DINOSAURUSTE JUTUD: Taani välisminister 1982–1993 Uffe Ellemann-Jensen lahkus meie seast 81 aasta vanusena 19. juunil. Tema Islandi kolleeg, välisminister aastail 1988–1995 Jón Baldvin Hannibalsson meenutab nende koostööd pöördelistel aegadel, kui nad erinevalt paljudest lääneriikide juhtidest Balti riikide iseseisvust vankumatult toetasid. Island toetas Eesti iseseisvumist maailmas esimesena, Taani järgnes. Olime uue ajastu loomise juures. Astusime uude […]

PIKEMAST PLAANIST: Eesti 200 esipart Kristina Kallas osundab, et Eesti raiskab väga palju väärtuslikku inimvara rumala ja mitte mingit lisandväärtust tootva bürokraatliku töö peale. Pika plaani kohasel on see puhas lollus. Eesti on täna nagu pärast suvetööd ära väsinud teismeline. Esimene suur tööpingutus on tehtud, ja edukalt, korralikult on raha teenitud ja uusi asju soetatud. […]

KOMMENTEERIDES ILMAR RAAGI: Ilmar Raagil on eelneval küljel huvitav arutlus pealkirjaga „Kas Puškin on süüdi Butša veretöös?“. Tema vastus on eitav, ja seda kahel põhjusel, millel kohe peatume. Ajaloolane Lauri Vahtre oponeerib Ilmarile. Esiteks, ütleb Ilmar Raag, tuleb eristada kunstilist loomingut ja antropoloogilist kultuuri. Ta osutab, et esimest tunneb vaid murdosa rahvast, ja seda mitte […]

HÕÕRUVA LIIVATERATA POLE PÄRLIT: Bioloog ja kunagine Läti ning Rootsi suursaadik Toomas Tiivel analüüsib mõisteid „oma“ ja „võõras“. Organismis hävitatakse „võõras“ enamikul juhtudel, sest vastuvõtuks pole vajalikke tingimusi või tahet. Kui aga toimub omaksvõtt, võib rääkida millegi uue tekkest. (Toimetus soovitab ka Tiiveli raamatut „Elu on sümbioos“). Oma ja võõra eristamise ja neisse kategooriatesse suhtumise […]

MILLISE PIIRINI JA KAS ÜLDSE ON VÕIMALIK KULTUURI TÜHISTADA? Kas Venemaal on üldse süüta inimesi? Nii võiks kokku võtta retoorilised küsimused, mis käivad mööda ilma ringi pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ilmar Raag mõtiskleb, millest koosneb kultuuriruum ja kust alates on keegi oma riigi tegudes süüdi. Facebookis levis laialt emotsionaalne kiri, kus kõikide Ukraina süütute […]

VÕTA PIKEM SAMM, LÄHEB VÄHEM TALDA! Jevgeni Krištafovitš juhib tähelepanu mitmetele võimalustele, kuidas Venemaad tagasi saada. Sanktsioonide tilgutamine piisakeste kaupa oodatud tulemusi ei anna, vastusammud peavad olema märksa pikemad ning radikaalsemad. Siis ehk kerkib neist ka kasu. Igapäevaselt aina lisanduvad sanktsioonid Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi vastu ei ole ikka veel piisavad selleks, et peatada […]

SANKTSIOONITOIMINGU ABC: Viimastel aastatel on järjest levinum sõna „majandussanktsioon“. Näiteks kasutatakse mainitud taktikat juba mitu aastat Venemaa vastu. Iseasi aga, kas ja kuidas sihukene atribuut üldse töötab. Majandushuviline röövlind Kakk Valter uurib, millised need meie planeedil tavaliselt on. Oletame, et on mingi üks konkreetne tropp. Suuremat sorti kaabakas. Kaabakal on ka kaaskond – see koosneb […]

VENE JUTUPUNKTID: Toomas Mattson tegi nädala jooksul (28. veebruar – 6. märts) kogunenud tähelepanekute põhjal lühikese kokkuvõtte mõnedest mõttearendustest-lähenemisnurkadest, kuidas Vene riigikanal Rossija (RTR) erinevate saateosaliste ja saatejuhtide pilgu läbi seletab televiisorit vaatavale vene inimesele Ukrainas peetava sõja vajalikkust ehk lähtealust. Uurime järele, mida vene tavavaataja telkust teada saab. Kui mingit hullust pidevalt korrutada, ärkab […]

KESK-AASIA SIGINES PILDILE: Kasahstanis toimus äsja võimumäsu, see riik jõudis mainitud asjaolude tõttu kogu maailma ning ka Eesti meediasse. Ajal, mil Putin vägesid Ukraina piiri äärde kokku ajas, räägiti koguni Kasahstani üleminekust Venemaa kontrolli alla. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel annab spikri, mida on vaja teada Kasahstanist (enne kui hakata üldse midagi arvama). Seoses aasta alguse sündmustega […]

VABADUST! AGA NALJA NAPIB: Konservatiivne Peeter Espak mõtiskleb, miks suurel osal konservatiividel puudub huumorimeel. Naer avalikus ruumis on asendunud tumeda targutamisega enamasti ühiskondliku spektri pahemalt poolt. Konservatiivses või parempoolses meedias domineerib aga samamoodi peamiselt traditsioonilist maailmavaadet ning iidseid usulisi või ka rahvuslikke põhimõtteid pühalikult ning ülimalt tõsiselt kajastav vaatenurk. Mida perset? Kõikvõimalike kaasaegsete poliitiliste mõttesuundade […]