HIRMU EEST ÄRA: Monica Raud Artise kinost vaatas filmi „Meie unistuste talu“. See on filmiks saanud sütitav edulugu, mis toidab hinge ja annab lootust tulevikuks, näidates, et inimese ja looduse õnnelik ja jätkusuutlik suhe on võimalik. USA loodusfilmide tegija John Chester sai kaks aastat tagasi valmis üle maailma väga palju kiitust ja tänu pälvinud dokumentaalfilmi […]

FRIIGID JA NENDE OMANIKUD: Imelike Filmide Festivali pealik Harly Kirspuu annab ülevaate noist Hollywoodi kaugetest aegadest, mil kõik tegid, mis pähe turgatas. Alljärgnevalt tutvume inimkaubandusega kino- ning tsirkuseturul. Varajane Hollywood oli täielik anarhia. Tummfilmide ajastul tehti sageli samas stuudios mitut filmi samaaegselt ja kuna filmistuudioid oli nagu muda, siis filme võis välja tulla ka mitu […]

KASVURASKUSED: Väikeses Taani linnas algab uus kooliaasta. Esimesel koolipäeval teatab üks poistest, et mitte millelgi pole tähtsust ega mõtet, ronib ploomipuu otsa ega tule sealt enam alla. Taani kaasaegse kirjaniku Janne Telleri paljudesse keeltesse tõlgitud noorteromaan räägib kasvuvaludest, identiteedist ja väärtuste lahkamisest. Romaani ainetel toodi Tartus Sadamateatris lavale tükk „Mitte midagi”. Sven Karja vestles kasvuraskustest […]

BLUUS JA PINTSAK: Ehk Jimi Hendrixi ja Raul Ukareda topeltjuubel sügisesel Jazzkaarel. Marje Ingel viib inimese suplema – Mississippi sogasesse vette, kus sündis bluus. Ning soovitab Ukareda Hendrixit. Sügisene looduse hääbumine toob meelde elu igavese ringkäigu. Mis algas, peab kunagi ka lõppema, olgu selleks siis linnu laul, köhahoog või koroona pandeemia. Elu ei jää aga […]

PISILASTE TIPPKISKJALIK MAAILM: Georg Soros on välja arendanud radikaalse ekslikkuse filosoofia, mis väidab, et meie arusaamine maailmast on juba loomu poolest ebatäiuslik ja kõik inimlikud konstruktsioonid on ühes või teises suhtes vigased. See filosoofia õpetab kahtlema ja varjusolevaid märke märkama ja vigu tunnistama, kirjutab Eesti siseturismi eestvedaja Levo Tohva. „Kõige tähtsam on silmale nähtamatu“ – […]

asjatundja Martti Kalda kirjeldab Aasia rikkamaid valitsejaid, kelle võim on sõna otseses mõttes piiritu. Seitse on juba muistsest ajast maagiline arv. Nädalas on 7 päeva, sest maailm loodi seitsme päevaga. Vikerkaarel on 7 värvi, ja taevas 7 taevakeha. Rooma ja Konstantinopooli linnad ehitati 7 künkale, antiikmaailmas oli 7 maailmaimet ja Vana-Indias 7 suurt tarka. Maailmas […]

EKLEKTIKA KAITSEKS: Kunsti- ja disainiloolane Karin Paulus ütleb, et piirilinn Narva on oma suvalisuse tõttu kui maitsev kompott, kus leidub mittesobituvaid arhitektuuritükikesi absoluutselt igale mittemaitsele. Arhitektuurisõbrale on Narva maitsev kompott, kus leiab üles kõikvõimalikud uurimisteemad: kindlustused, linnastumise lained, vabrikud ja töölisasumid, mõned Rootsi aja õied, kõikvõimalikud tüüpprojektid, Eesti Vabariigi poliitika muudatused – hülgamisest haridustemplitega kodustamiseni, […]

INIMENE KUI DISKOKERA: Olav Osolin, seljas moekas kunstvakstust jakk, suutis kunagi toime panna esimese nõukogude disko. Seejärel vedas raadiolaineid kaudu inimeste kõrvadesse aastate kaupa mandunud lääne mussi, tegi uimerdavas Nõukogude Liidus reklaami, võitis Cannes’is koos Priit Pärnaga pronkslõvi, hakkas sotsiaalmeediakirjanikuks, ajas pulli juttu kõikides teležüriides ning nüüd avaldas kogu kompotist raamatu. Marek Reinaas ja Juku-Kalle […]

VÄLJAKUTSETES SEES: Eeva Esset teavad inimesed õige mitme kandi pealt, eelkõige kui ajakirjanikku. Saated nagu „Radar“, „Uudishimu tippkeskus“, „Kuldvillak“ jt ei vaja ilmselt guugeldamist. Juku-Kalle Raid kutsus Eeva sõnakohtingule ja too õnneks tuligi. Juku-Kalle Raid (J-K.R): Sa oled sündinud 1990. aastal, mis teadupärast oli selline äärmiselt anarhiline ja segane aeg. Eeva Esse (E.E): Ma arvan, […]

  PEALT SIIRUVIIRULINE! Kreenholmi kangaid mäletatakse tänapäeval sageli kui määratlematut mahtu lillelist sitsi, millest tehti kitleid. Näitusel „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis soovitakse näidata, et on veel palju muud. Kai Lobjakas tutvustab Kreenholmi tekstiilidisaini aastatest 1963–2005. Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. […]