VÄIKESED TEKSTIKASTID JA PILDID. TRÜKITUNA: Haapsalu, graafika, disain ja festival. See kooslus tembutab jälle. Nimelt organiseerib graafik Marko Kekišev juba umbes 473 aastat järjest Haapsalus Graafilise Disaini Festivali. Sel aastal leidub lisaks graafilisele disainile ka Juri Lotmani, kes sai 100. Kekišev on võtnud alljärgnevas loos palju kaste, seganud need omavahel ära plakatite ning joonistustega ja punub need kastid üheks visuaalseks looks kokku. Festar leiab aset Haapsalu Linnagaleriis ja Haapsalu Kultuurikeskuses 28.05.–04.06.2022. HGDF 2022 näitusi toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Haapsalu linn.
Nagu on märkamatult traditsiooniks kujunenud, saab ka sel aastal Haapsalus Graafilise Disaini Festivali (HGDF) kaeda. Ja nagu tavaks, näeb rohkelt plakateid üle ilma. Haapsalus saab ainsa kohana Eestis näha korraga kõiki festivaliks ettevalmistatud näitusekomplekte (hiljem liigub osa näitusi siiski ka mujale). Festivali start antakse laupäeval, 28. mail kell 14.00 Haapsalu Linnagaleriis, kus eksponeeritakse maailmakuulsa semiootiku, kirjandus- ja kultuuriteadlase Juri Lotmani (sünd 1922 Petrograd – surn 1993 Tartu) 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelist konkurss-näitust „Ennustamatus / Unpredictability“. Näituse ideeliseks lähtekohaks said Lotmani mõttekillud ennustamatusest.
- lugu
Juri Lotmani kast
Ennustamatus on seotud plahvatusega, seda nii otseselt kui ka kaudselt. „Plahvatuslikes olukordades ei toimi võimalikkuse arvutamine, toimib ainult juhus ja tulemus on ennustamatu,“ selgitab Juri Lotman. Tema kirjeldustes on ennustamatus seotud esmalt kultuuriga.
Lotman selgitab, et tulevikku on vaja austada. Ja austada just tuleviku ettearvamatust, mille juures ta rõhutab kunsti tähtsust: „Kunst on see õpetaja, kes on meile antud kogu eluks ja mis on just võimeline õpetama meile ka, kuidas ennustamatusega hakkama saada.“ Ning täpsustab: „Kunst on vaba nagu igasugune mõte ja looming. Mis tähendab vaba? Seal, kus on valikuvõimalus, seal on ka vabadus. Ja see valik peab olema ennustamatu selleks, et me saaksime rääkida vabadusest.“
Selles vaimus on ka see näitusekomplekt otseselt seotud Lotmani aasta tähistamisega ja neid sündmusi on nii kodumaal kui ka piiri taga päris hea hulk. Nagu võis ennustada, ei jäänud see teema puutumata ka Ukraina sündmustest. Näitusekonkursil osales 143 autorit üle ilma ja professionaalidest rahvusvaheline žürii valis välja 84 teost.
- lugu
Hollandi kast
Iga kord, teinekord, seejärel ja tolle ees suundutakse Kultuurikeskuse ruumidesse, kus ootab avamist näitus „Tänapäeva Hollandi plakat“.
Sooviks on tutvustada väga eripalgelisi, eri põlvkondadest, eri kujundusvõttestikku kasutavaid aktiivseid loojaid ning anda aimu graafilise disaini mõtte- ja kujundusloomest Hollandis. Keskendutakse konkreetsetele autoritele ja kuigi puudub pretensioon anda täiuslikku ülevaadet, saab autorikeskselt tutvuda nende viimase kolme-nelja aasta loominguga, kaasates igalt loojalt vähemalt neli-viis teost. Rahvusvaheliselt tunnustatud 19 autori/grupi loomingust on Haapsalus väljas 84 plakatit.
- lugu
Veel üks Lotmani kast, miks mitte
Semiootik Juri Lotman – paras vunts! Egon Erkmann Eesti semiootika seltsist selle kasti tegi.
Ukrainas toimuva sõja ajal ilmus aprilli alguses Postimehes lühiuudis, et Venemaa rahvusraamatukogu töötajat süüdistati Juri Lotmani pildi pärast äärmusluses.
Nimelt ajas raamatukogu julgeolekosakonna juht Lotmani segamini Ameerika kirjaniku Mark Twainiga. Ta kirjutas aruande, milles süüdistas Venemaa rahvusraamatukogu kultuuriprogrammide osakonna töötajaid äärmusluses ja terrorismipropagandas.*
Uudis kõlab absurdselt. Sündinud Venemaal, võidelnud Teises maailmasõjas ja käinud Leningradi ülikoolis, oli Lotmani üks uurimisvaldkondadest vene kultuur. Samas näitab juhtunu Venemaal toimuva ennustamatust.
Välja kasvanud vene kultuuriruumist, on Lotmani ideed – kuid raamatukogu julgeolekutöötaja järgi ka välimus – leidnud kindla koha Lääne kultuuriruumis. Just nõukaaja vaba mõtte piiramise pärast valis Lotman 1950. aastate alguses enda elukohaks ja teadustöö paigaks Tartu. Nüüd saab Eesti olla uhke, et maailmakuulus semiootik ja kultuuriloolane kuulub meie kultuuri- ja teadusruumi.
Nähes, kuidas silmaklapistatud ideoloogias suudab isegi pilt Lotmanist tekitada segadust ja hirmu, saab tõdeda, et Juri Lotman on endiselt üks paras vunts!
Juri Lotmani juubeliaasta tähistamine algas juba eelmisel aastal. Sünniaastapäeva kulminatsioon oli selle aasta veebruari lõpus, mil seda tähistati rahvusvahelise kongressiga, mitmekesise meediaprogrammi, mitmete uute kogumike, tõlketeoste ja ajakirjade erinumbrite ilmumisega. Juubeliaasta aga kestab veel ja üritused koos sellega.
- lugu
Eesti asjade kast
Eesti sündmused
- mai. Juri Lotmani päev Prima Vistal Tartus. Lotmani-teemaline linnaekskursioon, seminar, loeng, ja dokumentaalfilm.
- mai kuni 4. juuli. Rahvusvaheline plakatinäitus „Ennustamatus. Lotman 100“ Haapsalu Graafilise Disaini Festivalil.
- maini on Tartu ülikooli raamatukogus avatud Juri Lotmani 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, mis tutvustab lisaks raamatukogu kogudes olevatele teostele ja käsikirjalistele materjalidele ka mitmeid kunstiteoseid. Käsikirjade kogust on lisaks loengumaterjalidele ja erinevatele märkmetele eksponeeritud Lotmani kirjavahetust paljude teadlaste ja kultuuriinimestega, näiteks Aleksandr Solženitsõni, Bulat Okudžava ja Uku Masinguga.
Vaata: ut.ee/et/sisu/naitus-juri-lotman-tartu-ulikooli-professor
Lotmani 100. sünnipäeva tähistati ka Eesti Rahvusringhäälingus. Sel puhul valmis kaks uut dokumentaalfilmi – „Lotmani ajastu“ ja „Unustamatu Lotman“ – ning ühtlasi restaureeriti ka 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses filmitud legendaarne Lotmani saade „Vestlusi vene kultuurist“. Need on vaadatavad ERR-i veebikanalis jupiter.ee.
Eesti Rahva Muuseumis oli veebruari algusest kuni aprillini avatud näitus „Rännak Lotmani semiosfääris“, mis nüüd läheb mööda Euroopat rändama.
Vt: www.erm.ee/et/rannak-lotmani-semiosfaaris
- lugu
Rahvusvahelised kastid
Näitus Juri Lotmanist UNESCO peakorteris Pariisis. Lotman valiti UNESCO aastapäevade programmi, mille raames tähistatakse nende kultuuri ja ühiskonnategelaste juubeleid, kelle elulugu ja tegevus omab üleilmset kultuuriväärtust. Aastapäevade programmi raames näidatakse oktoobris UNESCO peakorteris ka (ränd)näitust „Rännak Lotmani semiosfääris“.
Lotmani juubel on oluline tähtpäev kõigi maailma semiootikute jaoks. 15. semiootika maailmakongressil Kreekas Thessalonikis on Lotmani teaduspärandi mõtestamisele pühendatud eraldi sektsioon pealkirjaga „Lotmanlikud lähenemised 21. sajandi kriisidele“.
Täpsema ülevaate leiab veebilehelt jurilotman.ee. Nimelt: juubeliaasta raames valmis Lotmani pärandit koondav ja tutvustav veebikeskkond jurilotman.ee. Tegu on pidevalt täieneva veebiplatvormiga, kus saab tutvuda Lotmani eluloo ja teadustööga ning hoida silma peal Lotmani juubeliga seotud sündmustel. Lisaks on veebilehel meediaarhiiv Lotmani kohta kirjutatust ja räägitust.
- lugu
Lotmani logo kast
Lotman 100 logolugu
- aastal korraldas Eesti Semiootika Selts Juri Lotmani juubelilogo konkursi. Võidutöö autoriks valiti Dan Mikkini töö. Logo selgituseks kirjutas autor: „Logo aluseks on Lotmani allkiri. See viitab ikoonilisele vuntsidega portreele, seda otseselt märgistamata – allkiri on omal moel paras vunts kujund.“
Lotman oli hea joonistaja-kritseldaja. Ta tegi endast palju sarže, nii autoportreedena kui ka erinevates situatsioonides (à la joonistus: palun avada pärast minu surma). Lotmani joonistused on avaldatud raamatus „Juri Lotmani autoportreed. Автопортреты Ю. М. Лотмана. Juri Lotman’s Self-portraits“, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016.
- lugu
Lotmani ütlemiste kast
Semiootika objektiks on kõik see, mis on võimeline evima ja edasi andma tähendust.
„Kultuurisemiootika: tekst – kirjandus – kultuur“
*
Tõlkimine on teadvuse põhimehhanism. Millegi väljendamine teises keeles on viis seda mõista / sellest aru saada.
„Semiotic space“. – J. Lotman. Universe of the Mind. Bloomington, Indianapolis: Indiana University Press, 1990, 123–130, lk 127
*
Aga teaduses ja kultuuris on võit kõige ohtlikum. Sest see loob alati võimaluse ja ahvatluse võõrast mõtet maha suruda.
Lotmani intervjuu, Rahva Hääl, 21. detsember 1993
*
Mõistatuslik, hirmutav ja ligitõmbav putukate maailm äratab minus tänini kummalisi tundeid: ma arvan, et just putukad oma erakordselt aeglase evolutsiooniga ja hämmastava ellujäämisvõimega on ükskord meie planeedi viimsed asukad. Kahtlemata on neil olemas intellektuaalsed võimed, kuid see maailm jääb meile igavesti suletuks.
*
Rindel ei ole nii hirmus, nagu näib kirjelduste põhjal või raamatust lugedes. Üldse parim viis hirmust vabanemiseks on siseneda sellesse, mis hirmu tekitab. Kui kardad eesliini, siis sõida piinavast tundest vabanemiseks eesliinile. Meid kõiki ähvardas pidev ümberpiiramise oht. Aga vaevalt suudab keegi uskuda, missugune kergendus sind haarab, kui miski tõepoolest toimub, kui selle asemel, et oodata ja närveerida, tuleb tegutseda. Ka ümberpiiramine ei ole nii hirmus kui selle ootamine ja selle kirjeldused. Ja sõda isegi ei ole nii kole kui selle ootamine või distantsilt meenutamine. Temasse sisse minemine on parim arstim hirmu vastu.
„Mitte-memuaarid“. Tõlkinud Malle Salupere. Akadeemia nr 3/2007
*
Vaevalt on mõtet nädalast nädalasse, kuust kuusse kirjeldada sõjasündmusi. Mulle pakuvad need huvi, sest nad puudutavad mind. Ajaloolist väärtust neil pole, aga mitte seepärast, et ajaloolised väärtused sünnivad „suurte isiksuste“ sündmustest osavõtu kaudu, vaid seepärast, et nad sünnivad kirjeldaja kirjandusliku andekuse kaudu. Tolstoi kirjutas, et juhtum, mil kerjusmoosekant mängis Šveitsi linnas Luzernis pool tundi teda kuulavatele rikastele inglastele ega saanud kelleltki krossigi, väärib ülesvõtmist maailmaajalooliste sündmuste loetelusse. Seepärast on sündmuse suurus tuletis sellest, mis toimus, vaatleja võimest sündmust mõtestada ja edasi anda ning informatsiooni saaja kasutatavast kultuurikoodist.
„Mitte-memuaarid“. Tõlkinud Malle Salupere. Akadeemia nr 4/2007
*
Selleks, et me saaksime suhelda, peame olema küllalt sarnased. Kuid selleks, et meil oleks mõtet suhelda, peaksime olema küllalt erinevad.
Nagu ujuma õppides tuleb vette minna ja mõista, et vesi on eriline stiihia, et see pole maa ega õhk, nii tuleb ka enne erinevate kunstide mõistmist minna sisse kunsti atmosfääri, teada, et kunst on olemas, et see on eriline sfäär, pole maa ega õhk, vaid hoopis see vesi, milles tuleb ujuda, ja et see on omaette maailm, milles valitseb iselaadi käitumine.
Juri Lotman. TMK „Vastab Juri Lotman“, mai 1989
*
Kommunikatsioonipartneri kasulikkus seisneb selles, et ta on teine. Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad „rääkima eri keeli“.
- lugu
Kes-oli-Lotman kast
Juri Lotman oli vene päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaist ning kauaaegne Tartu Riikliku Ülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige.
Pärast ülikooli lõpetamist 1950. aastal töötas Lotman elu lõpuni Tartus, kuna Eesti akadeemilised ringkonnad olid Venemaaga võrreldes liberaalsemad. 1952. aastal sai ta teaduste kandidaadi kraadi. 1954. aastast töötas ta Tartu ülikoolis. 1960–1977 oli ta vene kirjanduse kateedri juhataja, 1963. aastast professor. 1961. aastal kaitses ta Leningradi ülikoolis doktoritöö „Dekabrismieelse vene kirjanduse arenguteed“.
Lotman alustas vene kirjanduse uurijana. Ta on kirjutanud monograafiad Andrei Kaissarovist, Aleksandr Puškinist ja Nikolai Karamzinist.
Ta uuris 18.–19. sajandi vene kirjanduse arengut, Aleksandr Puškini isikulugu, poeetiliste tekstide struktuuri, filmipoeetikat, kultuuriteadvuse ehitust ja kultuuritüpoloogiat. Aastast 1967 oli Lotman Rahvusvahelise Semiootikaassotsiatsiooni asepresident.
1970.–1980. aastatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Ühendades endas kultuuriloo sügava tundmise ja isikupärase teoreetilise mõtlemise, andis Juri Lotman ainulaadse panuse 20. sajandi humanitaaria arengusse.
- aastate lõpus salvestas Lotman Eesti Televisioonis saatesarja „Vestlusi vene kultuuriloost“, mille tekstid on hiljem avaldatud ka raamatuna.
Nõukogude ajal põrkus Lotman korduvalt raskustega oma tööde avaldamisel. Osalt oli selle põhjuseks nõukogude režiimi juudivaenulikkus, osalt semiootika staatus vaid pooleldi lubatud teadusena. Sellele vaatamata saavutas Lotman rahvusvahelise renomee ühena semiootika suurkujudest.
Lotmani arhiivi ja raamatukogu põhjal on loodud Eesti Semiootikavaramu, mis tegutseb Tallinna ülikooli ruumides koostöös TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi ja TLÜ Eesti Humanitaarinstituudiga.
