OKTOOBRIS TALLINNAS: 1969. aastat võib lugeda Vene kultusbändi Mašina Vremeni ehk Ajamasina alguseks. „27. mai,“ mäletab Andrei Makarevitš täpselt. Tänaseks on grupp arvatud Vene kümne mõjukama bändi sekka, nende laul „Povorot“ („Pööre“) hääletati neljandale kohale Vene rokkmuusika loos. Eestiga on bändil tugevad sidemed, 20. oktoobril esinevad nad Tondiraba Jäähallis. Alguses kulges Mašina Vremeni tee nagu […]

PÖÖNINGUILT JA KELDRITEST KOKKU KRAABITUD: Literaat Vaapo Vaher saab novembriks valmis raamatu Hiiumaa inimestest läbi kirjandusloo. „Hiiumaa kirjanduslugu“ on kaheköitelise ja rohkem kui 1500-leheküljelise teose nimi. KesKus’i jaoks koostas Vaapo kollaaži legendaarsest Voldemar Pansost (1920–1977). Kassaris oli lavastaja, näitleja ning prosaist Panso omainimene. Ta tutvus Hiiumaaga algas juba 1939. aasta suvel, mil ta esmakordselt Emmastes […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. KesKus on otsustanud teose lõpuni tõlkida ning raamatuna avaldada. Siinne peatükk […]

KAS KESKAEGNE GRAFITI? Madis Nõmme fotolugu Kaarma kiriku teksti vaidlusi äratavast ajaloost. Mida selle vana tekstiga täpselt mõeldud on? Fotol (1) olev tekst asub Kaarma kiriku torni seinal, peaukse kõrval paremal, umbes kolme ja poole meetri kõrgusel maapinnast. Tegemist on müüritise osaga, taolisi töödeldud välispinnaga kive suurusega 70 x 50 cm nimetatakse kvaadriteks. Teksti sõnastus ja õigekiri […]

KUI SA POLE MEIEGA, OLED SA PEDE! Jürgen Rooste ütleb, et reaalsus on Eestis vaikselt paigast nihutatud. Lenin on end taastootev masin, mis tänases maailmas on kõige lihtsamal kujul kohal Trumpis ja EKREs. Nad pole enamuses, tegelikult on nad väike, aga lärmakas grupp; nad pole isegi keskmes, aga nad suudavad kõiki panna endast rääkima (ka […]

VABASKULPTUURI LUGU: Eesti Kunstimuuseum on aastast aastasse korraldanud näitusi eesti pagulaskunstnike loomingust. Maire Männik on kunstnik, kes toimetas ringi Pariisis eelmise sajandi keskpaiku, ent jäi Eestis üsna tundmatuks. Kumus on Männikust üleval näitus, kuraator Juta Kivimäe tutvustab värvikirevat prouat ja tema tegemisi. Nimed ja looming, mis on olnud kodumaal suhteliselt vähe tuntud, on astunud Kumu […]

SOOME RAHVUSLIKU AATE PUHKEMINE: Külaskäik Adamson-Ericu muuseumisse, kus on üleval soome kunstnike ärkamisaegse kogukonna Eero Järnefelti ja Venny Soldan-Brofeldti tööd. Väljapanekust pajatab Järvenpää Kunstimuuseumi juhataja ja näituse „Külaskäik“ kuraator Hanna Nikander. Järvenpääle, Tuusula järve rannale tekkis 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul ainulaadne loomeinimeste kogukond, kellel oli Soome kunsti sündimises oluline roll mitmelgi moel. […]

KELLEGA ROLLI EEST MAGADA? „Puutumatu“ on dokumentaalfilm mõjuvõimsa Hollywoodi produtsendi Harvey Weinsteini tähelennust ja peadpööritavast langusest pärast seda, kui mitmed näitlejannad ja kolleegid süüdistasid teda avalikult seksuaalses ahistamises. Annika Koppel käis vaatamas. Filmis võtavad avameelselt sõna Harvey Weinsteini endised kolleegid, näitlejannad, ajakirjanikud – naised, kes süüdistavad meest seksuaalses ahistamises. Rosanna Arquette, Paz de la Huerta, […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. Tuglas, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, sai niisiis tõlkida nõukogude […]

ELULINE OSALUSVAATLUS: Ükspäev veeres festivali IFF (Imelike Filmide Festival) vaimne isa ja organisaator Harly Kirspuu Nõmmele Von Glehni Teatrisse Rednar Annuse manu, kes seal improteatri nimelise objektiga toimetab. Ka Eestis keeb elu, kus inimesed toimetavad vaikselt päris oma asjadega. Nii et asjassepühendumatust võib saada asjassepühendatu. Kui nüüd päris aus olla, siis improteater mulle päris kosmoseteadus […]