Kaupo Liiv räägib maa globaalsest soojenemisest ja kliimaprobleemidest Makoto Shinkai filmi „Tüdruk, kes muutis ilma“ põhjal. Maailma kliima soojenemine on fakt. Praegune aastakümme on soojem kui eelmine, eelmine soojem kui üle-eelmine jne. Seda jada võib pikalt jätkata. Kui suur osa selles on inimkonna tegevusel, seda on üritatud juba pikemat aega hinnata ning kuigi on ka […]

ARHAILISE KÕNEPRUUGI JÄLJED: Keeleuurija Arnold Mandel proovib mõistatada, kuidas kõlas muinaseesti keel ning usub, et Läänemere põhja- ja lõunakaldal elas ühtne muinasrahvus. Põnev oleks rännata ajamasinaga muistse Eesti pinnale ja kuulata, kuidas kõlas meie emakeel näiteks 800 aastat tagasi. Paraku saab selle kohta teha vaid oletusi, sest fonograafi esimeste salvestusvõimaluste ajaks oli osa iidsemast keelekõlast […]

AJAST EES PAKT: Nikolai Roerichi nimi on Eestis tuntud, kuid tema algatatud kultuuriväärtuste ja teadusasutuste kaitse rahvusvaheline pakt – Roerichi ja Rahu Lipu Pakt – on asjata liiga kauaks unustuse hõlma vajunud. Eesti võiks võtta üles selle tuletungla ja viia Rahu Lipu taas laia maailma, arvab Aleksander Laane Eestimaa Rohelistest. „„Ruttu, ruttu“ – see oli […]

PISUT HILINENUD KIRJANDUSTEATEID WOODSTOCKIST: Jaak Urmeti vestlus Leo Luksiga luulekogu „Vaene maa“ ilmumise puhul Tallinnas klubis Woodstock. Baarilärm, melu. Ruum on rahvast täis, siin on igasuguseid. Raske öelda, kes on siin kui luule-, kes kui filosoofiasõber, kes juhtumisi. Mikrofoni ja võimenduse abi kulub väga ära. Eeskavaks on minupoolsed küsimused Leo Luksile, temapoolsed vastused ning vahele […]

ERAKORDSETE LUGUDE INIMESI: Raamatuid ning filme, mis räägivad Tiibeti ajaloost ja budistlikust filosoofiast on maailmas mitmeid, vähem on aga neid, mis annaksid pildi tiibeti naistest. Kõikehõlmava Heaolu kirjastus andis välja Namgjal Lhamo Taklha teose „Tiibeti naised“. Gerol Silkin teeb lühiülevaate Tiibeti naistest ning taustast. Sügavalt patriarhaalse ühiskonna naised jutustavad selles raamatus oma elust enne Tiibeti […]

KOHALIK STÄNDAPP KOMEDI: Estraad on vana nagu öö ning alati populaarne. Mäletatakse Baskinit, Abelit, Aimlat. Uue tuule stand-up kujutab endast midagi muud. Marek Reinaas otsis üles rõõmsast habemikust populaarse stand-up’i tegija Sander Õiguse ning üritab tänapäevasest huumorist sotti saada. Mingil hetkel liitub naljahuvilise Marekiga ka Juku-Kalle Raid. Stand-up müüb maailmas suuri tuhandesi saale. Eestis nii […]

EESTIMAA OLI LUKKU PANDUD: Talupoegade taibukus avaldus nutikates puulukkudes. Kodalukkude ülevaatenäituse „LUKKsus“ kuraator Heidi Solo räägib iidsete ukselukkude loost ning eripärast. Kohale vaatama saab neid minna Eesti Rahva Muuseumisse. Kodalukud olid tuntud ennevanasti üle maailma. Tegemist on puust lukkudega, mis töötavad raskusjõu toimel. Võtit ei keerata, võtmega tõstetakse muugid riivipesadest välja. Sisuliselt vajab inimene kodaluku […]

MINA RÄÄGIN SEDA LUGU NII: Etenduse „sest meid on õpetatud madusid kartma“ lavastaja Karl Koppelmaa mõtisklus lavaloost. Kaks inimest. Mõlemad on head. Mõlemad teevad vigu. Ja see natukene head, mis nad teevad, seda pole keegi vist tähele pannud. Kuni selle hetkeni, kui üks neist otsustab ületada kõrbe, teades väga hästi, mis see talle maksma läheb. […]

SUUR JA LAI ON MAA, MIS ON MU KODU: Taavi Pae ja rahvusatlase toimetuskolleegium koostasid 500 Eesti kaarti hõlmava rahvusatlase, mis jutustab lahti vabariigi ajaloo ning elu erinevad tahud, olgu selleks siis murrete levik, raudteede ajalugu, kliima, majandus, geograafia või mõni muu valdkond. Rahvusatlase eeltööd said alguse 2014. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, kui alustati […]

MITME KIHIGA SUUR TEKSTIVÕILEIB: Kirjandusteadlase Sirje Kiini 70 aasta juubeli puhul sooritab KesKus rahvamatka Kiini tekstide ja biograafiate radadel. Tartu ülikooli kirjandusõppejõud Leena Kurvet-Käosaar lehitseb Sirje Kiiniga kohtudes tema tekstikogumikku „Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus (artikleid, sõnavõtte, (sise)arvustusi 1977–2019)“. Leena: Esimene teema, millest võiksime pikemalt vestelda, on see, et mis tähendas olla kirjandusteadlane või kirjandusega […]