ISE NII VÄIKE, AGA JUBA PEAST VANAMUTT: Et Eesti rahvastiku seas märatseb tõsine kärakaprobleem, saab selgeks iga viinakuu. Taas kord annavad sotsiaalsahkerdajad välja oma rohelise raamatu, mille järgi me kõik oleme ennast ammu surnuks joonud. Tuntud seto kirjamees Jüri „Topsike“ Pino julgeb olla mässuliseks madruseks massipsühhoosi paadis.
Võitlus alkoholiga on paljud ikka päris lolliks ajanud. Mõnikord näib, et Gorba-aegsed aktivistid olid tänaste kõrval kui mähkmetes imikud. Taas kord roomab igast praost välja senitundmatuid asjatundjaid, kes viibutavad näpukest ja soiuvad, kui hirmus ikka on ja kuis tuleks meetmeid rakendada. Sest muidu hukkub, nagu öelnuks seltsimees Tsäbovõitra.
Herned vastu seina
Igaüks, kes kunagi liialdanud, teab, millal sellist juttu aetakse ja kes ajavad. Kirjandusklassika poole pöördudes, vaadake „Švejkist“, kuis ennast täis teinud välipreester Otto Katz hommikul kassiahastuses alkoholivastast loengut peab. Puskar on mürk… oleks, et inimene õilsaid jooke tarvitaks… kes pagan mind püksepidi diivani külge fekaliseeris. Lühidalt, ei tilkagi enam, aitab küll.
Arvestades seda, kuidas eesti rahvas suve veedab, siis, jah, oktoobriks saadakse enam-vähem kaineks ja hakatakse kahetsema. Mahajoodud raha, mahajoodud aega, lisandunud kilosid, lõhkenud veresooni põskedel. Ei iial enam. Vaenlane on igaüks, kes pakub. Mürgitaja on, kes viina põletab, õlut ajab, peeti pressib. Maha! Vangi! Seina äärde!
Kuni muidugi tentsik raha laenamas ja pähkliviina toomas ära on käinud. Või jõulud jõuavad, ega seegi enam kaugel ole. Siis läheb jälle, nagu ikka.
Silmakirjalik, nagu siin maal kombeks. Needsamad kärakavastased poseerivad peediklaasidega, kui järjekordselt napakam osa üldise valimisõiguse sõnnikuhunnikust ära hullutatud. Või muidu klantskülgedel. Needsamad räägivad lemmikveinide valikust peenroogade juurde. Jne.
Et see kõik kordub, ei oskagi muud teha kui haigutada. Vaielda pole justkui mõtetki. Mis ikka herneid vastu seina loopida, ainult krõbisevad. Valitsus on otsustanud, Euroopa rääkinud, tulevad, tulevad piirangud, mida isegi ei viitsi meelde jätta. Võib ju lolli peaga valesti meeles olla, mõtled ise mõne välja ja, naksti, pannakse see ka veel peale. Ehkki mõtlesid piirangut vinti üle keerava lolli naljana.
Mis parata.
Tanki vastu ei saa, nagu venelased ütlevad.
Vanaeitlik vaimulaad
Kuigi ju enne roomiku alla jäämist vähe ikka vigiseda võiks. Kui juba venelasi mainitud ja isiklikuks minna – mis Jevgeni Ossinovskil küll häda on, kui lustivete tootjaid mõrtsukateks sõimab? Noor vene mees ja ajab segast suust välja. Õige mul „sisserändaja poeg”, Jürgen Ligi, võta sõnad tagasi!
No tõesti. Ringleb praegu tore anekdoot, kuis amer halvustab venelast: teame teie pidu – pelmeenid, kurgid, heeringas, pudel viina, laua all maksim, peas budjonnovka, seljas telnjaška, õues tank, ukse peal deliiriumis karu. Venelane vastu, et mis laim, ainult ÜKS pudel viina?
Nii et Jevgeni Ossinovski pole mingi venelane või siis tuleks venelaste seast viina solvamise eest välja heita. Muide, sama käib ka Vladimir Putini kohta, see türann lubab Venemaal (!) kärakamüüki alles 11-st, nagu alkoluure teatab!
Dumatj nado, ne prõgatj. Vodku ne troš, vodka – eto svjatoje!
Kuigi võib-olla on 1986. aastal sündinud Ossinovski juba uue, euroopa rahva esindaja… nagu Leo viimastel aastatel hakati leierdama nõukogude rahvast, kelleks kõik pudipadi sulandub. Ometi ju loodeti, et noorem rahvas saab lahti nõukataagast, jagab seda vabaduse matsu, mida meile, endistele oktoobrilastele, pioneeridele, komsomolkustele antud pole.
Tutkit, brat.
Tahtmata langeda „mis te, tatid, ka teate alkost, jooge nii palju viina ära kui mina, siis tulge õiendama” juttu – natuke on rabav, kui noorem rahvas viskub elu eest alkotootjate kallale ja sotsiaalsahkerdajate eestvõitlejateks. Noored peaksid tahtma möllata ja pidu panna. Noored peaksid olema umbusklikud igasugu vanaeitliku vaimulaadiga keelajate suhtes. Aga mis me näeme – mingid rahvatervise magistrikesed, tervisearendajakesed, arvamusliidrikesed kiidavad aga takka, et keelake-keelake, keelake veel (äkki saab vastavat tarkvara arendada, höö!), meie oleme ikka riigi poolt.
Riigitruu noorus, diktatuuride pärusosa
Hitleri argumenti pruukides: riigitruu noorus on diktatuuride pärusosa, vt Olavi Paavolaise reisikirja Kolmandasse Riiki, „La Giovinezza“, Pavlik Morozov, kangelaspioneerid, hitlerjunge Quex, eks neid leiab veel. Mõtlemapanev, mis? Ehk? Imelik igal juhul. Punk on ikka surnud küll, kui pealekasvav punt varmalt sotsiaalministeeriumi tädikestele põlvele istub ja patsi lööb.
Ikka ajab haigutama. Kõik näib olevat öeldud ja kõik läheb ka järgmisel viinakuul samamoodi teemaks, uue rohelise raamatu, uute piirangutega. Uute soovitustega, viinapudeli asemel kultuuri- ja spordielamusi hankida.
Mhmh. Arvud on toredad. Võttes odavaima viinapudeli hinnaks 5 euri (tegelikult on vist 5.04, ma käisin just vaatamas), siis…
Spordiklubi kuu (vabandust, kuna sport on võõras teema, siis võib-olla leiti mingi liiga kallis) – 12 viina.
Ooper – kaks kuni 15 viina.
Linnateater – neli viina.
Coca-Cola Plaza – üks kuni poolteist viina.
Aga need on kõik Tallinnas, mõelge nüüd neile, kes ei ela siinkandis. Kas riskida võimaliku pettumusega, sõiduraha mahaviskamisega või valida kindel kosmoselend? Koos pohmaka ja kahetsusega. Vähemalt kindel värk.
Nüüd läks nihu, sest seda arvutust võib mõni rahvatervise edendaja ära kasutada… Ei oska ikka lõugu pidada, ei oska.
Mis Ossinovskil küll häda on, kui lustivete tootjaid mõrtsukateks sõimab? Noor vene mees ja ajab segast suust välja. Õige mul „sisserändaja poeg”, Jürgen Ligi, võta sõnad tagasi!
Punk on ikka surnud küll, kui pealekasvav punt varmalt sotsiaalministeeriumi tädikestele põlvele istub ja patsi lööb.
