METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsadest. Sedapuhku tehakse ekskursioon kodumaistesse soodesse. RMK looduskaitseosakonna spetsialisti Leevi Krumm pajatab lähemalt.
Soo on eestlase jaoks mütoloogiline ja tähtis koht. Kunagi põgeneti sohu ristirüütlite eest, hiljemgi kasutasid kohalikud tihti vaid neile teadaolevaid teid laugaste vahel, et pääseda rüüstajate, sõdade või katku eest, mida kiputi ikka isikustama. Oskar Lutsul on ka pikem kirjatükk „Soo“ – muust tema loomingust küllaltki erinev, kus tegutsevad Prantsusmaal ringi hulkunud ja kunstnikuks hakanud noor kehkadivei ja salapärane tüdruk Metskass. Soovitame lugeda! Ja kuulata kõrvale muidugi InBoili müstilist laulu „Olen soo“.
Ja veel on meil terve soonimeline maa – Soomaa – oma veidrate, kaunite ning ägedate üleujutuste ning viienda aastaajaga.
Kui rääkida aga ainult lagesoodest ja rabadest, siis nende pindala moodustab Eestist vaid 5,5% ehk 2400 km². Ning kui liita siia erinevad soometsad, mille pindala on hinnanguliselt 2000 km², saame, et erinevate soode pindala on kokku u 4400 km², mis moodustab aga Eesti maismaast vaid ligi 10%. (Eestimaa Looduse Fond ehk ELF poolt perioodil 2009‒2013 läbiviidud soode inventuur). Siia arvutusse on arvatud vaid need alad, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Soode kogupindala arvutamine on üsna keeruline, sest paljud arvavad soode pindala arvutamisel valemisse ka alad, kus turbakihi paksus on väiksem kui 30 cm (nt erinevad madalsood). Ühte ja ainuõiget numbrit on raskem leida, kui esialgu tundub.
Kui kaua läheb aega soo tekkeks?
Eesti soode turba juurdekasv rabades on üle 1 mm, madalsoos alla 0,5 mm aastas. Oleneb, millist sookooslust me soovime – madalsoo kujuneb mitu korda kiiremini kui siirdesoo või raba. Üldiselt võib laias laastus öelda, et soode tekkeks võib kuluda 100 kuni 10 000 aastat, olenevalt sellest, millist sood silmas peetakse. Madalsoo või õõtsik siirdesoo võib 100 aastaga tekkida küll.
Aga taastumiseks pärast taastamistöid?
Taastumise esimesi märke ehk vihjeid sellest, kas oleme suutnud veerežiimi taastada, näeb 5 aastat pärast tööde lõppu ning 10 aastat pärast tööde lõppu peaks olema juba märgatav vahe taastamisala taimkattes ning taastamistööde jäljed peaksid hakkama hajuma.
Miks on soid vaja?
Sood puhastavad ja talletavad magevett, soo pakub inimesele puhkust, korilastele on soo hea marjasaagi andja. Peale selle reguleerivad sood kogu ümbruskonna maastikul veerežiimi ning leevendavad põuda ja üleujutusi. Teadlased on tänaseks kindlaks teinud, et soo kui ökosüsteem seob hästi süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi (maailmamere kõrval on soo ainus ökosüsteem, mis talletab atmosfääris ringlevat süsinikku). Sood, sealhulgas ka soometsad on paljudele elupaigaks ja toitumiskohaks (nt turbasamblad, putuktoidulised huulheinad, harilik jõhvikas, rabamurakas, rabapüü, teder, metsis, erinevad putukad ja kahepaiksed jne). Lisaks on soo väga hea säilitaja, sest vesises ja hapnikuvaeses keskkonnas toimuvad lagunemisprotsessid palju aeglasemalt, mistõttu võib soost leida väga erinevaid ning väga vanu esemeid, säilmeid, sooteid.
Kui liigirikkad on sood?
Madalsood on kõige liigirikkamad, sest liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Iseloomulikud taimed on näiteks angervaks, soopihl, ubaleht, pilliroog ja tarnad. Puudest võivad seal kasvada kased, kuused, männid, erinevad pajud ja põõsastena harilik porss.
Siirdesoo on üleminekuaste madalsoo ja raba vahel. Siirdesoos kasvavad kõrgematel mätastel rabale iseloomulikud taimed ning mätaste vahel lohkudes madalsootaimed, seega kokku võib erinevate liikide arvukus tulla isegi kõige kõrgem. Puudest esinevad peamiselt mänd või kask, üksikute kuuskedega soo servaaladel.
Rabade taimkate on kõige liigivaesem, sest kasvukoht on toitainetevaene, toitudes sademeteveest. Kõige enam esineb turbasamblaid, kukemarja, huulheina, rabamurakat, jõhvikat, tupp-villpead, valget nokkheina ja erinevaid tarnaliike. Puudest kasvab seal peamiselt mänd.
Ühe lausega öeldes, mida tähendab „soode taastamine“?
Soode taastamine tähendab soodele omase veerežiimi taastamist, mis omakorda loob eeldused soodele omase taimestiku taastumisele ja säilimisele.
Millest tekkis vajadus soid taastada?
Taastamise vajadus tuli eelkõige sellest, et kogu Euroopas on enamik soid hävinud. Seetõttu on Eestil suur au ja kohustus kaitsta ning taastada meie säilinud sookomplekse ja väiksemaid soid. Soode taastamise kohustuse paneb meile riiklikul tasandil Looduskaitse arengukava (ehk LAK), kus meede 2.2 „Elupaikade soodsa seisundi tagamine“ näeb ette ohustatud sooelupaikade taastamise kaitstavatel aladel, mille tulemusena on aastaks 2020 taastatud 10 000 hektarit madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid (servamäred, siirdesoo- ja rabametsad; rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad). Kuna kõik meie kaitsealadel asuvad sookooslused on arvatud Euroopa Liidus Natura 2000 võrgustikku, siis tuleb meil aidata saavutada EL loodus- ja linnudirektiivi eesmärke – tagada kõikide EL-s ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Samuti on meil kohustus aidata kaasa Ramsari ehk märgalade konventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkide täitmisele ning globaalse ja EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele.
Kas soodel on looduses täita mingisugune ülesanne või koht? Milline?
Sood puhastavad ja talletavad magevett ning seovad süsinikku. Nad tagavad meile puhta vee ja süsinikku sidudes takistavad piltlikult öeldes meie maailmal üle kuumenemast. Lisaks rikastavad sood meie loodust erinevate liikidega, kes kõik mängivad meie ökosüsteemis väga tähtsat rolli. Just tänu erinevatele sookooslustele püsib meie veerežiim tasakaalus ja esineb vähem üleujutusi.
Kui suured on eesmärgid? Mida tahetakse saavutada?
Esmaseks eesmärgiks, nagu eespool öeldud, on 2020. aastaks taastada 10 000 hektarit madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid.
Millised organisatsioonid osalevad soode taastamise projektides?
Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, MTÜ Arheovisioon, projekteerimisfirmad ja soode teemaga tegelevad eksperdid.
Millal soode taastamist alustati?
Esimeseks teadlikuks taastamiseks saab vast lugeda Kuresoo raba taastamist Soomaa rahvuspargis. Seal alustati taastamistöödega juba 2010. aastal. 2012.–2013. aastal toimusid juba ulatuslikumad tööd, kus ehitati 28 pinnasest ja 29 puidust paisu, samuti eemaldati puistut, et taastada lagedaid sookooslusi. Tänaseks on endine kuivendatud raba servala juba märksa rohkem sookoosluse nägu.
Milliseid võtteid kasutatakse soode taastamiseks? Kust tulevad oskused ja teadmised?
Soode taastamisel kasutatakse pinnasest ehitatud paise ja kraavide lausalist täitmist, et tuua veetase soopinna lähedale. Kui koosluse taastumiseks on vajalik ka valgustingimuste muutmine, siis puistu raiet. Oskused ja teadmised tulevad suuresti meie naabritelt – Lätist, Leedust, Rootsist, Soomest ning loomulikult ka meie endi katsetustest ja kogemustest ning teadlaste uuringutest.
Kuidas valitakse sood, mida taastada?
Soode valiku tegemise aluseks on Keskkonnaministeeriumi koostatud „Kaitstavate soode tegevuskava“, kus sood on prioriteetsuse järgi ära jagatud I, II ja III prioriteediga alade gruppidesse ning RMK lähtub oma tööde plaanimisel sellest tegevuskavast. Esimene prioriteet on rahvusvahelise tähtsusega märgaladel ehk Ramsari aladel (nt Muraka LKA, Endla LKA, Soomaa RP, Sookuninga LKA, Luitemaa LKA).
Kuidas toimub hilisem seire?
RMK paigaldab taastamisaladele veeseire teostamiseks veetaseme mõõturid, mis jäävad alale ka pärast tööde lõppemist. Taimestiku seiret kui sellist praegu ei toimu, seda hindab piirkonna looduskaitsespetsialist visuaalselt, tuginedes eelnevalt täidetud ankeetidele, fotodele ja mälule. Küll aga on RMK-l koostöös ELF-ga käimas suur projekt „Soode kaitse ja taastamine“, mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikul: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos. Kokku taastatakse u 7000 hektarit soid ning nendel aladel on kavas teostada põhjalikud seired: veetaseme seire, taimestiku seire, kahepaiksete seire, kiilide ja liblikate seire, linnustikuseire! Rahalist tuge nii suurele ettevõtmisele pakuvad EL LIFE-programm ja KIK. Ning põhjalikku lisainfot leiab aadressilt soo.elfond.ee. Lisaks on RMK-l endal koostöös Tartu Ülikooliga käimas jääksoode taastamise projekt, mille käigus jälgitakse samuti taimestiku muutusi, katsetatakse turbasammalde külvamist ja mõõdetakse gaaside emissiooni.
Kas soode taastamisega on levinud ka müüte? Milliseid?
Suurim müüt on vist see, et taastamisega uputatakse soo ära ja asemele tuleb suur järv. Tegelikult midagi sellist ei juhtu, sest taastamistööd toimuvad üldjuhul rabade servaaladel ning rabakuppel asub taastamisalast tihti paar meetrit kõrgemal. Lisaks pole taastamistööde eesmärk veetaseme tõstmine üle maapinna, vaid maapinnale või selle lähedale, et mätaste vahel oleks vesine. Siis loome keskkonna, mis on just sobilik soodes esinevatele taimedele (taimedele, kes suudavad kasvada vesises ja hapnikuvaeses keskkonnas).
Millised on silmaga nähtavad muutused maastikus?
Taimestik muutub, pohl asendub tulevikus jõhvikaga. Metsadele omased samblaliigid asenduvad turbasammaldega. Aladele naasevad soodele omased putukad ja kahepaiksed.
