*Eesti pindalast 51% on kaetud metsaga. Eesti Vabariigi algusaegadega võrreldes on metsasuse pindala tõusnud ligi poole võrra. RMK hallatava metsamaa suuruseks on 2018. aastal 1 006 569 hektarit. Eesti on üks Euroopa metsarikkamaid maid.
*Levinuim puu riigimetsas on mänd, mis moodustab ligi 46% riigimetsa puidutagavarast. Järgnevad kuusk (27%) ja kask (19%).
