Mihhail Bron?teinil (s. 1924) õnnestus sündida segasel ajal, segases riigis ja segases linnas. Segadus väljendus kasvõi juba linna nimes: pärast Esimest maailmasõda valitses sõja-kommunistlikul Venemaal üleüldine germanofoobia, mistõttu muudeti ka Sankt-Peterburg Petrogradiks, aga oleks väikese Mi?a ema ja isa aastakese kannatanud, oleks tulevane akadeemik sündinud juba Leningradis. Sündis aga Mi?a mitte intellektuaalide perekonda, vaid kuldsete […]

Meie tänane kangelane Pavel Bogovski (s. 1919) alustas oma kirevat eluteed Tartus, läbi ja lõhki arstide perekonnas. Tema isa oli arst ja ema halastajaõde, hilisem Eesti Punase risti organisatsiooni asutaja ning aseesimees. Lapsepõlve veetis Pavel Saaremaal, kus käis saksakeelses lasteaias, isa oli Kihelkonnas arst. Sündinud vene perekonnas, jooksnud tänavatel ringi ja mänginud eesti poistega, kuid […]

Tänane Tartu Ülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo (s. 1954) ütleb, et tegi oma valikud looduteaduste, sealhulgas füüsika kasuks “tänu looduslikule eelsoodumusele”; eelsoodumust toetas omakorda inseneriharidusega isa ja raamatulembene ning eestimeelne kodune õhkkond. Juba kunagises Tartu II Keskkoolis (nüüdne Miina Härma Gümnaasium, inglise keele süvaõppega kool) osales ta usinalt ja edukalt nii vabariiklikel kui ka üleliidulistel […]

Praeguse Riigikogu liikme ja Kultuurikomisjoni esimehe, akadeemik Olav Aarna (s.1942) algne huvi oma eriala elektrotehnika vastu tekkis üsna tüüpiliselt, tänu lapsepõlvehobile – raadiotehnikale. Ent pea selgus: see ala on lähedalseisev esimesi samme tegevale arvutitehnoloogiale ja küberneetikale. Oma tehnikateaduste kandidaaditöö TPI juures kaitses Olav hoopis teemal “Keeruliste keemilis-tehnoloogiliste süsteemide matemaatiline modelleerimine (põlevkivi gaasbensiini pürolüüsiprotsessi näitel) aastal […]

1 Vohav kollastumine Eesti meedias. Järjest rohkem kohtab ajalehtede külgedel või televisiooniekraanil igasuguseid nn “seltskonnategelasi” ja “arvamusliidreid” kes kommenteerivad süüdimatu idiootsusega erinevaid ühiskonnaprotsesse, taipamata ise asjast halligi. Rohkem mõtlevaid ja mõtestavaid inimesi nagu kardetakse, nad ei ole nagu in või kuumad. 2 Eesti maa sool ja leib pole mitte Toompeal aega parajaks tegevad seltsimehed, vaid […]

Majandusteaduses tuntakse kolme liiki eeliste teooriat: 1. Absoluutse eelise teooria (A. Smith), 2. Suhtelise eelise teooria (D. Ricardo), 3. Heckscher-Ohlini tootmistegurite proportsioonide teooria. Absoluutse eelise teooria sõnastas Adam Smith juba oma peamises teoses “Rahvaste rikkusest” (1776) ja vaatamata maailma majanduse ja kaubanduse olulisest muutumisest peab see paljuski paika. See kõlab: erinevad riigid suudavad toota erinevaid […]

Pean tunnistama, et suhtun Prantsusmaasse väga kahetiste tunnetega, sestap üritan alljärgnevas artiklis jõuda selgusele oma vastuolulises sisekaemuses ja ei pretendeeri seisukoh(t)a(de) unitaarsusele, lihtsalt võibolla on mõnel huvitav kaasa mõelda, ehk mõni avastab, et on samade mõtetega vaevelnud. PRANTSUSE KOMPLEKSID TULEVAD AJALOOST Teatavasti on Euroopa ja võib-olla ka terve maailma eelmise sajandi hirm olnud Saksamaa. Ta […]

Eestis tihenevad järjest rohkem diskussioonid võimalikust kinnisvaraturu ülekuumenemisest ehk mullist. Kõrvuti asjalikemate käsitlustega vohab hinnangutes kõhutundel baseeruv arvamuste diletantism. Kõigepealt: veel ei ole märgata sümptome millestki tõeliselt halvast suundumusest, kui välja jätte ühe ajakirjandusväljaande situatsioonihinnang kui kinnisvaraturu hinnamulli lõhkemisest, ühele kinnisvaratehingule, milles ühe Eesti ministri osalusega äriühing omandas poole miljoni krooni eest kinnistu, mis veel […]

Ajakirjanduses ilmuvad avalikud käsitlused raudteest on emotsioonidest ja lobismist tiined. Ei ole suutnud erapooletust säilitada ei riigi esindajad, rääkimata Eesti Raudtee juhtkonnast või tema peamisest oponendist Spacecomist. Kusjuures kõik osapooled on oma õiguses ajendatud elementaarsest majanduslikust ratsionaalsusest, samas on sellest ratsionaalsusest ajendatud huvid suurte mahtude tõttu niivõrd fataalsed (üks sent kuivas tariifinumbris tähendab miljoneid mahulises […]

Eesti rahvas on juba aastaid kuulnud diskussioone teadmistepõhisest Eestist ja majandusest. Kas luua veel üks, ettevõtetele ja ettevõtluse toetamisele suunatud riiklik struktuur või mitte? Konservatiivsemad arvamused, millised on prevaleerivad olnud tervel eelneval 15. taasiseseisvunud aastal leiavad, et milleks veel ühte riikliku rahapõletamisinstrumenti vaja on, millega niigi rikastele ettevõtjatele-parasiitidele luuakse täiendavaid rikkusi sotsiaaltoetuste arvelt. Ideesse on […]