INIMENE KUI DISKOKERA: Olav Osolin, seljas moekas kunstvakstust jakk, suutis kunagi toime panna esimese nõukogude disko. Seejärel vedas raadiolaineid kaudu inimeste kõrvadesse aastate kaupa mandunud lääne mussi, tegi uimerdavas Nõukogude Liidus reklaami, võitis Cannes’is koos Priit Pärnaga pronkslõvi, hakkas sotsiaalmeediakirjanikuks, ajas pulli juttu kõikides teležüriides ning nüüd avaldas kogu kompotist raamatu. Marek Reinaas ja Juku-Kalle […]

VÄLJAKUTSETES SEES: Eeva Esset teavad inimesed õige mitme kandi pealt, eelkõige kui ajakirjanikku. Saated nagu „Radar“, „Uudishimu tippkeskus“, „Kuldvillak“ jt ei vaja ilmselt guugeldamist. Juku-Kalle Raid kutsus Eeva sõnakohtingule ja too õnneks tuligi. Juku-Kalle Raid (J-K.R): Sa oled sündinud 1990. aastal, mis teadupärast oli selline äärmiselt anarhiline ja segane aeg. Eeva Esse (E.E): Ma arvan, […]

  PEALT SIIRUVIIRULINE! Kreenholmi kangaid mäletatakse tänapäeval sageli kui määratlematut mahtu lillelist sitsi, millest tehti kitleid. Näitusel „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis soovitakse näidata, et on veel palju muud. Kai Lobjakas tutvustab Kreenholmi tekstiilidisaini aastatest 1963–2005. Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. […]

PIIRIÜLETAJA KITARRIL: Eesti silmapaistev jatskitarrist Jaak Sooäär annab soovituse, mis sarnaneb korraldusega. Ei maksa rumalast peast magada maha Marc Ribot’ etteastet Jazzkaarel. Ribot’ tööde nimekiri on kilomeetrite pikkune ning temaga on soovinud ühele plaadile pääseda paljud maailmanimed. Kui ma hakkan meenutama, millised on kõige ägedamad kitarriga kontserdid, mida ma üldse kunagi näinud olen, siis kõige […]

TORUPILLI-JUSSI AEG: Juhan Maaker, hüüdnimega Torupilli Juss, oleks saanud sel kevadel 175-aastaseks. Tänaseni on säilinud rahvamuusika koguja ja ringreiside korraldaja August Pulsti kirjutatud mälestused erinevatest rahvapillimeestest, sealjuures ka Torupilli Jussist. Alljärgnev on Cätlin Mägi soovintervjuu August Pulstiga, mida pole kunagi toimunud, aga mis on inspiratsiooni saanud Pulsti mälestustest. Mälestused on kirja pandud erinevate rahvamuusika ringreiside […]

KRISTLUSE JA PAGANLUSE RISTMIK: Setode tuba ikooninurgaga lähtub iidse sakraalse ruumi ülesehitusest. See sisaldab energeetilist ala, kus saab kontakti kõiksusega, kuid mis vajab kaitset välise, ruumi piiridest väljaspool asuva vaenuliku maailma eest. Romanist Tiia Puustusmaa koostas raamatu seto ikooninulkadest (ikooninurk, püha nurk majas); ikoonide osa setode kultuuris ja ruumis vaatles ikooniuurija Oleg Kormašov. Ikooninulk edastab […]

HULLULT MAAILMAREKORDEID KORRAGA: Ei lähe päevagi, mis mööduks ilma uudisteta äärmuslikest ilmaoludest. Kuniks püsib teadlaste konsensus, et kliimamuutused toimuvad ning tõenäoliselt väga suures osakaalus on see inimtegevuse põhjustatud, peaksime tegutsema preventiivselt ning vanarahvatarkuse „parem karta kui kahetseda“ kohaselt. Geograaf ja ilmavaatleja Marek Karm viskab viimase paari kuu ilmaspordile pilgu peale. Kasvuhoonegaasid, mida me emiteerime atmosfääri […]

MASKID PÄHE: Universaal Universumi poeketi varustaja, raamatu „Minu Aasia“ autor Margus Kalam raporteerib, kuidas ta oma Aasia-rännakutega Hongkongi koroona-karantiini jäi. Kolmapäev, 22. jaanuar „Hei! Kas ekspresspesulates on kuivatid?“ kirjutan ühele tuttavale naisele Hongkongis. Hotellis on pesu pesemine kallis ja mul musta pesu juba kenake hulk kogunenud. „Ma arvan, et on,“ vastab Cindy. „Sa oled Hongkongis? […]

Kaupo Liiv räägib maa globaalsest soojenemisest ja kliimaprobleemidest Makoto Shinkai filmi „Tüdruk, kes muutis ilma“ põhjal. Maailma kliima soojenemine on fakt. Praegune aastakümme on soojem kui eelmine, eelmine soojem kui üle-eelmine jne. Seda jada võib pikalt jätkata. Kui suur osa selles on inimkonna tegevusel, seda on üritatud juba pikemat aega hinnata ning kuigi on ka […]

ARHAILISE KÕNEPRUUGI JÄLJED: Keeleuurija Arnold Mandel proovib mõistatada, kuidas kõlas muinaseesti keel ning usub, et Läänemere põhja- ja lõunakaldal elas ühtne muinasrahvus. Põnev oleks rännata ajamasinaga muistse Eesti pinnale ja kuulata, kuidas kõlas meie emakeel näiteks 800 aastat tagasi. Paraku saab selle kohta teha vaid oletusi, sest fonograafi esimeste salvestusvõimaluste ajaks oli osa iidsemast keelekõlast […]