KUI NOORELT ÜLDSE VÕIB? Henrik Laever (17) mõtleb, kas valimiste vanuse alampiiri langetamine oli ikka tark tegu. Hiljuti võeti riigikogus vastu seadus, mis langetas kohaliku omavalitsuste valimiste vanuse alampiiri 16. eluaastani. Tegemist oli otsusega, mis tekitas Eesti ühiskonnas nii rõõmukarjeid kui ka tuska. Mina kui 17-aastane noormees oleksin niikuinii järgmistel valimistel saanud valida, mistõttu mind […]

TÕEREŽIIMIDE MÄNGUVÄLJAK: Ahto Lobjakas küsib, miks on tänasel päeval pea võimatu ühiskonnas tõde ära tunda. Põhimõtteliselt ei erine viimse astme tõe seisukohast Al-Shababi kuulipildujaga varustatud pickup truck Somaalias ja väikeriigi tviitiv president. Meile, läänlastena, tundub, et me elame epistemoloogilises kriisis. Et maailm elab mingis tõe kummastavas defitsiidis. Tegelikkus väreleb käegakatsutavas kauguses, ometi ei õnnestu teda […]

KULTUURI IMEMISORGANISATSIOONID: Rein Lang uurib mikroskoobiga kultuuripoliitikat ja räägib, mida näeb. Põhiliselt seda, et kultuuriloojate asemel toodetakse puuke. Endiselt pole meil kusagile kadunud usk riigi armsa ja suunava käe paitusse kultuuri suunamisel, et mitte öelda juhtimisel. Ehkki kultuuriminister Indrek Saar on targasti teada andnud, et tema kavatseb oma valitsusperioodi jooksul tegelda spordiga, ei usu teda […]

Kümme päeva paradiisi, kus valitsevad kuradikesed* *(Pealkiri on ajendatud Dante sõnadest Lõuna-Itaalia kohta: see koht on paradiis, kus elavad kuradikesed. Ka Vabaerakonnal oli võimalus viibida kümmekond päeva paradiisihõngulises läbirääkimismiljöös, kus tooni andsid siiski kuradikesed.) KONTVÕÕRASTENA „VANADE SÕPRADE PEOL“: Vabaerakonna tegevjuht Margus Maidla kirjeldab situatsiooni, millega Vabaerakond puutus kokku koalitsiooniläbirääkimistel. Maidla kirjeldab, kuidas neli erakonda vaidlesid […]

„Koguni vooruseks on peetud virkuse asemel mõisatööl laisklemist ja looderdamist, loomade hoidmise asemel nende nuhtlemist,  käskude täitmise asemel nendest möödahiilimist.” Oskar Loorits[1]   Veel kord kupjast KUIDAS HAKATA POOLJUMALAKS: Mis asjamees oli kubjas, see on üpris hõlpsasti lahtiseletatav. Kirjanduses on asi selge – kõige hullem kaabakas, vihatuim tegelane. Ühesõnaga – närukael. Kirjandus on kirjandus, arvab […]

 KEERAKE NÜÜD SPORDILAINELE: Eurosaadik Indrek Tarand pani poliitikute kodustaadioni veerele püsti tabureti, istus maha ning püüab nüüd huviga aru saada, mis spordiga õigupoolest tegu on. Kampaania esmane tähendus on sõjakäik. Eesmärk võõraste alade vallutamine, algselt naiste ja söögi saamise eesmärgil. Hiljem ka kunstiväärtuste ja maavarade võtmiseks. On imelik, et põhiseaduslikud Eesti erakonnad kasutavad sellist sõna. […]

10 TULEKAHJU EESTILE: Tallinna tänane linnapea Edgar Savisaar on linnajuht olnud kaheksa aastat. Tallinnast on loodud omaette kinnine majandussüsteem, isetehtud leninlik pesa, kus lokkab ringkäendus ning kõik linnaaparaadi mutrikesed töötavad täpselt juhi näpunäidete järgi. Vesse Vesiaid presenteerib linnapea diskotabelit. Kõrgematesse ametitesse valitakse inimesed erakondliku kuuluvust ja lojaalsust silmas pidades, erialased oskused on teisejärgulised. Linna rahakott […]

KAS ME EI OSKA VÕI OLEME NAPAKAD: Mart Kalvet pakub välja kanepi dekriminaliseerimise miinimumprogrammi ning teeb ettepaneku mõõdukaks uimastireformiks.  Kanep on viimasel ajal sageli avaliku tähelepanu fookuses. Ühelt poolt ahvatletakse inimesi teleeksperimentide raames kuritegudele, näitamaks, kui kättesaadav on illegaalne mõnuaine, tõstes samas esile kanepitarvitamise potentsiaalseid ohte. Kuna need sihtgruppi ei heiduta, võetakse appi lapsi traumapunkti […]

VÕTI ON LIHTSUSES: Andrus Villem arvab, et parteidemokraatia on saba, mis liputab koera, ja soovib, et erakond tagaks oma liikmeile osalemise otsuste loomise protsessis. Ideest lahenduseni. Seda süsteemi võiks nimetada nii otsedemokraatiaks kui ka valgustatud demokraatiaks. Alustaksin triviaalsusega. Elame teatavasti infoajastus. Järjest suureneb teabe hulk, mida me töötlema peame. Et vahendaja suudaks pealetungivas infotulvas oma […]

MINEVIKU TULEVIK: Eestis pole just palju nähtusi, mis kõnetaks nii paljusid, kui seda teevad looduslikud pühapaigad, usub Ahto Kaasik. Samas on nad haruldased ja ohustatud. Veel vähem on valdkondi, kus kuue miljoni euroga on võimalik saavutada suur edulugu. Seda, et looduslikud pühapaigad on olemas ja inimestele olulised, näitavad avaliku arvamuse uuringud. Hiite Maja sihtasutus ja […]