KELLEL ON SUUREM: Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar mõtiskleb selle üle, kas Eestis oleks võimalik rakendada onu Donaldi slõuganit „Let’s make Estonia great again”?
Üks küsimus, mida väikesed rahvad – nagu me eestlastena oleme – endalt tänapäeval alatihti küsivad: kuidas saada väikesena suureks? Mõistagi ei peeta siinkohal silmas ilmvõimatut ehk rahvaarvult suureks saamist, vaid pigem suurekssaamist oma tegudelt ja mainelt. Veel paarsada aastat tagasi oleks see olnud pea võimatu missioon, sest selleks ei oleks olnud piisavat ressurssi ega inimesi. Tänane maailm oma tehnoloogiliste võimalustega annab selleks suurepärase võimaluse ning võib ka väikese riigi ja rahva komeedina kogu maailma jaoks särama panna.
Spetsiaalsed vaarikad
Üks mu Baierimaa sõber armastas ikka rääkida lugu, kuidas teda aastaid tagasi külastanud hea tuttav Ameerikast. Müncheni ja Alpide vaatamisväärsustega tutvudes kuulis ta kallilt ja kaugelt külaliselt aga iga kord lauset: „See on küll väga ilus, aga meil on samasugune Ameerikas ja see on veel suurem ja veel ilusam.”
Bigger and more beautiful kujunes külaskäigu märksõnaks ning see kõlas nii Müncheni kesklinnas kui ka kuningas Ludwig II kaunites alpilossides. Ühes baieri külakeses uuris kauge külaline humalaõisi nähes, et millega täpsemalt tegu on. Seepeale teatas sõber, et need on originaalsed baieri vaarikad. „Teil on needsamad ka teisel pool suurt lompi, aga nagu näha, on need meil veel palju suuremad ja palju ilusamad,” teatas ta resoluutselt. Pärast seda villaseviskamist ei kõlanud ka enam seni külaskäigul mantrana kuuldud lauset, et Ameerikas on samad asjad, aga need on suuremad ja veel ilusamad.
See võikski olla lihtsalt üks lõbus lugu tagasihoidlikkusest ja viisakusest, kui see ei räägiks meile ühest väga olulisest rahvusliku eneseteadvusega seotud nähtusest. Rahva ja riigina on meil vaja edulugusid, mille kaudu tõuseb rahva väärikus ja eneseteadvus. Väärtusi hindaval, väärikal ja eneseteadlikul rahval on aga suurem võimalus oma tegevuses õnnestuda. Lihtsamalt väljendades saame aga öelda, et siinkohal on suurus oluline. Kuna tänane maailma toimib infoühiskonnana, mille käimatõukavaks jõuks on informatsioon, siis väljendub suurus ka tuntuses ja maines ning see võib olla kaugelt kandvam kui riigi rahvaarv või pindala.
Nokia hoiatav näide
Aastal 2000 kannustas toonane president Lennart Meri Eestit otsima oma Nokiat. „Eesti Nokia on olemas, ta tuleb vaid üles otsida ja Eesti heaks tööle panna,” ütles Meri toona Postimehele antud intervjuus. See oli hetk, kui Nokia oli Soome firmamärk isegi rohkem kui Soome saun ja tänu sellele oli riigi maine kõrgem kui kunagi varem. Veel aastal 2007 oli Nokia maailma suurim telefonitootja, kuid mõned strateegilised valeotsused lõpetasid selle eduloo. Soome maine aga jäi alles ja täna saame öelda, et meie põhjanaabrid on riigi mainelt suuremad kui riik ise.
Muide, ka nõudlik Eesti Nokia otsimise plaan on meid aidanud palju kaugemale, kui oleksime osanud loota. Kui veel 15–20 aastat tagasi olid maailma kõige väärtuslikumad ettevõtted kaubanduskett Walmart ja naftafirmad, siis täna on need tehnoloogiaettevõtted ja IT-st on saanud uus must kuld. Tänu julgetele otsustele, nutikatele lahendustele ja raamist välja mõtlemisele oleme täna olukorras, kus Eestil on suhtena elanike arvu kõige rohkem edukaid ükssarvikuid maailmas. Edukalt suudab meile konkurentsi pakkuda vaid Iisrael.
Ent Nokia näide on siinkohal hoiatav ja kinnitab kahte igahaljast tõde. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei tohi kunagi loorberitele puhkama jääda ning kõiki mune ei maksa ühes korvis hoida. Eesti tee, milles meil on vähemalt seitse miljardilise väärtusega uut tehnoloogiaettevõtet, on samm just selles suunas. Täna oleme aga poolel teel ja vajame palju rohkemat. Eesti tee ei saa olla rahuldumine keskpärasuse ja Euroopa ääremaa rolliga. Sellepärast peame tegema Eesti suureks, et kõnetada maailmas kaugelt rohkem inimesi, kui meie riigi suurus ja rahvaarv seda lubaks.
Peakorterite maa
Meie ambitsioon peab olema Eesti muutmine peakorterite maaks. See tähendab, et Eesti riigi majandust iseloomustaksid tugevad rahvuslikul kapitalil põhinevad globaalsed ettevõtted. Teine oluline põhimõte on ettevõtjate usaldamine, mis peab riigi tegevuses välja paistma. Kolmandaks on meil tarvis väga head majanduskeskkonda, mis annaks ettevõtetele nende tegevuses stabiilsuse ja kindluse.
Kõrged eesmärgid nõuavad ka kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, mistõttu on meil tarvis nüüdisaegset, inspireerivat ja turvalist elukeskkonda. Ka siin ei peaks ambitsioon olema väiksem kui Soome ja Rootsi vastavate tasemete kinnipüüdmine ja miks mitte ka edestamine. Sõbralik ja ambitsioonikas plaan mõjub enesepiitsutajalikult, aga väikesed rahvad kannustavadki end tulemuste saavutamisel alati rohkem. Ent ka tulemused on seetõttu käegakatsutavamad.
Nii saame õigusega olla uhked haridustaseme üle meie põhikoolides. Mida rohkem liikuda aga kõrghariduse suunas, seda enam kerkib küsimus, et kas me oleme ikka piisavalt teinud, et ka siin taset tõsta. Kõrghariduse taset ja ambitsiooni on tarvis tõsta ainuüksi sellepärast, et luua pinnast Eesti suuremaks tegemisele.
Keele- ja meeleruum
Niisamuti vajame plaani ka kõigi siin elavate inimeste eesti keele- ja meeleruumi toomisel. Kaks miljonit eesti keelt rääkivat inimest üle maailma võiks siinkohal olla orientiiriks, mille poole püüelda. Need ei oleks siis mitte ainult Eestis elavad inimesed, vaid ka Eesti sõbrad, kes on end tihedalt meie riigi ja rahvaga sidunud. Eesti keel on Eesti kultuuri kants ja kui läheb hästi keelel, siis läheb hästi ka rahval ja kultuuril.
Rahvusliku eneseteadvuse tõstmiseks on avatus, julgus ja edukus ainus tee. Alternatiiv on radikaliseerumine ja kapseldumine, kuid tänases maailmas on see otsetee tupikusse, kust edasi minna ei ole kuhugi, välja saab sellest aga vaid tagurdades. Seda teame me kõik juba autokoolist, kuipalju ebakindlamad ja aeglasemad oleme me tagurpidi sõitmisel. Parem siis juba kohe valida selge tee tulevikku. Ja kuigi me seda kuigi tihti välja ei ütle, siis oma mõtetes võime ikka võrdluses teiste maade ja rahvastega mõnikord öelda, et ka meil on see miski olemas, aga suurem ja veel ilusam. Ütleme seda lihtsalt sellepärast, et me armastame Eestit.
