Missugust protsessi nimetatakse impedants-spektroskoopiaks, milles seisneb tema eripära võrreldes teiste spektroskoopia liikidega.
Spektroskoopia tähendab mingi nähtuse intensiivsuse vaatlust laias skaalas, enamasti sagedusvallas. Näiteks olgu prismat läbinud valguse lahutumine vikerkaareks. Ka impedants-spektroskoopia puhul toimub analüüs laias sagedusalas, kus intensiivsuse mõõduks on objekti elektriline impedants Z oomides. Impedants iseloomustab vastutoimet vahelduvale elektrivoolule I, kutsudes esile elektripinge V. Impedants sarnaneb elektrilise takistusega R, kuid haarab lisaks elektrilaenguid koguvate mahtuvuslike osiste C ja laenguid liikumises hoidvate induktiivsuste L mõju, mis sõltub sagedusest (joonis 1).
Impedants-spektroskoopia on lihtne ja odav meetod looduslikes ja tehislikes objektides toimuvate muutuste analüüsiks. Näiteks olgu elusrakud ja -koed (joonis 2), samuti tehismaterjalid ja -struktuurid.
Missugustes valdkondades saab rakendada seda spektroskoopiat?
Tuntud on kasutamine meditsiinis ja bioloogias (bioimpedants), näiteks südame, kopsude ja vereringe diagnostikas ning raku-uuringutes, samuti elektrokeemias, näiteks keemiliste energia-allikate (patareid, akud, kütuseelemendid) testimiseks.
Impedants-spektroskoopia on kasutuses materjaliuuringutes, samuti mitmesugustest materjalidest valmistatud detailide ja konstruktsioonide korrasoleku seires. Olgu siis komposiitmaterjalidest koorikud lennukite ja laevade keredes ning tuulegeneraatorite labades, või hoopis metallide sulamid ja struktuurid näiteks pisikestes müntides või suurtes konstruktsioonides, unustamata elektroonikatooteid. Jätkuvalt on perspektiivne bioimpedantsi kasutamine kehasse siirdatavates meditsiiniseadmetes, näiteks südamestimulaatorites ja -monitorides.
(Mart Min on Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi rakenduselektroonika õppetooli juhtivteadur ja professor)
Mis on Eesti arenguväljavaate tõeline perspektiiv?
MIS MEIL ON JA MIDA POLE: Ajalehe KesKus teadustoimetaja Margus Maidla soovitab Eesti Nokia palehigis otsimise kohe katki jätta. Sest meil on korralikke valmis asju, kui tuletada meelde kas või professor Mini patente.
Tunnistan avameelselt, et kui kuulen järjekordselt kedagi eetriavarustes rääkimas või meediakülgedel kirjutamas Eesti Nokiast, tekitab see minus tugevat ärritust, eriti viimasel kümnendil. See kunagi Lennart Mere poolt üleskutsena mõeldud metafoor oli igati asjakohane ja ajakohane. Tänaseks on ta muutunud Eesti ühiskonna meediaruumi üheks ärritavamaks klišeeks. Võrdlen kõiki Eesti Nokia otsijaid-kuulutajaid astroloogidega ja väheharitud või kehva hariduse saanud inimestega, kes armastavad elus lihtsaid lahendusi ning sirgjoonelisi vastuseid nagu horoskoobid ja tähemärgid. Nii nagu habemik Igor „Hottabõtš“ Mangi silma võrkkesta tabavad iga aasta lõpus mõnedelt kosmilistelt tähekujunditelt väljapurskuvad valgusfootonid ning seetõttu teab ta kõigile „pühendatutele“ ette öelda, kuidas täpselt järgneval aastal kellegi elu olema saab. Või kuidas riigil või tervel maailmal minema hakkab. Nii usuvad ka Eesti Nokia kuulutajad, et Eesti majanduse ja ühiskonna saab paradiisi viia ühe konkreetse lahenduse, ühe konkreetse maailmavallutuslikult eduka ettevõttega. Lollus!
„Meil on“ väike loetelu
Eesti tugevused asuvad hoopis mujal kui monofunktsionaalsetes paradigmades. See esmalt naljaka nimega spektroskoopia – „impedants“ – ilmestab asja hästi. Hiljuti kaitses professor Miniga seotud kaaskond edukalt mitu rahvusvahelist patenti, mis võimaldavad viia väga mitmekülgsed impedantsspektroskoopia rakendusvaldkonnad juba hoopis uuele, konkreetseid ärimudeleid ja rahateenimise dimensioone evivale tasemele. Just sellised, esmalt segaste ja arusaamatute „nurgataguste“ tegevustega oma elu sisustanud ning pühendunult ja visalt oma asja ajanud inimesed viivad tegelikult Eesti ühiskonda edasi.
Meil on maailma juhtivad lahendused klaasipingete ja lainedünaamika mõõtmisel nagu TTÜ Küberneetika Instituudis. Meil on tipptasemel materjaliteadlased, kes ajavad oma päikeseenergia asja TTÜ Materjaliteaduse Instituudis või superkondensaatorite asja Tartu Ülikooli Keemiainstituudis või nanomeetermõõdustikus kattematerjalide asja TÜ Füüsika Instituudis. Eesti Geenivaramul on järjekord ukse taga kümnetest-kümnetest rahvusvahelistest teaduse tippinstitutsioonidest, kes kõik soovivad teda oma uurimispartneriks ja Eesti geeniteaduse kõrvale ning sisse on tekkinud terve rida edukalt oma teenuseid eksporditurgudel realiseerivaid ettevõtteid. Meil on tudengisatelliit. Meil on välja kujunemas turismiklaster puhta looduse müümiseks Eestis, mis propageerib edukalt meie soomaastikke ja hingematvalt ilusat pankrannikut, rääkimata ülipuhtast õhust ja poolt meie mandriterritooriumist katvast metsamassiivist. Meil on Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür ja Neeme Järvi koos poegadega. Meil areneb metsiku kiirusega „garaažis“ sündivaid erinevaid idufirmasid, mille terve klastri arengute eestvedajad teevad silmapaistvalt edukat rahvusvahelist arendustööd. Meil on Mutant Disco ja Tänavatantsufestival Battle Of Est, millised mõlemad on omas vallas absoluutselt maailmatasemel tuntusega ettevõtmised. Meil on edukad meediakompaniid ja interaktiivseid lahendusi väljatöötavad kümned rahvusvaheliste mõõtmega ettevõtted. Ja nii edasi.
Kõigepealt mitmekülgsus
Kõik need sajad ja tuhanded on väikesed tegemised eraldivõetuna, kuid väga olulised tegemised, mida teostatakse kvaliteetselt ning pühendunult, järjepidevalt ning rahvusvahelise haardega. Kõik need on summeerituna Eesti ühiskonnale helge tuleviku lahendused, mitte mingi müstiline, kättesaamatu Eest Nokia.
Mitmekülgsus, inimeste andekus, tegevusvabadus ja seda kõike riiklikult toetavad meetmed koos maailmatasemel taristuga on meid toonud-viinud arengus selleni, et Eesti riigi eelarve ja Läti riigi eelarve on suuresti samas suurusjärgus, kuigi lõunanaabritel on u 700 000 inimese võrra, see tähendab kolmandik elanikkonda rohkem. Mine tea, ehk viib selliste lähenemiste ja arengute kestlik toetamine meid isegi lõpuks Euroopa viie jõukama riigi hulka. Mine tea, see ehk polegi poliitilisse utoopiasse kalduv lollus.
