VABASKULPTUURI LUGU: Eesti Kunstimuuseum on aastast aastasse korraldanud näitusi eesti pagulaskunstnike loomingust. Maire Männik on kunstnik, kes toimetas ringi Pariisis eelmise sajandi keskpaiku, ent jäi Eestis üsna tundmatuks. Kumus on Männikust üleval näitus, kuraator Juta Kivimäe tutvustab värvikirevat prouat ja tema tegemisi. Nimed ja looming, mis on olnud kodumaal suhteliselt vähe tuntud, on astunud Kumu […]

SOOME RAHVUSLIKU AATE PUHKEMINE: Külaskäik Adamson-Ericu muuseumisse, kus on üleval soome kunstnike ärkamisaegse kogukonna Eero Järnefelti ja Venny Soldan-Brofeldti tööd. Väljapanekust pajatab Järvenpää Kunstimuuseumi juhataja ja näituse „Külaskäik“ kuraator Hanna Nikander. Järvenpääle, Tuusula järve rannale tekkis 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul ainulaadne loomeinimeste kogukond, kellel oli Soome kunsti sündimises oluline roll mitmelgi moel. […]

KELLEGA ROLLI EEST MAGADA? „Puutumatu“ on dokumentaalfilm mõjuvõimsa Hollywoodi produtsendi Harvey Weinsteini tähelennust ja peadpööritavast langusest pärast seda, kui mitmed näitlejannad ja kolleegid süüdistasid teda avalikult seksuaalses ahistamises. Annika Koppel käis vaatamas. Filmis võtavad avameelselt sõna Harvey Weinsteini endised kolleegid, näitlejannad, ajakirjanikud – naised, kes süüdistavad meest seksuaalses ahistamises. Rosanna Arquette, Paz de la Huerta, […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEELIDEL: Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (teosed „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“) väisasid 1936. aastal Pravda korrespondentidena Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. Tuglas, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, sai niisiis tõlkida nõukogude […]

ELULINE OSALUSVAATLUS: Ükspäev veeres festivali IFF (Imelike Filmide Festival) vaimne isa ja organisaator Harly Kirspuu Nõmmele Von Glehni Teatrisse Rednar Annuse manu, kes seal improteatri nimelise objektiga toimetab. Ka Eestis keeb elu, kus inimesed toimetavad vaikselt päris oma asjadega. Nii et asjassepühendumatust võib saada asjassepühendatu. Kui nüüd päris aus olla, siis improteater mulle päris kosmoseteadus […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Linnaarhiiv tutvustab tingimusi, kuidas pea 100 aastat tagasi autojuhilube tehti. Lisaks uurime, kas ja mis andmeid leidub 1920. ja 1930. aastate naisautojuhtide kohta linnaarhiivi kogudest. Selgus, et leidub küll. Olgu naisjuhid ka siia üles pandud. aasta 11. oktoobril andis Tallinna linnavolikogu välja „Sundusliku määruse mootorsõidu- ja veoriistade tarvitamise kohta“. Selle määruse […]

TEATER TEENIB ÜHISKONDA: Kui teater murrab teatrist välja, juhtuvad teistsugused asjad, tõdeb Aleksandr Škut, kes õpetab Musta Kasti monolavastuse „5 grammi“ ainetel, kuidas narkoprobleemist rohkem teada saada ning aidata inimestel narkotsist priiks ujuda. Narkomaaniaga võitlemisel on erinevad vormid, kuid neist kõige tähtsam on ennetustöö. Just seda eesmärki täidab Musta Kasti monolavastus „5 граммов“ („5 grammi“), […]

KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEEL: Suvist lugemist. Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov väisasid 1936. aastal Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. KesKus on otsustanud teose lõpuni tõlkida ning raamatuna avaldada. Allolev on aga näide Tuglase Ilfi ja […]

ELUKATE PÕNEVAD RAJAD: Tallinna Loomaaed rajati 1939. aastal ja sai tänavu 80-aastaseks. KesKus otsis üles ühe tõelise loomaaia-veterani ja ühe poolveterani, et sellest maailmast veidike rohkem teada saada. Lubage lahkelt esitleda: Anne Saluneem, kes töötab loomaaias aastast 1964, ning Marika Hiob, kes on siin aastast 1977. Metsloomade pidamine on vana komme, eelkõige tegelesid sellega uhkuse […]

Kõikvõimalikud klubilised mälumängud õitsevad Eestis nagu sajad rukkililled. Mälumängud, muusikaviktoriinid, ajaloomängud… Mis kõik veel. Aga Eestis on terve põlvkond, kes mäletab „Mnemoturniiri“. See põlvkond tundis „Mnemoturniiri“ juhti une pealt hääle järgi. Siim Kallas polnud sel ajal poliitik, nii nagu meil polnud riikigi. Juku-Kalle Raid kutsus Kallase Kuku klubisse, et seda mälumängude fenomeni veidi arutada ja […]