METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari meie metsadest, nende majandamisest ning kaitsest. RMK maakasutusosakonna juhataja Marko Trave selgitab, mis imeloom on „kõrgendatud avaliku huviga ala“ ehk mets, mis ei kuulu otseselt looduskaitse alla, ent kus kirvevälgutamisel on omad piirid. RMK metsades asuvad alad, mis on märgitud kui „kõrgendatud avaliku huviga alad“. Talupojamõistus ütleb, et […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari meie metsadest. RMK Sagadi metsamuuseum tähistab tänavu juubelit: nimelt möödub 30 aastat päevast, mil muuseum külastajatele uksed avas. Lisaks juubeli puhul toimuvatele piduüritustele on Sagadi härrastemaja pööningul avatud näitus „Sagadi 30“, mis muuseumi teekonda algusest tänapäeva tutvustab. Ain Kütt omakorda tutvustab seda kõike meile. Kui 1970ndate esimesel poolel […]

METSIKU EESTI LOOD: RMK ja KesKus’i lugudesari Eesti metsadest. Arutelu metsateemade üle pole kunagi nii terav olnud kui praegu, arvamused metsa ja selle majandamise üle on saanud ühiskonna polariseerijaiks. Värske ülevaade annab aimu, milline on metsade seis Eestis. KesKus tutvustab olulisemat faktoloogiat: allolevatest kastidest ja tabelitest saad aimu, mis metsas toimub.  Olulised numbrid 51% Eestimaast […]

METSIKU EESTI LOOD: Ajalehe KesKus ja RMK sari Eesti metsadest ja nende majandamisest. Tallinna Ülikooli Tehnoloogiainstituudi vanemteadur Lauri Vares selgitab, kuidas väärindada puitu ja kasutada seda nafta asemel materjalitööstuses ning kuidas ökoloogilist jalajälge vähendada. Koduloouurija Ingomar Tuul kuulas ja sai teada, et puit kõlbab edukalt mitte ainult kikilipsude vorpimiseks, vaid ka keskkonnasõbralikuks plastiks. Kogu maailma […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsast ja selle majandamisest. KesKus uuris RMK spetsialistilt Kristi Parrolt, milliseid kentsakaid, ent ometi arusaadavaid asju inimesed metsamajandamisega seoses enim kardavad. Kui võtta kokku peamised hirmud, mis inimestel metsa majandamisega seostuvad, tuleb välja, et tegelikult on need üsna lihtsad ja loogilised ning põhinevad – nagu suur osa […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsast ning selle majandamisest. Hardi Tullus Eesti Maaülikoolist otsib alternatiivseid viise meil enim levinud metsade lageraiele. Kui mets oma ülesannet hästi ei täida, siis tuleb ta asendada uue metsaga, metsamees teeb uuendusraie. Majandusmetsades on metsa paljude väärtuste hulgas olulisel kohal puidu kasvatamine. Kui mets on saavutanud teatud […]

METSIKU EESTI LOOD: Proviisor, dotsent ja ravimtaimede uurija Ain Raal tutvustab harilikku kuuske, mis on segatud paljudesse uskumustesse ning mütoloogiatesse. Kui paluda lastel käemärgiga kodu kujutada, paneb keegi ikka oma pea läheduses – tavaliselt üsna kõrgel – sõrmeotsad kokku ja ajab randmed teineteisest lahku nõnda, et sünnib kolmnurk. Püstkoda. Kodukatus. Tarvitseb meil kuuse kohta küsida, […]

PILK RAIETEHNIKALE VIIMASEL SAJANDIL: KesKusʼi ja RMK lugudesari Eesti metsast ning selle vankumatust olulisusest. Tavalisele eestlasele seostub metsandus eelkõige puidu varumisega ehk raietega. Ain Kütt teeb järgnevalt lühikese ekskursi, mis vahenditega Eestis viimase saja aasta jooksul raieid peaasjalikult teostatud on. Kõige vanem ja traditsioonilisem abimees metsamajandamiseks on Eestis olnud loomulikult metallist kirves, mille kasutamise ajalugu […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsast ning selle vankumatust olulisusest. Üdini linnastunud ja metsahirmu käes kannatav KesKus’i tegevtoimetaja Tiina Ilsen pakkis ennast võdisedes autosse ning läks kiikama Kotka matkarada Ida-Virumaal Iisaku kandis. Alltoodust saab selgeks, et hoolimata autori eelnevatest õudsetest kujutelmadest tuli ta ka tagasi. Ma ei tea, kustkohast pärineb aukartus, võib-olla […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsast ning selle vankumatust olulisusest. Antud juhul kuulame proviisor Ain Raali, kes on üks käbedamaid käsi puude ning ühiskonna keeruliste ja lihtsate suhete alal. Raal tutvustab puudega seotud mütoloogiaid. Meie esivanemad on läbi aegade lootnud puudes näha midagi endaga sarnast. Vanarahvas uskus iga üksikut puud inimlikku tundeelu elavat. […]