SANKTSIOONITOIMINGU ABC: Viimastel aastatel on järjest levinum sõna „majandussanktsioon“. Näiteks kasutatakse mainitud taktikat juba mitu aastat Venemaa vastu. Iseasi aga, kas ja kuidas sihukene atribuut üldse töötab. Majandushuviline röövlind Kakk Valter uurib, millised need meie planeedil tavaliselt on.
Oletame, et on mingi üks konkreetne tropp. Suuremat sorti kaabakas. Kaabakal on ka kaaskond – see koosneb lihtsalt väiksema mastaabi kaabakatest. Tropikari, ühesõnaga. Nüüd oletame veel, et mingil kummalisel moel on see kamp kaabakaid saanud enda kontrolli alla suisa mingi riigi. Traagiline, ütlete? Kahtlemata!
Mürsiku finantsvõimekus
Nüüd aga hakkavad kaabakad ülbama! Kaabakad nimelt hakkavad alati ülbama. Kuidas selliseid kantseldada? Ei, mitte selles mõttes nagu neoonroheliste juustega professionaalne aktivist tahab käntseldada keskealist meest aastal 2014 tehtud nalja eest. Kantseldada! Nagu kõurikut või mürsikut, kes pidevalt täiskasvanu piire testib ja sellega maailmas kaose kogust suurendab. Kuidas vähendada tropikarja tekitatavat kaost ning võimalikku väga suurt kahju?
Tuleme siinkohal tagasi juba mainitud mürsiku juurde – mida mürsikuga tehakse, kui ta areneb liiga kiiresti kaabakluse suunas ja käituda ei oska? Kui tegu on normaalse lapsevanema ja mitte trillallaa-trullalaa lumehelbekestest tõulapsi kasvatava könniga, kes iseendagagi hakkama ei saa, siis esiteks piirab lapsevanem kõnealuse mürsiku käitumise mõjutavat finantsvõimekust. Vähendab taskuraha või katkestab selle andmise sootuks.
Mürsiku liikumisvabadus
Teine oluline võimalus – et mitte öelda sanktsioon – on piirata mürsiku liikumisvabadust. Seda võib teha näiteks kohustusega tulla mingiks konkreetseks kellaajaks koju või kehtestada mürsikule otsustaval hetkel koduarest.
Loomulikult peab reegleid kehtestama nii, et nende rikkumisel tekkivad tagajärjed oleks ette teada ning reeglite rikkumisel need ka vältimatult aset leiaks. Mitte nii, et mürsik vaatab pärast kokku keeratud käkki vasikasilmadega otsa, lapsevanem heldib ja hiljemalt ülejärgmine kord peab sindrinahale juba politseisse järele minema.
Nii ka suures maailmas
Täpselt samamoodi käivad asjad suures, globaalse tasandi poliitikas. Kui mõni kaabakast Punn oma gängiga (riik/riigijuhid/isegi rahvas) liiga ülbeks ja ohtlikuks muutub, hakatakse teiste riikide poolt kõigepealt piirama kõnealuse kaabakriigi finantsi – võimet tulu teenida ja seda kasutada. Veelgi enam – võidakse ära võtta juba olemasolev finants.
Finantsi puudumine on teatavasti aga üks ütlemata vastik tunne. Tegelikult on vastik tunne ka see, kui finantsi jääb kasvõi natuke vähemaks. Majandussanktsioonid ongi piirangud või karistused, mis kehtestatakse riigi, riigiametnike või riigi kodanike vastu eesmärgiga ära hoida teatud mastaapsevõitu kaabaklikku käitumist. Või seda suisa karistada (ja sellega suunata kaabakad oma käitumist muutma). Veelgi enam – sanktsioonid mitte ei pruugi ainult takistada riigi puhul tulu teenimist või selle kasutamist, vaid need võivad sanktsioneeritavale olla suisa kulukad.
Toimivate sammude tüübid
Peamised sanktsioonide tüübid on järgmised.
Esiteks kaubandusembargo – mitte riigiga kaupa teha ei üht- ega teistpidi. Mürsik käituda ei oska – enam temalt muruniitmisteenust ei osta. Kaabakriigilt tema toormeid, kaupu ja teenuseid ei osta!
Teiseks ekspordipiirangud – mitte võimaldada teatud kaupu kaabakatele eksportida. Mürsik uut iPhone’i ei saa. Kaabakriik pühkigu suu puhtaks kõigest, mis aitab rohkem kaabakas olla. Või ka kõigest, mis kaabakatele lihtsalt meeldib. Või pühkigu suu üldse puhtaks, sest kaabaklus!
Kolmandaks kapitaliga seotud piirangud – mitte lasta kaabakate poolt kontrollitaval riigil laenu võtta. Selge – mürsikule laenu ei anna.
Lõpuks veel varade külmutamine (või suisa konfiskeerimine). Mürsikult iPadi äravõtmine ning wifi-parooli äravahetamine. Eks?
Viisakus ja kaabaklus
Seega on majandussanktsioonid viisakate riikide viis sundida kaabakaid püsima vähemalt teatud raamides. Jah, paraku on üha enam küsimusi, kes täpselt see viisakas riik on, sest kaabaklus paistab olevat nakkav.
Ütleme siis nii, et majandussanktsioonid on suhteliselt viisakamate riikide meetod suhteliselt vähem viisakaid riike survestada teatud raamides püsima. Et kaos ei kasvaks ja kurjus ei õitseks. Raamideks on aga teatud poliitilised eesmärgid ning sanktsioonide edukus sõltubki nende eesmärkide saavutamisest. Et kaos ei kasvaks ja kurjus ei õitseks.
