Martin A. Noorkõiv räägib Juku-Kalle Raidile sotsiaalmeedia erinevatest tulevikusuundadest ning võrdleb Facebooki XVIII ja XIX sajandi salongidega, kust sirgus vaba meedia. Pooled maailma netikasutajaist kasutavad ka Facebooki. Ent suur hulk kasutajaid on põhjustanud ka suure hulga probleeme. Huvigrupid ja muu suhtlusvorm on igati äge ning tore, ent münt kipub aegajalt teisele küljele kalduma. Paraku tekitab […]

KUIDAS SAARLASED 100 AASTAT TAGASI OMA RIIKI TEGID: Eelmisel aastal tähistati kõikvõimalikus asendis vabariigi saja aasta juubelit. Ent kõik asjad juubelisse ei mahu. 1919. aasta alguses toimus Eestis midagi sihukest, mida võiks takkajärgi pidada väikeseks kodusõjaks. Enamasti räägitakse sellest kui Muhu- ja Saaremaa mässust Eesti Vabariigi vastu, ent seda on nimetatud ka punaste ülestõusuks ja […]

KAS VABADUS ON PUDENENUD INIMESEL KÄEST? Käesoleva manifesti lõi Igor Gräzin kolme ja poole aasta eest ning selle ajendiks oli Eesti eemaldumine liberaalsetest väärtustest. See oli üks Gräzini katsetest juhtida Eesti tagasi enam või vähem liberaalsele teele. Gräzin kirjutas manifesti suunatuna eelkõige Reformierakonnale, kuna uskus, et liberaalsusekraan asub kusagil selle köögis. Nüüd avaldab Igor manifesti […]

Aastal 2024 saab üks Eesti linn jälle Euroopa kultuuripealinna tiitli. 2011 oli see Tallinn. Aga 2024. aasta kultuuripealinna nime pärast pistavad rinda Tartu ja Narva. Otsustamiseni pole palju aega. Mikko Fritze pajatab veidi kultuuripealinluse ajaloost. Ühtlasi annab KesKus sõna nii Narva kui ka Tartu võistkonnale. Tartu dressides võistleb Mart Kivastik, Narva võimlemispüksid on jalga tõmmanud […]

Ehk monumentide väärtus eile, täna ja homme PUUSLIKUD JA MÄLU: Mis on ajalooliste sammaste ja tseremooniate väärtus? Kas ajas muutuv sümbol kannab samu väärtusi ka tänapäeval? Nõnda nagu on Madonna muutunud inimeste teadvuses olulisest religioossest tegelasest popstaariks, muutub ka suhtumine püstitatud mälestusmärkidesse ja nendega seotud riitustesse. Nii uute kui ka vanemate, riiklike ja kohalike mälestusmärkide […]

WABARIIGI KUMMALISED INIMESED: Eestlasi on esimest korda teadaolevalt kirjeldatud taanlaste poolt pärast Põhja-Eesti vallutamist. Ning edasi on kommetest, usust ja rahvuse iseloomust aeg-ajalt juttu tulnud; paraku reeglina küll vaid erinevates kroonikates ning põhiliselt siis, kui toimus mõni sõjaline kokkupõrge. Ometi ei saa öelda, et eesti inimesi poleks üldse kirjeldatud, põhiliselt on seda teinud „antropoloogid“, vaatlejad […]

EKSKURSIOON VABA SÕNALEVI AJALUKKU: Isikuandmete kaitse seadus puudutab teatavasti ka ajakirjandusele kehtestatavaid nõudeid. Ehkki Euroopa andmekaitse määrus ütleb, et ajakirjandus saab infot inimeste tegude kohta avaldada vaid juhul, kui eksisteerib „avalik huvi“, lisati Eestis määrusesse Reformierakonna ettepanekul veel omadussõna „ülekaalukas avalik huvi“. Väidetavalt Rein Langi portfellist välja imbunud idee ärritas paljusid, kuna siin nähakse võimalust […]

KIISU JA KUTSU ISE TEGID: Retro, millest sündis aegumatu klassika. 15. mail 1993 kogunes Viljandis ühte unustatud puhvetisse sõpruskond, käes mutrivõti ja rull traati, sest nad olid otsustanud luua Eesti esimese folgifestivali. Toonasest Pärimusa päevast kasvas välja tänaseks üha hullemaid mõõtmeid võttev Viljandi folk. Koduloouurija ja folgipede Ingomar Tuul peatas tänaval Ando „Mürakaru“ Kivibergi ning […]

ASI EI OLE AINULT ASI: „Mõtteliselt sajandi vanuseks saanud omariiklus pani mindki mõtisklema, mis on toimunud selle aja jooksul disainis,“ ütleb Karin Paulus, raamatu „Eesti disain 100“ autor. Tuleb möönda, et üliloomingulise rahvusvahelise hiiu Luther mööbli ja vineerivabriku õitseng jääb sarnaselt näiteks mitte samavõrra tohutute Tallinna ja Narva tekstiilivabrikute, elektriliste agregaatide ja laevatehastega tsaariaega. Ometi […]

KAS HOMME ON POOLKUU AEG? Ükski islami koolkond pole seni lahti öelnud veendumusest, et islami seadused peavad ülimuslikuks saama terves maailmas ning selle saavutamiseks on moslemid teatud tingimustel kohustatud relvad haarama. Pärast 1683. aastat enam suuri džihaadi-lahinguid ette ei võetud, kuid seda mitte seepärast, et muhameedlased oleksid islami algõpetuse enesest eemale tõuganud või selle reformimise […]