ENERGIA KOKKUHOID: Mida tähendab ehituskonstruktsiooniliselt liginullenergiahoone nZEB? Mis on sellise hoone olemuslik kontseptsioon? Vastab professor Jarek Kurnitski.
Liginullenergiahoone tähendab väga heal tasemel arhitektuursete ja tehniliste lahenduste kasutamist, millega viiakse hoone energiavajadus miinimumini. Kuna energiavajadust ei saa viia alla teatud miinimumi – hoones peab olema tagatud hea sisekliima ja hoonet peab olema mugav kasutada –, siis hoone energiakasutust vähendatakse edasi lokaalse taastuvenergiatootmise teel, millega saavutatakse piisavalt madal primaarenergiakasutus aasta lõikes. Viimane on kehtestatud energiatõhususarvu piirväärtusena. Sisuliselt on tegemist hoonetega, mille energiakasutus on kolm-neli korda väiksem võrreldes mõne aasta eest ehitatud hoonetega. Liginullenergiahoonete tehniline tase on väga tõsine pähkel projekteerijatele.
Millised on tänapäeva ehitusteaduses hoonete sisekliima väljakutsed ja nõuded?
Kuna ehituse suund on üheselt liginullenergiahoonetele, siis sisekliima väljakutseks on hea sisekliima saavutamine energiatõhusal ja töökindlal viisil. Hästi soojustatud majad ülekuumenevad juba esimese kevadepäikesega, kui neid ole õigete lahendustega projekteeritud. Samuti puudub õhkupidavas majas õhuvahetus, kui ventilatsioonisüsteem ei tööta. Kuna küttevajadus on väike, siis võib tavapärase küttesüsteemi puhul näiteks kolmandik kütteenergiast kuluda kadudena „õhu kütmiseks“.
Akuutne väljakutse ongi praegust head ehituspraktikat järgivate tehniliste lahenduste muutmine ja uute väljatöötamine liginullenergiahoonete jaoks, et leida töökindlad ja piisavalt soodsad lahendused, millega on võimalik tagada hea sisekliima. Eriliseks väljakutseks on saanud adekvaatse sisekliima tagamine meie massiliselt renoveeritavates korterelamutes, milles puuduliku ventilatsiooniga võitlemine on alles poolel teel.
Jarek Kurnitski on Tallinna Tehnikaülikooli professor ja oma erialaorganisatsiooni REHVA (Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste katusorganisatsioon) asepresident. Alates aprillist 2012 juhib Jarek liginullenergiahoonete nZEB uurimisgruppi TTÜ-s. Enne ühinemist TTÜ-ga töötas Jarek Soome Innovatsioonifondis SITRA, kus ta viis läbi Energiaprogrammi 2009–2012. Jarek on üks Euroopa juhtivatest teadlastest hoonete energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas, keda on tunnustatud Euroopa ja Skandinaavia erialaorganisatsioonide REHVA ja SCANVAC teadusauhindadega. Jarek olnud keskne autor Eesti ja Soome energiatõhususe miinimumnõuete ja arvutusmetoodika väljatöötamisel. Praegu juhib ta REHVA liginullenergiahoonete nZEB töörühma, mis töötab välja tehnilisi aluseid hoonete energiatõhususdirektiivi liginullenergianõuete rahvuslikuks implementeerimiseks.
Mustamäe valss?
RENOVEERIMINE: Akadeemilise KesKus’i toimetaja Margus Maidla küsib, mida teha Eesti paneelrajoonidega. Sest vaevalt et neid lammutama hakatakse.
„Nüüd elan Mustamäel, korter on aus ja hea ning selle õnne eest fortuunat kiitma pean“ – see refräänilõik Heldur Karmo sõnadele kirjutatud helilooja Avo Tamme viisistatud, Voldemar Kuslapi poolt surematuks lauldud „Mustamäe valss“, on tõenäoliselt maailma kõige ilusam mingile konkreetsele asumile pühendatud laul.
Üsna nunnud linnaosad
Kõigile, kes arvavad, et Tallinna Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe ja Haabersti; Tartu Annelinna ning Pärnu Mai rajooni keskkonnad on arhitektuurselt inetud, esteetiliselt ning tehniliselt elamisvaenulikud keskkonnad, soovitan alustuseks oma hinnangud õigesse konteksti asetada. Hea on seda teha, külastades Saksa fotograafi Michael Wolfi (http://photomichaelwolf.com/) kodulehekülge. See maailmakuulsaks tõusnud urban-art’i viljelev olustikufikseerija on pildistanud tõeliselt silmapaistva fotoseeria Hongkongi pea et pilvelõhkuja mastaabiga elamurajoonidest, kus igale elanikule on umbes meie vannitoa mõõtu korterike eraldatud.
Klaustrofoobiline tunne tuleb peale pelgalt fotodest, kohale sõita pole vajagi. Nende piltide taustal tundub Väike-Õismäel asuv „Hiina müüriks“ kutsutav 9-kordne ringhoone mitte mastaapne monstrum, vaid üsna nunnu aiamajakese mõõtu vidin.
Meil on palju diskuteeritud nende kolme-neljakümne aasta taguste elamurajoonide saatuse üle – nende hoonete ekspluatatsiooniperioodi ajaks oli esmalt planeeritud mitte üle poole sajandi. Seega, see aeg on üsna saabumas. Vaadates ratsionaalselt asjade seisu, võib arvata, et ei kao nad kuhugi ka järgmise poole sajandi jooksul. Betoon on tugev, nõukaaegne armatuur seal sees samuti – nii et tehniliselt võiksid need hooned ju seista.
Ka meil läbi viidud omandireform ei soosi nende asumite kadumist. Ei kujuta hästi ette, kuidas saavutada kokkulepe kümnete ja sadade korteriomanike vahel moraalselt vananenud hoonetest vabatahtlikuks väljakolimiseks ja oma kodu loovutamiseks. Just nimelt kodu. Poliitikud ja esteedid võivad ju käia ja targutada, aga kellegi jaoks on need rajoonid ja seal asuvad majad kodud.
Riiklikud programmid
Küll aga peab jätkuma kohalike omavalitsuste tähelepanu ja riiklikke programme nende asumite renoveerimiseks madala energiatarbega, soovitavalt liginullenergiamajadeks. Vastavad programmid ja tehnilised parameetrid renoveerimistööde teostamiseks on meil välja töötatud.
Põhjamaade, sealhulgas ka Eesti probleemiks on see, et erinevalt Vahemere-äärsetest maadest, kus temperatuur on kas väga soe või lihtsalt soe, ja kus peab hoolitsema märkimisväärselt vähemate tehniliste probleemide pärast kui siin, langeb meil temperatuur talvel ka miinus kahekümneni ja enam. Sellest tulenevalt on vaja mõelda nii soojustamise kui ka hoonete sisekliima, eelkõige siis ventilatsioonisüsteemide peale.
Kui sõita ringi Skandinaavia pealinnades või ka Lääne-Euroopas, siis ei ole ka sealt tiheasustusega ja madala arhitektuuriväärtusega majad ning asumid kuhugi kadunud, kuigi riikide elatustase eeldaks ju, et kõik elavad piltpostkaartlikes eramurajoonides. Kaugel sellest!
Isiklikult arvan, et kultuslaulus väljatoodud viide Mustamäele on ka sisuliselt tõene, vähemalt see rajoon on elamiseks igati vinks-vonks, nii nüüd kui ka tulevikus.
JOONIS
Kuidas projekteerida liginullenergiahoonet? Energiatõhususe kavandamise püramiid meenutab hoone ehitamist: ilma vundamenti tegemata ei saa järgmise korruse kallale asuda. Nii on ka energiatõhususe valikutega, mis on otstarbekas teha loogilises järjekorras. Hoone mahuline kujundamine loob energiatõhususe vundamendi; järgnevate lahenduste mõju on vastavalt püramiidi kitsenemisele väiksem ja kilovatt-tunni kokkuhoiu maksumus kõrgem.
