Akadeemik T?eslav Lu?t?ik (s. 1928) on päritolult poolakas. Täpselt sada aastat enne seda, kui T?eslav valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks (1964), saadeti tema vanavanaisa Feliks Lu?t?ik tsaari vastu korraldatud võitlusest osavõtu eest Siberisse (1864). Väljasaadetute perekondadel ei lubatud enam Poolas elada, kuid võimaldati lahkelt elama asuda ükskõik millisesse paika üle terve laia Venemaa enese, sh […]

Ülo Lumiste sündis Vändras. Tema ema Milla (sündinud Pärmann) suguvõsa on sealkandis üks põlisemaid. Perekonna pärimuse järgi olla üks tema metsavahist esivanemaid päästnud kohaliku mõisniku karu käest ning saanud seetõttu vabaks pärisorjusest ja perenimeks Bärmann. Ka Ülo isapoolne suguvõsa on omakandi põlisemaid, asuvad siiamaani Järvamaal Anna ümbruses. Ülo: “Isa poolt tean, et olen pärit Lundenite […]

Akadeemik Jüri Engelbrechti (s 1939) teenistuskäik on muljetavaldav, tema tunnustuste nimekiri silmapaistev, tema kõigi medalite ja aumärkide kandmiseks jääb tõenäoliselt ühe fraki rinnaesisest väheseks. KÕRGED NÕUDMISED Engelbrecht on olnud Eesti TA president aastatel 1994-2004| ja pärast 2004|ndat asepresident, teinud silmapaistvat rahvusvahelist karjääri ning tõusnud positsioonile, mis pärast teda on järgmisele Eesti teadlasele raskesti saavutatav. Rahvusvaheliselt […]

Arvestades, et Ülo Lepik on üks meie vanemaid akadeemikuid (s.1921), on tema olek ja hoiak vähemalt kaks põlvkonda endast noorema oma. Selle kinnituseks ka tõik, et pikalt pensionil olnuna, otsustas ta hilistes seitsmekümnestes vahetada uurimisteemat ja lasi välja ühe esimese Eesti teadlasena monograafia sellisel huvitaval teemal nagu “kaoseteooria”. Raamat ilmus 1997. ja kandis pealkirja “Kaos […]

Akadeemik Valdek Kulbach (sünd 1927) on õpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis tulevastele ehitusinseneridele metallkonstruktsioone tervelt pool sajandit. Tänaseni juhendab ta tulevasi teadusdoktoreid. Õppe- ja teadustegevuse kõrval on ta osalenud Tallinna ja Tartu laululava kõlaekraanide, Tartu Jaani kiriku katusekonstruktsioonide, Jägala vantsilla, Tartu Emajõe jalakäijate ja Nõmme Mustamäe suusatajate terassilla arvutamisel ja ehitamisel ning Viljandi Lossimägede rippsilla uuendamisel. NARVA […]

Akadeemilise KesKus´i tänase portreteeritava elus on olnud palju kordaminekuid, kuid sellest ei puudu ka draama. Akadeemik Agu Laisk (s. 1938) on ühelt poolt saavutanud palju – tegelenud tipptasemel võrkpalliga, mänginud saksofoni kunagises Rein Marveti d?äss-menubändis “Harvlek” (ja teeb seda Tartu Senior Swing Bandis siiamaani), kaitsnud kandidaadi- ja doktoritööd, olnud/on teadur, vanemteadur, valitud professoriks ja akadeemikuks. […]

Esmapilgul võib ju tunduda imelik, et keset vastikut vihmast sügist (isegi kui see juhtub olema reeglipärasest soem, nagu sel aastal ongi) kedagi Piritale kutsuda. Ent stopp! Nagu paljude muudegi heade asjadega, maksaks neid külastada siis, kui tavapärased hordid on vajunud talveunne või varjunud kesklinna keldrilokaalidesse, lonks kuuma hõõgveini siniste huulte vahel. Pirita on inimtühjana palju […]

Saagem lähemalt tuttavaks: Arno Köörna (s 1926) kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda ja tema uurimistöö peasuundadeks on läbi teadlaskarjääri olnud Eesti majandusajalugu, majandusmehhanismide võrdlev analüüs, kvaliteediökonoomika, teadusökonoomika ja innovatsioon. KELLEKS TAHAN SAADA? Köörna sündis Tartumaal, Nõo alevikus. “Mäletan, et kuna Nõo oli paljuski Tartu ja Tartu Ülikooli n.ö. tagahoov ning seal elasid mitmed õppejõud, […]

Akadeemik Hans Küüts (s. 1932) on põline põllumees ja selle üle uhke. Akadeemias meenutatakse siiamaani mõnusa huumoriga, kuidas ta pärast akadeemikuks valimist (1994 jõulude ajal) TA peahoonesse sisse marssis – suur kott üle õla nagu tõelisel jõulumehel ning vasakule ja paremale väikseid kotikesi hakkas jagama. Kotid sisaldasid ube, herneid ja muud sellist kraami. Kui rahvas […]

Akadeemik Raimund Hagelberg (s 1927) pole mitte ainult Eesti ühiskonda suure panuse andnud inimene, vaid ka isikuomadustelt sümpaatne ja äärmiselt suure empaatiavõimega, laialdaste teadmistega mees. Hagelberg on terve elu pidanud oluliseks mõista teist inimest ja mitte ennast üle tähtsustada. Ka kontaktid loodusega – paadimatkad, viibimine metsavaikuses, kevadine sekeldamine aiamaal ja sügisene saagikoristus on märksõnad, mis […]