MIS MÕTTES, ANNA RAHA ÄRA? Igor Gräzin teatab, et ta ei annaks ESM-i raames Eestist välja viit eurotki, kuna see on vahend finantseerimaks bürokraatlik-bolševistlikke riike ja preemiaks tavalistele „ühtsuse“ sildi all toimetavatele varastele. Kakskümmend eurot on suur raha. Kaks miljonit – meeletu ja kahte miljardit pole võimalik hoomata. Kuigi Eesti Vabariigi riigikogu mõtles selle üle […]

ON SIGINENUD VALIMISETTEPANEK: Mart Nutt mõtles välja valimissüsteemi, mis võiks Eestile sobida: ehk oleks aeg muuta asjad veidi arusaadavamaks. Ja välistada mingid imelikud sellid, kes sattuvad parlamenti umbes 70 häälega. Valimissüsteemi puhul tuleb arvestada mitme tõsiasjaga. Ei ole leiutatud universaalset ideaalset valimissüsteemi, mis kõiki rahuldaks ja millel ei oleks puudusi. Valimissüsteem pole võlukepike Seega võib […]

ZOMBITSOON: Postimehe meedia- ja meelelahutustoimetaja Hendrik Alla räägib uuest telehooajast. Kas televisiooni toodetakse spetsiaalselt lollidele või mitte? Definitsiooni järgi on televisioon massimeedia. Sellest, kui hea ta on, annab arutust kõige vaadatavamate saadete tase. Pool tosinat korda aastas koguneb tõesti veerand kuni kolmandik rahvast elutoaaltari ette. Siis, kui näidatakse Eurovisiooni (viimati 371 000 vaatajat) või presidendiballi (321 000 […]

TEGELIKULT EELISTAME ME OMAKASU: Sotside boss Sven Mikser arutleb, miks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides kipub rajake demokraatiale enamasti ohtlikult libedaks osutuma.  Mullu talvel, loetud nädalad pärast Hosni Mubaraki lahkumist Egiptuse presidenditoolilt, kirjutas keegi Eesti välisministeeriumi ametnik parlamendikomisjonile esitatud taustapaberis, et demokraatlikud muutused Egiptuses on pöördumatud. Millegipärast meenus mulle toona Hiina kommunist Zhou Enlai, kes vastuseks […]

IGIKESTEV HALDUSREFORM: Kuidas saada kümne vaese liitmisel üks rikas? Aga õige lihtsasti: kolida nad ühte majja. Kas see on ikka nii? Ülle Madise tahab teada, kuhu pagana kohta on takerdunud haldusreform – ja milline see olla võiks.  Ühismajapidamine tuleb odavam, targem ja lõbusam. (Tõsi, mõnikord, näiteks Andrese ja Pearu puhul, tuleb kahasse hoopis kallim, teadis […]

MISSION IMPOSSIBLE: Köögikubjas Juha Rantanen teeb katse ja vaatab, mida saab süüa miinimumpalga eest. Ei saa. Ühtlasi seab Juha küsimuse alla miinimumpalga arvestamise ja tervisliku toitumise propageerimise loogika.  Globaliseerumine muudab meie järjest tihedamalt asustuvat maakera üha veidramaks. Seitsme miljardi inimese piir läks lõhki juba aasta tagasi. Inimeste hulga hirmuäratavalt kiire lisandumine on toimunud just viimase […]

JALGADEGA LÖÖMISE SPORT: Tiit Matsulevitš meenutab, et Ukrainas tuleb kohe vutimängu tšempionaat. Ent mis toimub staadioniväravate taga? Jalaga antakse ka mujal. Olukord kolmnurgas Ukraina-Venemaa-Euroopa on omajagu segane.  Venega on asi selge. Venemaa ei lepi kunagi mõttega, et Ukraina on iseseisev riik. Kus algab Ukraina küsimus, seal lõpeb vähenegi Vene demokraatia. Vene pole ilma Ukrainata impeerium […]

LEMMIKKIRJANIKU KUNINGRIIGIS: Rootsis sündinud muusik Sofia Joons kirjeldab, kuidas Astrid Lindgrenil Rootsi ebaõiglase maksusüsteemi tõttu sotsiaaldemokraatiast kõrini sai. Lindgreni üle 30 aasta tagasi kirjeldatud põhimõtted jätkuvad aga siiani. Märtsis 1976 helistas Astrid Lindgren ajalehe Expressen arvamustoimetajale ja ütles: „Siin räägib Astrid Lindgren, endine sotsiaaldemokraat.“ Ta andis teada, et ta on kirjutanud arvamusartiklit muinasjutuvormis pealkirjaga „Pomperipossa […]

MUINSUSKAITSE KARID: Kunstiajaloolane ja muinsuskaitse guru Jüri Kuuskemaa küsib, miks muinsuskaitse teema alati paksu verd ja pahandusi tekitab ning kirjeldab, millised karid selles valdkonnas varitsevad. On kinnisvaraarendajaid ja majaomanikke, kes kuuldes sõna „muinsuskaitse”, võpatavad närviliselt. Neile seostub muinsuskaitse tüütu asjaajamise, meeletu bürokraatia, soovitud ettevõtmiste ärakeelamisega, ehitustööde venimise ja kallinemisega. Teisest küljest vaadatuna näib ehitusmälestiseks tunnistatud […]

UNELM JA TEGELIKKUS: Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik võrdleb Eesti ja Rootsi riiki ning elumudelit. Miks on meie soov end Skandinaaviaga võrrelda reaalse katteta?  Eestis elatud 20 aasta jooksul olen Rootsi arengut suure huviga jälginud ja aeg-ajalt hämmeldusega täheldanud, kuidas Eesti tuleviku aruteludes Rootsit eeskujuks tuues jäetakse tähelepanuta, miks me oleme sedavõrd erinevas olukorras. […]