KUIDAS ME ENDALE ISE ROHELISE SITAKOOGI KÜPSETASIME: Majandushuviline röövlind Kakk Valter taunib poliitikute arulageda sahmimise tõttu tekkinud massilollust minna käbedalt üle roheenergiale. See on idiootide kogukonna katteta unistus, mis tähendab vaesust kõigile.
Kui te just väga rikas ei ole (nagu mina), siis ilmselt olete märganud, et energiaga on mingi suurem jama. Bensiinijaamas nõutakse poole rohkem raha kui kaks aastat tagasi. Isegi kohvile on hinda otsa keeratud. Kõige hullem on aga see, mis toimub elektriga – mõni inimene ei julge vannitoas põrandakütetki sisse lülitada. Teine vaatab nõudepesumasinat kahtlustava näoga. Ja see pole veel kogu lugu. Talve kardavad ka kõik, sest toa tavapäraselt soojaks saamine on muutunud potentsiaalselt suhteliselt suureks luksuseks. Ja nagu telepoes – ka see pole veel kõik. Kallinenud energia on end läbi närinud ka teistesse hindadesse. Eestis on inimesed inflatsiooni tõttu aastaga enam kõvasti vaesemaks jäänud. Rahas hoitavate säästude pealt enam kui viiendiku! Kujutate ette!? Paljultki energia pärast.
Kes lõi roiskunud koore vahtu
Kui hakata kogu selle kõige valesti minemise tausta lahkama, siis olevat selles tähtsate onude ja tädide teatel süüdi Mutin Punn. Väike ja eriti vastik diktaator, kes puhtast õelusest gaasikraani kallal askeldab ning nüüd selle mingitel suundadel kinni keeras. Sellega, et Euroopa piisavalt gaasi ei saa, seletataksegi kõike – alates kallimast võikust Tallinna kesklinna puhvetis kuni selleni, miks sel talvel ilmselt vähem süüakse ja rohkem kampsuneid kantakse. Kroonilised pessimistid leiavad, et Euroopa on talvel külmas ning tööstus kukub kokku!
Tõde on loomulikult lihtsam – Lutin, kes on Purjus, on küll osaliselt süüdi, kuid on siiski ainult kakamaitsega kirss sellel ka muidu vastikul tordil. Tordipõhja küpsetasid ja roiskunud vahukoore lõid vahtu ikka hoopis teised tegelased. Nimelt on viimaste aastate (energia)poliitika lähtunud mõttest, et fossiilsed kütused on saatanast, sest nende põletamisel eritub lisaks muule süsihappegaasi, mis aga on kliimamuutuste peamine põhjus. See on primitiivne, et mitte öelda loll lähenemine, sest ei arvesta fossiilsete kütuste tohutut kasu, mida nood on inimkonnale toonud – ja senini toob.
Inimloomade ajju kõrbenud arusaam
Kui aga poliitikud leiavad, et miski on saatanast, siis ei jää valdkonna ettevõtetel muud üle, kui öelda, et okei, me siis ei tegele enam selle teemaga senises mahus, sest regulatiivne keskkond on liiga keeruline ja investeeringuid ei ole mõtet teha. Tulemus on pakkumise vähenemine. Ja seda olukorras, kus nõudlus kasvab! Saite nüüd aru, kust kriis tuli? Lisame siia ka tuumaenergia demoniseerimise ja saame peaaegu täiusliku tormi.
Fossiilsed – pahad, sest CO2? Tuumaenergia – paha, sest vananenud tehnoloogia (!) seismiliselt aktiivses piikonnas (!) vedas Jaapanis alt ning ilmselt pole vahepeal olnud ei tehnoloogilist innovatsiooni ega midagi õpitud.
Nüüdseks ongi seega enamiku poliitikute ja suure osa inimloomade ajju kõrbenud arusaam, et fossiilsed kütused on saatanast ning tuleb ülehelikiirusel asendada millegagi, mis süsihappegaasi atmosfääri ei paiska. Aga jumala eest – mitte tuumaenergiaga! Esimene küpsetab planeedi ära ning teine lendab kindlalt vastu taevast.
Siin aga lähebki asi karmiks – ka nende jaoks, kelle ajukoor kärssama on läinud. Nad ei saa aru, et praeguse poliitika jätkudes ootab neid ees palju hullem tulevik kui lihtsalt talvel toas kampsunis nukrutsemine ning pere-eelarvest lastevorsti mahatõmbamine. Ja kui eurooplane peab tegema n-ö järeleandmisi, siis mis saab arenevate riikide inimestest? Kallis energia tähendab seal seda, et osa sureb suisa maha. Elu ei parane, vaid halveneb. See aga pole inimloomusele omane.
Kes tahaks olla vaene?
Nimelt, inimesed tahavad alati elada paremini. Kasinus ei ole kuskilt otsast inimloomuse osa. See on kas pealesunnitud või siis religioosse segimineku tagajärg. Alati peab olema rohkem, parem ja kiiremini. Just selle tahte pärast on inimkond nii kaugele jõudnud, kuhu ta jõudnud on.
Kui inimesed tahavad elada paremini (ja seda nad tahavad!), siis ongi odav energia hädavajalik. Odav energia võimaldab kasutada masinaid, mis muudavad protsesse efektiivsemateks ning see on elu paranemise peamine mõjutaja. Odav energia võimaldab odavat toitu, sest energia fossiilsete kütuste näol on toidutootmise olulisim sisend! Uurige, kui ei usu! Fossiilsete kütuste poolt võimaldatav odav energia on võimaldanud majandusel areneda. Majanduse areng on aga tähendanud seda, et inimeste oodatav eluiga on pikenenud ning äärmuslik vaesus on nelja aastakümnega maailmas vähenenud neli korda. Odav energia tähendab seega inimesele täis kõhtu, pikemat eluiga ja paremat toimetulekut igasuguste igapäevaste muredega. Odav energia tähendab rikkust, mis aga – olgem ausad – on hea asi. Või tahab keegi vaene olla? Ma olen olnud vaene ja ausõna – enam ei taha!
Jumal juhib, kuid meil pole sellest kasu
Meile öeldakse nüüd, et enam nii odavalt energiat ei saa. Tuleb natuke (tegelikult muidugi palju!) kallim taastuvenergia. Taastuvenergia on ka Kakk Valteri meelest tore asi. Aga vahtu on seni palju rohkem, kui asi väärt on. Mingi onu jälle hiljuti telekas rääkis, kuidas käimas on hirmus areng ja fossiilsete kütuste asendamine käib hoogsalt. No ei käi! Praegu annavad tuul ja päike veidi enam kui viis protsenti maailma elektrist. Elektrist! Mitte kogu energiavajadusest. Ja siiski sõltuvad nad subsideerimisest ning elektrivõrku hoiavad püsti ikkagi nn juhitavad võimsused. Just juhitavad, sest ei päike ega tuul pole juhitavad. Tähendab, Jumal juhib, kuid meil pole sellest kasu. See tähendab aga seda, et mingitel hetkedel on päikese ja tuule poolt tehtava elektri tootmismaht null.
Sellise ebastabiilsuse stabiliseerimiseks on vaja kas hästi suurt akut või juhitavaid võimsusi. Suure aku osas on edusammud seni kesisevõitu ning päike ja tuul on seega miski, mis saab parimal juhul olla täiendus, kuid mitte lahendus.
Seega esitab majandushuviline röövlind Kakk Valter ettepaneku lahenduseks põletada fossiilseid kütuseid julgelt edasi. Roheliseks pööramine peab aset leidma orgaanilise arengu, mitte poliitikute sahmimise tulemusel. Nad proovisid, ei kukkunud välja. Nüüd võiks teha nii, et laseks inimestel ja tehnoloogial areneda ning eeldaks, et inimesed ei taha küpsel planeedil elada ja mõtlevad tehnoloogiliselt kliima jahutamiseks ja süsihappegaasi heitmete neutraliseerimiseks midagi välja. Valiks tee, kus kõik ei peaks vaeseks hakkama.
Ja mina huvilise röövlinnuna usun millegipärast, et inimene, kellel on kõht täis, lootus tulevikuks ja tuju hea ning kes ei ole vaene, on ka looduse suhtes sõbralikum. Ma saan aru, et selle arvamuse eest tahaksite nüüd mulle peksa anda. Suva, te ei saa mind kätte. Ma elan metsas ja lendan eest ära.