VÄLISMAA NÄIDETEL: Eestis elav Portugali kirjanik João Lopes Marques pajatab, mis võib juhtuda siis, kui kasutad presidendi kohta sõna „kloun”. Sõnad on tähtsad. Kõik sõnad, eranditult. Baskidel on ütlus, et kõik, millel on nimi või nimetus, on päriselt olemas. Selles osas ulatub nende talupojamõistus oluliselt kaugemale kui ratsionalistidel nagu René Descartes. Sõnad on vahendid, mida […]

KESKEUROOPA SUGULASRAHVAS: 2011. aastal hakkas ENPA arutama monitooringuprotseduuri avamise ettepanekut Ungari suhtes seoses vastuoluliste muudatustega maa konstitutsioonis ja meediaseadustes. Alles 2013. aasta juunis, pärast pikka ettevalmistavat tööd, jõuti selles küsimuses lõpphääletuseni. Andres Herkel isiklikult pajatab – aga isiklikult. Mul oli selle teema suhtes vastumeelsus pea algusest saati. Poliitika eeldab selgeid seisukohti, aga siin oli väga […]

HOMO ANONIMKA: Sotside paraadmunder Andres Anvelt kehastub antropoloogiks ning uurib, kust on pärit kaebuseid ja kommentaare kribav inimliik.  Peaminister Andrus Ansip teatas ühel oma pressikonverentsil, et tema täna online-kommentaaride tulevikku enam ei usu. Aastaid tagasi uskus, nüüd on aga nende poliitiline kasutegur olematu. Kuigi oma arvamusavalduses rääkis ta maailmavaate tutvustamisest ja heade mõtete propageerimisest, ei […]

NELI IMELIKKU JA ÜKS ARUSAAMATU LUGU ÕIGUSEST: Lugu seadustest ja seaduskõverustest stiilis „Four Weddings and the Funeral“. Igor Gräzin ise pajatab.  Need siin olid neli lugu. Esimene (banaanidest) selle kohta, et näivalt tobedaski seaduses võib tegelikult olla oma ratsionaalne iva. Teine sellest, et miski väga õiglane ja arukas (vastutuse jagunemine laevalasti kadumise eest) võib osutuda […]

PAREM DEMOKRAATIAKOOL KUI TÄNAVAKAKLUS: Ilmar Raag arutleb, miks arutelud ei ole seksikad ja miks kasvab Eestis igatsus tänavarahutuste ning radikaalsete meetodite järele.  Te olete vast näinud mõnda kaklust. Ikka koguneb kaklejate ümber pealtvaatajate rõngas. Osade näod peegeldavad vaimustust, osadel tülgastust, aga keegi ei lähe ära enne, kui asi on läbi. Selles on ligitõmmet, mida enamasti […]

KULTUURIPÄRANDI AASTA TERVISEKS! 2013. aastal tähistatakse Eestis kultuuripärandi aastat. Pärandisaadik professor Marju Kõivupuu kirjutab kultuuripärandi olemuse lahti.  Pärandiga – olgu see siis kultuuri- või muu – on imelik asi. Tore on seda saada, aga ainult juhul, kui see ei koorma liigselt isiklikku või ühiskondlikku kaugast ega too kaasa lisamuresid ja -kohustusi. Tähelepanuväärne aeg 2013. aasta […]

JAGAMISE OLULINE TEE: Aeg-ajalt on tunne, et praeguses ühiskonnas tunnevad kõik grupid ja kooslused end mõnevõrra kõrvaletõrjutuna. Kas sinna saab midagi parata? Jan Kaus tutvustab projekti Elamusaasta, mille raames loomingulised inimesed koolides lugusid jutustamas käivad.  Aeg-ajalt on tunne, et praeguses ühiskonnas tunnevad kõik grupid ja kooslused ennast mõnevõrra kõrvaletõrjutuna. Majandusinimeste sõnavõttudest on kosta, et nende […]

KAKS INIMESTE ÜLE VASTIKULT IRVITAMISE VIISI: Eiki Nestor näitab rusikat sundparteistamise lollile kombele. Aga sama nõme on jätta kõrvale inimesed seepärast, et nad mingisse parteisse kuuluvad.  Nõukogude võimul oli kombeks inimesi mitte ainult hirmutada, vaid ka nende üle irvitada. Sunniviisiline parteistamine ei ole midagi muud kui näkku sülitamine. Inimesed lasevad end rahulikult parteistada Meenutame. Kommunistid […]

TIPPSPORT JA MUNAJOODIKUD: Erki Noolele jäi kõrvu ühe meie spordiajakirjaniku lause, et Eesti sportlastel puudub tapjainstinkt. Erki võttis oda, torgib meie sporti ja küsib: miks ollakse vait?  Sõnal „tapjainstinkt” võib muidugi olla mitu tähendust. Äärmuslikus mõttes tähendab see võidu püüdmist mis tahes vahenditega. Millest mõned on spordis teatavasti keelatud. Nii et neid kasutades võid tappa […]

KUI MINA EI TEE, KES SIIS VEEL: MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse liige Elver Loho üritab defineerida, milline on toimiv kodanikuühiskond ning mille poolest erineb see tavalisest plakatitega vehkimisest ja netikirjade kirjutamisest.  Sattusin enam kui aasta tagasi enne ACTA-vastaseid meeleavaldusi arutama Artur Talvikuga kodanikuühiskonna iseloomu ja võimalusi. Nii tema kui ka minu arusaamise järgi oli […]