DOKIVOLK KINOLINALT: Kaupo Kruusiauk tegi Peeter Volkonskist kolm aastat filmi. Loetud päevad enne „Viimase vürsti“ esilinastust istuti maha ja räägiti filmiteost, aga ka aristokraatiast, poliitkorrektsusest ja smailidest. Kaupo küsis, Peeter vastas. Pealkirja selgituseks pole öelda midagi muud, et kui Volk 1989. aasta Tartu Muusikapäevade raames Vanemuise teatris oma grupi Rosta Aknad „Hommage a Salvador Dali“ […]

Peeter Oja pöidlajälg peaministritoolil TEHKE SIIS ÜKS NORMAALNE PARTEI KA: Augustis köhatas Eesti üks tuntumaid näitlejaid Peeter Oja sotsiaalmeedias, et aitab naljast – aeg on luua uus partei. Oja mõtet võeti enamjaolt kui koomuskit, ehkki näitlejaid liigub nii Eesti kui maailma poliitikas hordide kaupa. Ning uued parteid kasvavad Eesti seenemaastikul kui pisikesed kaktused kõrbes. Juku-Kalle […]

ÜLBUSE JA ALANDLIKKUSE SÜMBIOOS: Peeter Sauter vaatas Jaan Tootseni dokfilmi Vello Salost, legendaarsest soomepoisist ja polüglott-vaimulikust, kes tembutab nii elu kui ka vaatajaga. Ei teagi, kas just viimasel ajal, aga moodi on läinud teha dokke vanainimestest. Minu meelest on dokitegijad lausa vanainimesejahil ja püüavad üksteise eest vanu ära napsata. Kui Manfred Vainokivi oli teinud filmid […]

KREENHOLM JA MUUD: Ajaloo esimene Station Narva festival toob septembris Eesti idapoolseimasse linna metropoli hõngu, kirjutab Ingrid Kohtla ja soovitab kindlasti ennast kohale ajada. 21.–23. septembril toimub Eesti idapoolseimas linnas Narvas esmakordselt muusika ja linnakultuuri festival Station Narva. Ajaloo esimese Station Narva kahepäevase muusikaprogrammi tulipunktid paiknevad Kreenholmi saare hiiglaslikus tööstuskompleksis ja Narva „häktivistide“ kodubaasis Ro-Ro […]

Ehk monumentide väärtus eile, täna ja homme PUUSLIKUD JA MÄLU: Mis on ajalooliste sammaste ja tseremooniate väärtus? Kas ajas muutuv sümbol kannab samu väärtusi ka tänapäeval? Nõnda nagu on Madonna muutunud inimeste teadvuses olulisest religioossest tegelasest popstaariks, muutub ka suhtumine püstitatud mälestusmärkidesse ja nendega seotud riitustesse. Nii uute kui ka vanemate, riiklike ja kohalike mälestusmärkide […]

UNUSTATUD RAAMAT: Ettevõtja, konsultant ning tõlkija Tõnis Arro tutvustab 1929. aastal ilmunud „San Michele raamatut“, mida peab üheks oma suureks mõjutajaks. Selle raamatu leidis mu vanemate raamaturiiulist ja ulatas mulle lugemissoovitusega mu vanim sõber ja see sai üheks paljudest raamatutest, mis mu kujunemist mõjutanud on. Üks teine sõber on mulle seletanud, et lugemissoovitusega raamatu mõju […]

Katrin Pauts on rahvakirjanik, kelle teoste järgi venivad raamatukogudes üle Eesti järjekorrad. Kirjastaja Epp Petrone kaevas Katrini Muhumaalt välja, et temaga pisut lugeja heaks kohvitada. Katrin räägib, et mõtleb argiasjadele võimalikult vähe, tahab, et asjad töötaksid ega läheks kunagi rikki ning tema unelmate kirjanikuelu mööduks elevandiluust tornis.   Oled sa selle staatusega rahul või sooviksid […]

NÄGEMIST, PEHME VANADUSLEBO: Kakk Valter (majandushuviline röövlind) möönab, et pensioniealiste tulevik kui helesinised mäed oli muinasjutt, mis kehtis ja töötas ainult väga lühikesel perioodil ajaloos, väga piiratud geograafilistes dimensioonides ja piiratud arvu inimeste jaoks. Edasi töötame surmani. „Pensionile minek“ on siiani mingi müstilise kõlaga sõnapaar. Natukene on selles süüdi nõukaaeg, sest tõesti – keskmine pension […]

Господины демократы, да будьте вы прокляты! Lidia Kašnova, II EV teisitimõtleja Aga üks neist, Kaivas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: „Teie ei tea mitte midagi ega mõtle: teile on tulusam, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.“ Jh 11: 49–50 RIIGI JA INIMESE VAENUJALG: Ehkki meie demokraatilises riigikeses on […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiiv tutvustab KesKus’i lugejale põlualust ametimeest, kelleta ei saanud ometigi läbi ükski linn. Lugu vaatleb 17. sajandi näitel, kes olid timukad ning milline saatus neid Tallinna ühiskonnas tabas. Näib, et Tallinna timukad olid läbi aegade põhiliselt sakslased, kes sageli pärinesid Saksamaa tuntud timukate suguvõsadest. Rootsi ajal, 17. sajandil nimetati timukaid […]