SAJAL RAHVAL ON HALB OLLA 3: Lätlanna Gunita Šlara räägib, miks lätlastel on palju raskem kui kõikidel teistel. Eelkõige muidugi naabrite kiuslikkuse tõttu. Gunita lugu on kolmas kirjatükk KesKus’i sarjast „Sajal rahval on vastik olla“. Selge see, et lätlaseks olemine pole mingi meelakkumine. Kasvõi seepärast, et meid polegi peaaegu olemas: maa seitsmemiljardilist rahvaarvu silmas pidades […]

ZOOVOLINIKU PÄEVIK: Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta revideerib küsimusi, mida talle erinevatel kohtumistel kõige enam esitatud on. Võrdõiguste või võrdsete võimaluste volinik – see on ilmselt üks neid ametikohti, millest tihti üldse aru ei saada. Mis see ikkagi on, küsivad inimesed alatasa. 2016. aastal kohtusin erinevates situatsioonides paljude inimestega ning sain õige varsti sotti, et […]

GLOBAALSELT JÄRJEST HULLEM: Umbes viimase kuue aasta jooksul on Lähis-Idas rohkemal või vähemal määral eksisteerinud võimud kokku kukkunud. Pedagoog Ramo Pener uurib, mis on täpsemalt nihu läinud, et rahutu situatsioon maailmas järjest tuure kogub. Lähis-Idaga on läinud nii, et isegi sealsed autokraatlikud režiimid, mida on viimastel aegadel peetud suhteliselt stabiilseks, ei toimi enam. Selles kontekstis […]

MAARJA JA KERSTI KEERULINE LUGU: President Kersti Kaljulaidi otsus mitte lasta endale kirikus hosiannat laulda äratas vastakaid tundeid. Nii nagu ka Neitsi Maarja õppematerjal uues ERM-is, kus see jalahoobist ära lagunes ning ennast kohe taas üles ehitas. Kalle Eller Taarausuliste ja Maausuliste Emujärve Kojast analüüsib, kas siis riigikristlus on tuppa tulnud. Viimasel ajal on seoses […]

ÜTLE MULLE, MIDA KUULAB SINU PRESIDENT JA MA ÜTLEN SULLE, KES SA OLED: President Toomas Hendrik Ilves sai presidendi kohta hakkama tavatu asjaga – ta üllitas kogumikalbumi oma lemmiklugudega. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel mõtiskleb, millised võinuks olla Meri ja Rüütli kogumikud. Ilvese plaadil on peal muusika, mida hea maitsega USA teismelised kuulasid neil ammustel 60-ndail ja […]

JUUSTUTÜKK, ÕNNE JA NEEDUSE SÜMBOL: Juust on Venemaal kõneaineks ning Vene juustus kahtlejad on mittepatriootlikud tõprad. See kõik pole Gyula Urbani mõnusalt topski lastenäidendi „Kõik hiired armastavad juustu“ järg, vaid puhas reality, kus tegelasteks patriootlikud ning vähempatriootlikud vene hiired. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel ajas selga hiirekostüümi ning uuris juustumüsteeriumi lähemalt. Lendasin Vladivostokist Moskvasse. Istusin lennukis, lugesin […]

ÜHISKONNA TERAVAD KÄÄRID: Sallijatest ja mittesallijatest. Parteideülene presimehekandidaat Allar Jõks usub, et liigsallivus ning sallivuse pealesurumine on täielik sallimatus. Sallivuse ülevõimendamine surub tagaplaanile tunduvalt tähtsamad arutelud. Kui on must, näita ust! Elagu sallivus ja maha kõik, kes nii ei arva! Kooseluseaduse pooldajad suretavad Eesti riigi. Mul on häbi eestimaalaste pärast, kes ei saa aru, et […]

SUURED ARVUD: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel mõtiskleb, mis põhjustab Venemaal presidendi lausa absurdselt kõrge reitingu – kas see on hästi tehtud teletöö, hirm küsitlustes valesti vastata või usk kõikvõimsasse tsaari. Kui aus olla, siis ma pole kunagi aru saanud fetišismist, mil Eestis, Suurbritannias, Saksamaal või mõnes muus Euroopa riigis jõutakse ühiskondlikult ning ajakirjanduses kohani, kus on […]

 KUIDAS KONSERVATIIVIDEST ÄÄRMUSLASED SAID: On päris põnev vaadata, kuidas konservatiivsed väljaütlemised on viimase 10–15 aasta jooksul Eesti ajakirjanduses järjest radikaliseerunud, arvab ettevõtja ja liberaal Kaur Kivirähk. Kui aastatuhande vahetusel räägiti artiklites ettevaatlikult integratsiooni probleemidest Ida-Virumaal, siis praegusteks väljenditeks on „viies kolonn“, „kasulikud idioodid“ ja muud selgelt pahatahtlikud ja sildistavad väljendid. Ka pagulaste teema ei ole […]

KIRVEGA VEHKIJAD: Üks äraunustatud ja väga pahatahtlik ameerika kirjamees H. L. Mencken seletas sõna „reform” lahti kui „järjekordse sulide petuskeemi maksumaksja taskusse ronimiseks“. Väga õel inimene oli. Aga tal võis õigus olla. Jüri „Topsike“ Pino uurib seda asja. Need, kes käinud nõukaajal koolis, võiksid meenutada oma ajalooõpikuid. Head tegelased olid kõik suured reformaatorid. Tugevdasid riiki, […]