LIIVINE EESTI: Peep Ehasalu tutvustab 30. lennu bakalaureuselavastust Juhan Liivi ainetel. „Sihtisid pole sel sillal“ on jõudnud Noorsooteatri lavale. Igav liiv ja tühi väli, must lagi on meie toal, tulin linnast lumesadu, lumehelbeke tasa, tasa, ta lendab mesipuu poole… Juhan Liivi looming on nagu osa meie argikeelest – kõik räägivad, aga täpselt ei mäletagi, kust […]

Miljardimaalid, need on tegelikult olemas ÄRA JOOKSE SEALT LIHTSALT LÄBI! Eesti olevikuklassik Miljard Kilk on 25 aasta järel taas oma maalidega Tartus. Miljardise puudutusega kunsti saab jälitada Eesti rahva Muuseumi galeriis. Kuraator Reet Mark räägib sirgjoonelisest ja isepäisest tegijast. Miljard Kilk ilmus Tartu hillitsetud, meisterlikku ja väga konservatiivsesse kunstiellu 1970. aastate keskel 18-aastaselt. Tookordse Tartu […]

MÕNESKI MÕTTES KA EESTI JAAM: Eestlastele nii olulise, Cannes’is esimese Eesti filmina peavõistlustules üles astunud ja lausa festivali teise auhinna Grand Prix’ võitnud „Kupee nr 6“ vastukajana on tihti kõlanud kergendatud ohe, et tõepoolest on nii lihtsasti vaadatav ja nauditav film! Tristan Priimägi julgeb seda mõtet kinnitada. Identiteedikriisis tudengineiu Laura (Seidi Haarla) asub rongiga teele […]

SEAL, KUS LÕPEB MÕISTUS, ALGAB RAUDTEE: Tiit Pruuli ja Juku-Kalle Raid käisid vaatamas filmi „Kupee nr 6“ ja moodustasid hiljem öise vestlusringi. Film lubas 1990-ndaid, lubas ronge Venemaal ja on saanud Cannes’is mingi medali. Pruuli ja Raid lootsid lollikestena – olles 1990-ndatel ja hiljemgi Venemaa rongidega läbi sõitnud –, et film räägibki rongidest. Vedur, vagun, […]

JUMALAD, VAIMUD, TONDID JA KODUKÄIJAD: Salapärased ja üleloomulikud asjad on inimesi ikka huvitanud. Aegade algusest peale või juba natuke enne seda. Katja Koorti tõlgitud „Vaimude otsija kirjade“ raamatut tutvustab teose toimetaja Märt Läänemets. Jumalad, vaimud, tondid, kodukäijad, libaelukad, surnud ja surematud, üleloomulike võimetega inimesed jne toimetavad ringi kõikide rahvaste lugudes, hoiavad üleval põnevust ja tekitavad […]

PIDEV MÄNG EKRAANITULEGA: Imelike Filmide Festivali esiratas Harly Kirspuu hakkab vana ja uue kalendri aastalõpuvalgusel kristlikuks pühakuks ning laseb nagu lund oma silmisse puistata kohustuslikke pühadefilme. Tegelikult huvitume, kuidas käsitletakse kristliku varjundiga kommertsis põrguteemasid, sest see on jabur ning naljakas. Iga 365 päeva tagant jõuab kätte just nimelt see pühadeaeg, mis ei saa otsa enne […]

VABADUST! AGA NALJA NAPIB: Konservatiivne Peeter Espak mõtiskleb, miks suurel osal konservatiividel puudub huumorimeel. Naer avalikus ruumis on asendunud tumeda targutamisega enamasti ühiskondliku spektri pahemalt poolt. Konservatiivses või parempoolses meedias domineerib aga samamoodi peamiselt traditsioonilist maailmavaadet ning iidseid usulisi või ka rahvuslikke põhimõtteid pühalikult ning ülimalt tõsiselt kajastav vaatenurk. Mida perset? Kõikvõimalike kaasaegsete poliitiliste mõttesuundade […]

KIRI EUROOPA KESKPUNKTIST: Seltsimeestes pettunud saksa sots prof. dr. Ulrike Birkenbach ütleb, et eelmise aasta lõpul ametisse asunud uuel valitsusel sisseelamisaega pole. Selleks ajaks, kui see artikkel lugejateni jõuab, on liitvabariigi 25. valitsus ehk Scholzi kabinet ehk Valgusfoorikoalitsioon olnud veidi üle kuu aja ametis. Esimesed sammud on astutud, võib-olla ämbrisse, võib-olla mitte, ning tasapisi peaks […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmeli lugudesari mõttetuimatest riikidest siinsel ümaral (mõningate eriteadlaste arvates ka lapikul) maapallil. Portreteerida Poolat on sama, mis vaadata uhket ja tugevat pulli, aga samal ajal käib kusagil ettekujutuses arutelu, missuguse raieskeemi alusel see lihakeha kulinaarselt tükeldada. Euroopa verist sõdade ajalugu arvestades pole mõttetumat geograafilist asukohta kui see lokatsioon, kus asub […]

MEISTRIKLASS ÜLE AEGADE: Soomaa ühepuulootsik ehk haabjas kuulutati 2021. aasta detsembris UNESCO pärandisse kuuluvaks. Ent UNESCO? Või milleks UNESCO-le ühepuulootsik? Haabjameister ja siseturismi tuulegeneraator Aivar Ruukel viib publiku kaitsealuse lootsikuga sõitma ajalukku ja tänasesse. Ühepuulootsikuid on Soomaa külades tehtud enamasti haavast, vahel harva ka pärnast. „Pärn on ikka parem kui haab, aga vaat pole selliseid […]