Ülo Lumiste sündis Vändras. Tema ema Milla (sündinud Pärmann) suguvõsa on sealkandis üks põlisemaid. Perekonna pärimuse järgi olla üks tema metsavahist esivanemaid päästnud kohaliku mõisniku karu käest ning saanud seetõttu vabaks pärisorjusest ja perenimeks Bärmann. Ka Ülo isapoolne suguvõsa on omakandi põlisemaid, asuvad siiamaani Järvamaal Anna ümbruses. Ülo: “Isa poolt tean, et olen pärit Lundenite suguvõsast. Kuna isa töö oli üsna liikuv, ta pidas ameteid alates liinimontöörist postkontori ülemani, tuli lapsepõlves kaunis palju reisida – Nõmme, Tammsalu, Paide jne.”
VEENDUNUD MATEMAATIK NOORUSEST SAATI
Ülo koolitee algas Tamsalus aastal 1936 ja samal aastal eestindas isa ka nende perekonnanime Lumisteks. Edasiselt jätkus tema koolitee nii Paides kui ka Vändras, kuhu ema ja isata jäänud Ülo koos õe Aitaga aastal 1941 siirdusid. Vaatamata koolihariduse pillutatusele ja hüplikkusele ning segastele sõja-aastatele ja isiklikule peretragöödiale õnnestus Ülol aastal 1947 lõpetada Vändra Keskkool kuldmedaliga. Edasi viis ta samal aastal, matemaatikaõpetaja E. Pillikese innustusel, paberid Tartu Ülikooli matemaatika erialale.
Ülo: “Ega ma väga alternatiive kaalunud. Ma tulin ikka täiesti teadlikult ja veendunult Tartusse matemaatikat, sel ajal kõige vähem “punast” ainet õppima. Pealegi, medaliga sai ju ilma sisseastumiseksamiteta ülikooli astuda, isegi vestlust ei toimunud, tuli lihtsalt kohale sõita.” Kohe lõi Ülol välja huvi ka geomeetria vastu, sel ajal juba eaka professori Jaan Sarve mõjutusel. Nii kirjutas tänane akadeemik üliõpilastöö geomeetriast, mis pärjati auhinnaga.
Akadeemik: “Toonaste kursusekaaslastega suhtleme senimaani ja on säilinud kohati väga head kontaktid, tõsi, viimasel ajal näeme rohkem ühe või teise matustel?”
ABIMAJANDI TEENED
Ülikooli päevilt meenuvad Ülole kõige eredamalt eksamiteks valmistumised, millesse suhtuti tõsiselt ja pühendumusega. Igal tudengil olid välja kujunenud omad positiivse auraga õppimiskohad.
Ülol oli selleks Ülikooli vana raamatukogu lugemissaali üks rõdudest Toomel. Hommikuti läks tulevane matemaatik raamatukokku õppima, päeval Toomelt alla ja Emajõkke ujuma, siis sööklasse sööma. “Kui ma ülikooli saabusin, siis valitses seal ju kaardisüsteem ja meil loomulikult kaarte ei olnud. Õnneks oli toona Ülikoolil abimajand, mis aitas erineva juurviljaga ja eriti porgandiga.
Porgandilobi oli sööklas alati kaardivabalt saadaval, samuti leib laudade peal, sellest saigi pikka aega toitutud.” Õppides, ujudes, porgandit ja leiba süües Ülo esimesed ülikoolikuud möödusidki, sest 1947. aasta vahetusel kadus t?ekisüsteem ära ja mindi üle rahalistele suhetele.
Akadeemik: “Eks ma osalt ka seepärast üritasin viitele õppida, et siis oli stipendium veerandi võrra suurem ja see oli tollal oluline lisa.”
VEIDI OLUSTIKUNOSTALGIAT
Nüüdisaegse matemaatika juurde viis Lumiste professor G. Kangro. Pärast Ülikooli lõpetamist cum laude (1952) võttis Kangro ta enda kateedrisse tööle.
Natuke olustikunostalgiat: “Ega mul see cum laude ei tulnud ka ilma seikluseta, nimelt oli meil sellal riigitruu marksismi-leninismi õppejõud Villem Reimann ja vahetult enne lõpueksameid oli välja tulnud uus Stalini teos, mis muutis üsna oluliselt tollal valitsenud ideoloogilisi dogmasid ja ühtlasi ka riiklikku eksamiprogrammi nii, et eelneva õpitu baasil sain ma aine lõpueksami kolme, edasiselt Kangro ja ka teiste nõudmisel lubati mind korduseksamile, kuid probleem oli selles, et kuskilt ei olnud neid uusi jamasid ju õppida ka, eksamiprogrammi oli küll muudetud, kuid õppematerjale uueks programmiks meile ei antud. Õnneks oli mul õde Aita paar aastat noorem ja just värske materjali alusel õppinud ja tal õnnestus asi mulle niipalju selgeks teha, et korduseksam õnnestus viie peale sooritada.”
KOLM PERIOODI MOSKVAS
Moskvas veetis Ülo kolm olulist perioodi, kõigepealt 1953.-1954. õppeaastal ennast täiendamas ja 1956. aastal aspirantuuris. Seal saigi tema kitsamaks erialavalikuks diferentsiaalgeomeetria, suunajaks sellele teele olid tollased väljapaistvad matemaatikud S. Finkov, P. Rasevski, G. Laptev jt. Ka kandidaaditöö valmis enamikus Moskva Ülikoolis ja sealse juhendaja A. Vassiljevi käe all, Ülo kaitses töö 1959. Pärast kandidaaditöö kaitsmist algas Ülol elukestev teadus- ja õpetamistöö Tartu Ülikoolis: 1959-1969 õppejõud ja dotsent, 1969-1989 algebra ja geomeetria kateedri juhataja ning 1969-1995 samas ka professor, 1974-1980 TÜ matemaatikateaduskonna dekaan, alates 1995. aastast emeriitprofessor.
Perioodi 1963-1965 jääb Lumiste kolmas oluline Moskva Ülikooli diferentsiaalgeomeetria kateedri juures veedetud periood, pikad otsingud hea doktoritöö teemavalikuks kandsid lõpuks vilja. Töö kaitsti Kaasani Ülikooli juures. Miks Kaasanis?
Akadeemik: “Kuigi matemaatikakoolkonnad ja -tasemed olid vaieldamatult Moskvas kõige tugevamad, oli geomeetria tollane absoluutne tippkeskus Kaasan.” Pärast edukat doktoritöö kaitsmist, aastal 1968, omistati Ülole professori kutse.
TEINE HUVISFÄÄR, TEADUSAJALUGU
Aga Ülo teine oluline huvisfäär, teadusajalugu – kuna ja kuidas ta selleni jõudis? “Tegelikult hakkasin ma teadusajalooga tegelema juba tudengipõlves, kui oli vaja mõni ettekanne koostada, siis ikka vaatasin, millest asi alguse sai. Diferentsiaalgeomeetria arengus on Tartu Ülikoolil rahvusvaheliselt äärmiselt oluline roll. Näiteks Bartelsi saavutused. Ma võin lugeda ennast inimeseks, kes tõi paljuski tema rolli maailma avalikkuse ette. Olin üheks olulisemaks kaasautoriks raamatule Ferdinand Mindingist, mis ilmus teadlaste elulugude sarjas vene keeles 1970. aastal. Tartu Ülikooli 350. aastapäeva eel avaldasin koos H. Piirimäega uurimuse Newtoni õpetuse tutvustamisest (Academia Gustavo-Carolina) Sven Dimbergi poolt, see uurimus on nüüd ilmunud ka vene, inglise ja rootsi keeles.”
Akadeemik Lumiste on avaldanud üle 260 publikatsiooni, mitu monograafiat ja õpikut. Ülo: “Kui meenutada tagasivaatavalt oma teadustegevust, siis, samuti nagu paljudel minu generatsiooni esindajatel, jagunes see venekeelse ja ingliskeelse publitseerimise perioodideks.”
UUEM MONOGRAAFIA USA-S
Mida soovitab erudiit tänasele vähese matemaatikahuviga noortele – kas ja miks matemaatikat õppida? “Vägisi matemaatikat ei õpeta, kuid need, kes sellega tegelevad, neil perspektiividest puudust ei ole. Veelgi enam, üle keskmise matemaatikat oskavate inimeste ees avanevad elus meeletud võimalused, see annab hoopis teised paradigmad.”
Kuid doktorantuuri tänase seisuga akadeemik rahul ei ole: “Matemaatika nõuab tänapäeval teadustöö tasemel ikka väga suurt pühendumist, seda muu töö või laste kõrvalt ei tee – nii et ega tänapäeva matemaatika doktorantuuri seisuga väga rahul olla ei saa.”
Viimase aja teadustöös on akadeemik keskendunud uue monograafia “Semiparallel submanifolds in space forms” koostamisele. See ilmub käesoleval aastal New Yorgis kirjastuses Springer. Erialakirjanduses on eelarvustused igatahes valdkonna teadlased kihevile ajanud, sest kirjutatakse, et Ülo Lumiste on teemakäsitluses teinud ära kolossaalse töö. Akadeemik ise: “Tegu on kunagi Belgia kolleegidega alguse saanud koostöö jätkuga.”
KOORILAUL, VÕIMLEMINE JA KOOK
Rääkides Ülost, ei saa kuidagi üle ega ümber tema elukestvatest hobidest – koorilaul ja võimlemine. Juba teise kursuse tudengina liitus ta Tartu Akadeemilise Meeskooriga, sai hilisemalt selle teeneliseks liikmeks ja jätkas kuni viimase ajani vilistlaskooris. Akadeemik meenutab: “Muidugi käis laulmas ju sõpruskond, kui alguses, esimesel kursusel ma nagu ei söandanud veel minna sinna, siis teisest juba läksin ja pean tunnistama, et pärast seda muutus elu ikka palju lõbusamaks ja vaheldusrikkamaks.”
Ülo teine suur armastus oli osalemine võimlemisrühmas, kus tollal osales veel terve rida kultuurieliiti ja õpetlasi. Ülo meenutab: “Oli kombeks erinevaid matku korraldada, ka talvel suuskadel, kusjuures ööbimisega väljas: seati mingi siht, liiguti kompassi alusel, jõuti kuhugi välja, ööbiti ja järgmine päev tagasi. See kõik oli äärmiselt tore ja viljastav periood, valitses entusiastlik aura ja vaimsus.”
Suhe jumalasse on Ülol selline: “Ma olen muidugi leeritatud, kuid tõsiteadlasena ma otseselt jumalasse ja tema sõnasse ei usu, küll aga usun ma kristlikku kultuuri ja tema sügavamasse olemusse. Tegelikult suhtun ma usutegelastesse suure skepsisega? Ma tahaks ausalt teada, kui palju on neist tõsiusklikke, võib-olla on hoopis lood sedapsi, et lihtsalt koguduse õpetaja või preestri amet on hea ja kerge amet.”
Viimasel aastakümnel on Ülo võidelnud raske haigusega, seni on vähirakkude vohamist õnnestunud pidurdada. Kui uurida, millised on sellisel juhul akadeemiku söömisharjumused ja -eelistused, siis ega midagi osatagi vastata, kuid kõrvalt täiendab muiates abikaasa Silvia, et viimasel ajal armastab ta magusat, ja mitte vähe. Pole ka ausalt öeldes ime, sest nii maitsvat kooki, kui meie vestluse kõrvale pakutakse, ei ole autor enam ammu saanud.
* * *
LOE LISAKS:
KEERULINE KUTSUNG DIFERENTSIAAL GEOMEETRIA
Akadeemik Ülo Lumiste (s. 1929) teadustöö peamisteks uurimissuundadeks on olnud diferentsiaalgeomeetria ja matemaatika ajalugu. Maailma ühe tuntuma matemaatiku John Forbes Nashi (üks väheseid matemaatikuid, kes on pälvinud Nobeli preemia (1994)), peamisteks uurimissuundadeks oli samuti diferentsiaalgeomeetria. Ja sellest alast teab laiem mass suures osas ilmselt tänu filmile “Piinatud geenius” (peaosas Russell Crowe), mis pälvis neli Oscarit. Termin ise tähendab geomeetria haru, mis on arenenud ajendatuna mehaanika ja optika vajadustest ning geodeesia ja kartograafia jm kõrvalteadusharude mõjutusel. Ala tekkeajaks loetakse 17. sajandi lõppu ja peamisteks pioneerideks G. Monge’i ja C. F. Gauss’i. Tartu Ülikoolis kujunes diferentsiaalgeomeetria arvestatava tasemega uurimiskeskus välja 19. sajandi keskel, mis oli tollases Vene impeeriumis esimene omalaadne.
Eesti sellealasteks pioneerideks võib lugeda Tartu Ülikooli õpetlasi M. Bartelsit, F. Mindingit, T. Clausenit, K. Petersoni ja F. Schuri. Lumiste on tegelenud ka teadusajaloo uurimisega, eriti matemaatika ajalooga ja andnud 1997. aastal välja lüheldase monograafia, milles toob esile Martin Bartelsi rolli geomeetria ajaloos. Bartels, kes oli noore Gaussi õpetaja Braunschweigis ja N.I. Lobat?evski õppejõud Kaasani Ülikoolis, saavutas uurija-teadlasena laiema tuntuse pärast esimeste teaduspublikatsioonide avaldamist 1821, mil ta tuli Kaasani ülikoolist Tartusse. Suur osa tema saavutustest jäid eraldi töödena avaldamata, kuid leidsid kajastamist tema loengumaterjalides. Martin Bartels oli see, kes pani aluse Tartu diferentsiaalgeomeetria tsentrile.
*
Akadeemik Lumiste on olnud Eesti Matemaatika Seltsi asutajaid (1987) ja selle esimene president, võtnud osa Euroopa Matemaatika Seltsi Nõukogu tööst, samuti Eesti Loodusuurijate Seltsi liige – aastast 1957.
Ülo on oma teadliku teaduskarjääri jooksul olnud absoluutselt kõikide Balti diferentsiaalgeomeetria konverentside korralduskomiteede liiga ja kahe Tartus toimunud konverentsi puhul ka nende komiteede esimees. Ülo valiti 1993. aastal Ameerika Matemaatika Seltsi tegevliikmeks, 1994 Rahvusvahelise Matemaatikaajaloo komisjoni liikmeks Balti piirkonna esindajana.
* * *
■ NIMI
Ülo Lumiste
■ SÜNNIAEG ja -KOHT
30. juuni 1929 Vändra
■ TEADUSALA
Matemaatika
■ UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Diferentsiaalgeomeetria, matemaatika ajalugu
■ VALITUD AKADEEMIASSE
31. märts 1993
■ AKADEEMIA OSAKOND
Astronoomia ja füüsika osakond
■ TÖÖKOHT
Tartu Ülikooli emeriitprofessor (alates 1996)
■ HARIDUS
1947 Vändra Keskkool
1952 Tartu Ülikool
■ TEADUSKRAAD
1958 füüsika-matemaatikakandidaat, Moskva Ülikooli juures
1968 füüsika-matemaatikadoktor, Kaasani Ülikooli juures
1968 professori kutse
■ TUNNUSTUSED
1996 Tallinna Pedagoogikaülikooli audoktor
1997 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse auliige
1997 Tartu Ülikooli Raefondi preemia
1999 Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk
1999 Eesti Vabariigi teaduspreemia
2003| Eesti Matemaatika Seltsi auliige
2004| Eesti TA medal
■ PUBLIKATSIOONID TEADUSARTIKLID: 259
MONOGRAAFIAD:
Lumiste, Ü. Geomeetria alused. Tartu Ülikool, Tartu, 1964.
■ ÕPIKUD:
Lumiste, Ü. Diferentsiaalgeomeetria. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963. (2. täiend. tr., Valgus, Tallinn, 1987).
Ariva, K., Lumiste, Ü. Analüütiline geomeetria. Valgus, Tallinn, 1973.
Lumiste, Ü. Topoloogia. Üldtopoloogia. Algebralise topoloogia algmõisted. Tartu Ülikool, Tartu, 1987.
■ HOBID
Võimlemine, suusatamine, ujumine, koorilaul (Tartu Akadeemilise Meeskoori teeneline Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu Meeskoor)
