JÜRI LUIK JA TEMA LUIGEJÄRV: Et Jüri Luik pole eriline laululuik, näitab juba ajakirjanduslike vestluste vähesus, milles ta osalenud on. 1992. aastal ametisse saanud Laari esimene valitsus tegi Euroopa rekordi valitsuse keskmise elueaga – nii noort kooslust polnud nähtud enne ega leidu ka praegu. Selles valitsuses astus ministrina üles 26-aastane Jüri Luik. Algul portfellita ministrina, […]

VÕIMAS SOORITUS: Majandusajakirjanik Erik Aru vaatas, kuidas britid Stalini surma lavastasid. Venemaal keelatud linateos ei hooli küll alati ajaloolistest detailidest, kuid maalib suurepärase pildi õhkkonnast, mis tollases Nõukogude Liidus ja selle ladvikus valitses. Reaalsusele vastavaid tüpaaže ja väljanägemist ei maksa otsida, see pole teoses ka tähtis. Pigem on väärtuslik, kuidas kirjeldatakse hirmu, kanakarjamentaliteeti ning nõukogude […]

HIRMUGA POOLEKS: Tudengijazz (TUJA) on Eesti vanim jazzmuusikafestival. Sel aastal pakub festival noortele jazzmuusikutele esinemisvõimalusi ja festivalimelu juba 36. aastat järjest. Khris-Marii Palksaar kirjeldab, kuidas Eesti Jazzliit kutsus möödunud sügisel esmakordselt tudengeid märtsikuist festivali korraldama. TUJA on festival, mille lavalaudadel on oma karjääri algusaastatel üles astunud enamik Eesti jazzmuusikuid. Andekas jazzpianist Holger Marjamaa tegi TUJA […]

PUHUME, KUIDAS TORUST TULEB: Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist valgustab eesti traditsiooniliste muusikainstrumentide koosolekut Brüsseli Muusikainstrumentide Muuseumi väljapanekul. Näitusele süstivad elu Pärimusmuusika keskuse haridusprogrammid. Viimaste ühiskondlike teemade valguses ei teki tunnet, nagu oleks kohe, kohe ees ootamas Eesti riigi esimene tõeliselt suur juubel. Pigem annavad tooni negatiivsed osundamised, reaktsioonid, vastureaktsioonid, usaldamised ja umbusaldamised. Kõik […]

OMAPÄRASUSI: Tavaline teatri- ja ooperisõber Tiina Ilsen käis kiikamas Manfred MIMi ooperit „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“. Miks tasuks inimestel, kes lahedat fantaseerimist rahvuslik-paatoslikel teemadel naudivad, vaadata seda Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi „Eesti 100“ raames sündinud etendust? Selle etenduse ümber on juba arvatud ühte ja teist. Peamiselt seda teist. Et kuidas ja kas […]

LIHTSUSE TRAAGIKAST: Jelena Skulskaja mõtiskelu „Ivanovi“ lavastusest Eesti Draamateatris. Tavaline inimene ei ole õnnetu mingil konkreetsel põhjusel, vaid lihtsalt seepärast, et ta on inimene ning on mõtlemis- ja tundmisvõimeline. Nagu igaüks neist, kes istuvad saalis. Anton Tšehhov tahtis kirjutada näidendi kõige tavalisemast inimesest ja et selles poleks mingit kahtlust, andis talle kõige tavalisema, kõige harilikuma […]

MILJONIPETTUS: Rail Balticu tasuvusuuring ei ole enamat kui vaid pettus. Ettevõtja Karli Lambot haarab tavalise arvelaua ja näitab ette, kui suurt tünga plaanitakse. Et projektist pudeneb raha paljudele asjaga seotutele, pole nende huvides arulagedat ettevõtet pooleli jätta, vaid pigem puhutakse välja järjest suuremaid valesid. Kui eelmise aasta mais valmis audiitorfirma Ernst & Young tasuvusuuring, siis […]

KAS VÄÄRTUSTE KRIIS? Aastalõpu ühe tähtsündmusena toimus Tallinnas seitsmes Inimõiguste Aastakonverents. Tänavuse ürituse alapealkiri küsis: „Kas inimõigused on vabalanguses?“ viidates murettekitavatele trendidele Euroopas ja mujal maailmas, kus inimõiguste väärtused on kõikuma löönud. Aet Kukk kogub kokku esinejate mõtted ning küsib, kui kaugele oleme inimõigustest kandunud. „Inimõiguste vabalanguse“ mõistet kasutas esimest korda Amnesty Internationali peasekretär Salil […]

KOHT, KUST KA KIIBAKAS MEES TÜDRIKU SAI: Sügisest kolib kuuks ajaks Narva linna Eesti president Kersti Kaljulaid koos oma kabiiniga. Ent Narva on ajaloost tuntud niigi kui äärmiselt suure naisosakaaluga linn. Üks lisanaine juures ei muuda siin midagi. Mõni aeg tagasi sai 160 aastat hetkest, mil Narvas Kreenholmi saarel asuti rajama võimsat tekstiilitööstust, mis tegutses […]

PIIBLI JÄRGI TEINE RAAMAT: Peeter Volkonski pajatab, miks tõlkis ta ära armeenia munga Nareki Grigori nutulaulud, pühakirja järgi armeenlaste jaoks olulisima teose. „Minu esmatutvus Nareki Grigoriga, X sajandi mungaga, keda on nimetatud armeenia esimeseks tõeliseks poeediks, sai alguse täpselt nelikümmend aastat tagasi, 1977. aastal, kui tegime koos helilooja ja muusikateadlase Leo Normetiga tollases Stereoraadios saatesarja […]