RMK Kullenga taimla oli nõukogude ajal tuntud pigem lillede ja tomatite kasvatamise poolest. Täna leiab põldudelt ja kasvuhoonetest vaid metsataimed. Sellest, kust tulevad miljonite puude kasvatamiseks seemned ja kuidas need seemlast taimlasse ja sealt metsa jõuavad, rääkisid RMK Kullenga taimla tööjuht Anneli Laigu ja temale äsja teatepulga üle andnud endine tööjuht Tiiu Suve ning seemnemajanduse tööjuht Lauri Saapar.
Kullenga tööplaani kirjutavad ette ilm ja käbiaastad. Eesti ainsa käbikuivatiga taimla hoolitseb talvel selle eest, et metsast ja seemlatest kogutud käbid saaksid puhastatud ja kevadest sügiseni selle eest, et seemnetest kasvatada elujõulised puukesed, mis paari aasta pärast metsa jõuavad. Kullenga taimla on üks kaheksast RMK taimlast, kust tuleb ca 15% riigimetsa istutatavatest taimedest, suures enamuses kuused.
Kullengale tuuakse käbisid üle Eesti
Käbisid seemnete jaoks varutakse üle Vabariigi. Lauri meenutab oma esimesi tööpäevi Kullengal ja rõõmustab, et õnneks oli aega veidi sisse elada. „Tulin hooaja keskel, märtsis 2012, siis ei olnud aga veel kõige hullem. 2012 sügis ja 2013 kevad olid rekordaastad, üle poole miljoni liitri kuusekäbi.“ Head kuuse käbiaastad on laias laastus iga 10 aasta järel, männid kannavad rohkelt käbisid 3-4 aasta järel. „Heal käbiaastal saab ka kvaliteetsemat seemet koguda. Valik on suurem,“ rääkis Tiiu.
Kuna aga igal aastal piisavas koguses käbisid ei saa, on Kullengal ka külmik seemnete hoiustamiseks vaheaastateks. „Seemneid on varuks mitmeks aastaks. Kuuseseemet viieks aastaks vähemalt, männiseemet kolmeks aastaks,“ räägib Lauri. Seemneid hoitakse külmkambris, kus temperatuur miinus 5-7 kraadi. „Seemne elutegevus on seisma pandud, seeme nö talvitub. Kui ta sooja käes seisab, siis ta idanemisvõime kaob kiiresti. Külmas säilib aastaid.“
Käbisid varutakse seemlatest ja raielankidelt. „Näiteks Saaremaalt tuleb enamasti seemlast männiseeme. Edela-Eestist tuleb aga mändi vähe, seal on rohkem kuusemetsad,“ räägib Tiiu. Käbid tuuakse Kullengale suurtes võrkkottides. Kõik käbikotid on markeeritud, et oleks selge, kust need on korjatud. Partiid jaotatakse maakondade kaupa. Segamini käbisid kuivatisse ei panda. „Kõik käbid hoitakse lahus ja kui aastate pärast seemnetest metsataimed sirgunud, on endiselt teada, mis piirkonna seemnest see kasvatatud.“
Pookimine on täppistöö
Kullengale hakati männiseemnete varumiseks seemlat rajama 1968. aastal. „Esimesel kümnel aastal istutati 65 hektari suurusele alale 16 400 puutaime, mis olid ca 500 metsast valitud plusspuu kloonitud järglased,“ meenutab Tiiu esimesi puuseemnete varumiseks loodud istandikke ehk seemlaid.
Seemlad rajataksegi poogitud puudest ja seemlasse jõuavad vaid üle keskmise heade omadustega puud. Lauri selgitab: „Kui metsa keskmine kõrgus on 25 meetrit, siis seal on üks 30-meetrine puu näiteks. Oksad ei ole jämedad ja tüvi on kitsas – kitsaid puid mahub metsa rohkem. Tema on siis plusspuu.“ Eksperdid vaatavad plusspuu üle ja iga plusspuu saab ka sertifikaadi. Puu ladvast lõigatakse oksad, millest tehakse pookeoksad. „Pookeoks kasvatatakse seemnest kasvatatud alusele ja seemnest kasvanud taime oksad lõigatakse ära. Kasvama jäetakse ainult pookeoksast tulnud oks. Nüüd kasvab sellest puust täpselt sama geneetikaga puu, kui on metsas kasvanud plusspuu.“ Eeldatakse, et ka kõik seemned, mida poogitud puu hakkab edaspidi tootma, on paremad kui metsast korjatud seemned.
Lauri räägib, et pookimine on täppistöö, nagu kirurgia taimele. „See on sama, kui panna ühe sõrme asemele teine. Pookimine nõuab pikaaegset treeningut, et see ka kasvama hakkaks. Koolipraktikumis sai küll puude pookimist proovitud, aga ei hakanud kasvama. Teooriat võid teada, aga see ei tähenda, et asi selge on.“ Kullenga seemla puud on kõik poogitud Tartus, kus tegijad väga vilunud.
Seemlates on puudel ruumi laialt
Poogitud puud istutatakse siledale maale, et oleks edaspidi kergem ala niita. Välja mõõdetakse ruudukujulised istutuskohad. „Ikka mõõdulindiga, sentimeetri täpsusega pannakse paika,“ rõhutab Lauri töö täpsust. Männi puhul on ühe ruudu suuruseks 7 korda 7 meetrit, kuusel 7 korda 5. Kuigi kuusk on männist varjutaluvam, siis selleks, et käbi kasvatada, on kuusk vaata et veel valgusnõudlikum. „Kuusel on käbid ainult seal, kus päike peale paistab. Teiste puude vahel käbi ei ole,“ räägib Tiiu. „Suur osa käbist tulebki metsaservast. Heal seemneaastal on käbisid maani, 150 liitrit võib saada ühelt puult. Kui on tihedalt teiste puude vahel, seal saab ainult ladvast.“
Lauri võrdleb seemlat viljapuuistandikuga. „Nii nagu lõigatakse aias puid, pügatakse puid ka seemlas.“ Võrasid lõigatakse kahel põhjusel: et puu ei kasvaks liiga kõrgeks (geneetika järgi on ju tegemist üle keskmise kõrgete puudega) – madalamalt puult on käbisid lihtsam korjata; ja lõigatud puudel on ka käbikandvus parem.
Täna on Kullengal tootvat männiseemlat ligi 35 hektarit, noored seemlad laiuvad 45 hektaril. Kuuse seemlat on kokku ligi 30 hektarit, lisaks ligi 1,5 hektaril kaske ja 1,7 hektaril sangleppa.
Selleks, et säilitada liigi mitmekesisus, korjatakse lisaks seemlatele käbisid ka metsast. Käbide varumiseks ei sobi aga iga mets. „Langid peavad sobima. Peab olema üle 50% korjatava puuliigi osatähtsus langil, puude vanus on oluline ja ka kvaliteetne kasvukoht – sobivad vaid kõrgema boniteediga, ehk parema mullaga metsad,“ loetleb Lauri käbivarumise nõudeid. Näite sellest, miks igast paigast korjatud käbi ei sobi, toob Tiiu: „Männi puhul näiteks, kui korjad ranna äärest, siis geneetilised omadused on muutunud. Samas, kuusk ju mujal ei kasvagi, kui viljaka maa peal.“
Teadus tagaaias
Kullengal on Eesti ainuke käbikuivati
Seemnete käbist kätte saamiseks pannakse need esmalt kuivatisse. Kullenga on muide ainus koht Eestis, kus saab käbisid kuivatada, seeläbi seemneid varuda ja kus toodetakse sertifitseeritud seemet. „Kuivatis kuivab männikäbi 50-55 kraadi, kuusekäbi madalamal, 45-50 kraadi juures,“ kirjeldab Lauri protsessi. „Kuivatis on käbid keskmiselt kaks päeva, teine kaks päeva on seemned puhastamisel. Kokku nelja päeva jooksul saab käbist puhta seemne kätte. Meil on kahe erineva tehnoloogiaga kuivatid. Üks vana veneaegne, mis toimib hästi suurte partiide puhul. Toodangu võimsus on hea,“ räägib Lauri. „Väikestele partiidele see aga ei sobi. Selleks sobib uuem, Rootsi tehnoloogial põhinev, kus käbid kuivavad kastides ja suures kuivatis.“ Uuem seade võimaldaks kuivatada igas kastis kasvõi omaette partiid.
Kahepäevase puhastusprotsessi käigus eraldatakse seemnetest tolm, vaigutükid jmt. Kvaliteetsete seemnete hulgast sorteeritakse masinate abil välja ka tühjad (viljastumata) seemned. Lõpuks kuivatatakse seemned sobivale niiskustasemele, et need laos säiliks. Kui kiiresti ja lihtsalt töö kulgeb, oleneb sellest, millal käbid on korjatud. „Sügisene läheb kauem lahti, kevadine läheb kiiremini. Toasoe aitab käbi ette valmistada, käbisoomused hakkavad liikuma,“ räägib Lauri. „Kusjuures kuusekäbi läheb kiiremini lahti kui männikäbi. Kõige raskem on lahti saada sügisene männikäbi, see on niiskust täis.“
Metsa istutatakse kaheaastaseid puukesi
„Metsataimede kasvatamine hakkab külviliinist pihta,“ jätkab taimekasvatuse lainel Anneli. „Seeme läheb automatiseeritud külvimasinasse ja sealt edasi külvikasti. Kullengal kasutame külvikaste, milles on 121 väikest pesa ehk potikest, igasse potti paneb masin ühe seemne.“ Kui külvikastid on seemnetega täidetud, viiakse need taimekasvatusraamidel kolme kasvuhoonesse, mis kokku mahutavad ligi 1,5 miljonit taime. Ühe kasvuhoone pindalaks on 900 m2. Lisaks on ca kolmel hektaril põllud, kuhu pottidest väikesed taimed ümber koolitatakse.
„Esimene külv on kasulapsed. Need lähevad kõik välja,“ räägib Anneli esimese külvi taimede kohta. „Augustiks on puukesed 8-10 cm pikkused ja need viiakse teistesse taimlatesse, tänavu Purila taimlasse“, jätkab Tiiu. „Enne jaanipäeva mulda pandud, need on meie lapsed. Need jäävad sügiseni kasvuhoonesse, talveks tõstame õue. Järgmise aasta juunikuus sorteerime ära ja koolitame ehk istutame väikese potitaime ümber põllule. Kokku kasvatame neid 2-2,5 aastat.“ Aastas kasvatatakse Kullengal kokku 3,2 miljonit kuusetaime, millest pooled kasvavad metsakõlblikuks kohapeal.
Külviliin ja pottides taimede kasvatamine on Kullenga pika ajaloo juures tegelikult üsna uus tehnoloogia. Vanasti kasvatati puukesi ainult põllul ehk avamaal. „Siis kasvas see avamaal kaks aastat, kuni sai koolituskõlblikuks ehk piisavalt kõrgeks,“ räägib Tiiu. Anneli jätkab: „Uute võtetega hoiame aega kõvasti kokku. Kasvuhoones kasvatamisega saab taime koolituskõlblikuks oluliselt kiiremini – ühe aastaga ning nelja aasta asemel saavad kuused metsa istutamiseks valmis 2,5 aastaga. Uue pott-põld meetodiga kasvatatud taimed on elujõulisemad ja tugevamad, nende juurestik on rohkem hargnev, mis tagab metsas parema kasvama mineku.“
Kui muidu teevad igas etapis suure töö ära masinad ja ka põllule pannakse taimed kasvama istutusmasinaga, on istutamisel siiski vaja ka abilist, kes taime õigesse sahtlisse paigutab ja pehme pai saatel traktori tõmmatud mullavakku aitab. „Kullengal on traktoristiga väga vedanud,“ kiidab Anneli. „Kõik taimed peavad peenras olema ühtlaste vahedega ja ridade vaheline kaugus peab samuti olema ühtlane. Kõik, kes meie põlde näinud, kiidavad, et Kullenga taimlas on sirged vaod ja ilusad taimed. Siin taga on kõikide siinsete tublide töötajate osavus ja pühendumine.“
Kõige olulisem partner on ilm
„Mõnikord on Eesti päris suur,“ muheleb Lauri. „Kui ilmateade ütleb, et on kohati, siis see koht on alati siin. Kui ütleb, et võib vihma tulla, siis meil alati tuleb. Siin on kõike alati rohkem, vihma, lund ja külma.“
Kõige erksamalt on Kullenga töötajatel meeles 2010. aasta lumetorm Monika. „See torm tegi meil palju pahandust. Kui oleks olnud eraettevõte, oleksime olnud pankrotis,“ meenutab Tiiu. „Siis olid veel madalad kasvuhooned, 80ndatest. Oli nullilähedane temperatuur ja ühesuunaline tuisk, mis tuiskas kasvuhoone ühelt poolt täis. Keegi ei uskunud, et tuleb nii hull torm. Hommikul vaatasime aknast välja, et kasvuhooned on vastu maad.“ Kuna kasvuhooned olid hävinud, tuli ka kevadel taimi alla miljoni. 2011. kevadel ehitati aga juba uued hooned.
Ka laul juulikuisest lumest ei ole tegijatele võõras – ühel aastal oli lumi maas jaanipäeva paiku. „Just vedasime pisikesed tited kasvuhoonest välja,“ meenutab Tiiu. „Päeval sadas lund, õhtul oli kõik muidugi juba sulanud.“
Igal kevadel ja ka suvel tuleb ette ka ootamatuid öökülmasid. „Sellised ootamatused on taimlas ohtlikud,“ räägib Anneli. „Kuusele eriti. Taimi saab päästa näiteks kastmisega, aga vett kulub palju. Ja kui pool ööd kastad, siis ei saa järgmistel päevadel enam väetada.“ „Sügisel oleme taimi öökülmadest samuti kastmisega päästnud,“ räägib Tiiu. „Jää sees ei võta külm taime ära.“
Nagu vihmast ja külmast veel vähe oleks, ei sobi taimlasse ka kevadine päike, mis võib taimed ära põletada. „Märtsikuus kipuvad taimede ladvad punaseks minema,“ räägib Anneli. „Kaubanduslik välimus on rikutud, aga taime kvaliteet mitte ja läheb metsas ikka kenasti kasvama“
**
Väljavõtted:
Lauri Saapar: Uus mets algab ju ikkagi seemnest. Kuskilt tuleb saada metsataim ja selleks tuleb kõigepealt seeme mulda külvata.
Anneli Laigu: Uute võtetega ehk pott-põld meetodiga hoiame aega kõvasti kokku – nelja aasta asemel saavad kuused metsa istutamiseks valmis 2,5 aastaga.
FOTO: RMK_Kuusetaimede ulesvotmine_2018 mai: Kui tavaliselt on kevad peamiselt külvi ajaks, siis Kullengal võetakse üles kuusetaimi, mis seejärel metsa istutamiseks saadetakse.
