Tehnikateadlane Rein Küttner (s. 1940) valiti TA liikmeks 29. oktoobril 1997. aastal. Akadeemia Informaatika ja Tehnikateaduste osakonda juhib ta alates 1999. aastast. Läbi teadlasetee on akadeemik Küttner pidevalt hinnanud interdistsiplinaarseid, kitsalt ühe uurimissuuna või meetodiüleseid lähenemisi, mis ajaperioodil on jagunenud kaheks – kuni 1971. aastani masinaehituse tehnoloogiliste protsesside modelleerimine ning optimeerimine ja sealt edasi kuni […]

Et anda ettekujutust selle maailma tõelisest suurusest, milles akadeemik Krikmann tegutseb, oleks paslik tsiteerida üht polüglotist estofiili, 1920-1939 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professorit ning maailma kultuurikäsitlusse surematu pitseri löönud nn stabiliteediteooria (teooria sellest, miks muinasjutt püsib kauases suulises käibes muutumatuna) loojat Walter Andersoni: “On aga üks asi, milles eestlased kõik muud rahvad ära on […]

Akadeemik Ilmar Koppel on sündinud 16. jaanuaril 1940 Võru linnas raudteejaama ülema perekonnas. Esimesed 18 eluaastat veetis ta Puurmanis Jõgevamaal, seal lõpetas keskkooli ning astus 1958 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonda. Ilmar on teadusmees, kelle üldiseks iseloomustamiseks on mõistlik kasutada erinevat liiki nimekirju. KOPPELI-PALMI RAIDKIRI Alguse sai Ilmari huvi keemia ja füüsika vastu Puurmani Keskkoolist: “Mind […]

Energeetik Lembit Krumm (s. 1928) on olnud ühe prestii?sema Venemaa enregiaalase teadusasutuse, Vene Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Siberi Energeetika Instituudi üks asutajatest ja teaduslike suundade määrajatest. Mehel on otseses mõttes kustumatuid teeneid Venemaa, aga ka Baltimaade ja Eesti energiasüsteemide teaduslik-teoreetilise ning praktilise ülesehituse vallas. Krumm on senini väsimatu ühtse Baltimaade energiasüsteemide keskse juhtimise vajalikkuse eest […]

Teoreetilise füüsiku Harald Kerese kirjeldamiseks on erinevates käsitlustes kasutatud selliseid omadussõnu nagu “Eesti teaduse suurkuju”, “Eesti teaduse grand old man”, “Eesti teaduse südametunnistus” ja mitte sellepärast, et tegu on TA vanima akadeemikuga, vaid tema panuse, vaheda mõistuse ja võrratute ütluste tõttu Eestis toimuvate protsesside kohta. Keres valiti TA astronoomia ja füüsika osakonda 1961. aastal, tema […]

Akadeemik Ain-Elmar Kaasik on mees, kes teab praktiliselt kõike – mis maailmas üldse teada – inimajudest ja närvidest. Eesti Teaduste Akadeemia (TA) asepresident hr. Ain-Elmar Kaasik (s. 1934) liigitub selles asutuses “Bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna” alla ning tema teadusalaks on neuroloogia ja peamisteks uurimissuundadeks peaaju vereringe patoloogia ja ainevahetuse häired ägedate ajukahjustuste korral. RIDA […]

Loodusteaduste guru ja orgaanilise keemia apologeet, akadeemik Jaak Järv (s. 1948) valiti Teaduste Akadeemia (TA) liikmeks 1997. aastal. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud biokatalüüsi ja retseptoorsete protsesside spetsiifilisuse ning mehhanismide uurimine kineetiliste ja teiste füüsikalis-keemiliste uurimismeetodite abil. Andmetöötlusel on kasutatud kvantitatiivseid sõltuvusi molekulide struktuuri ja aktiivsuse vahel. MOLEKULAARSEST ÄRATUNDMISEST Akadeemik Järv seletab oma teadushuvi järgmiselt: […]

Nagu laupäevahommikusel turul võib teile punapõskne turutädi kaaluda hapukapsast ja kurki, samamoodi võib vajadusel meie tänane päevakangelane ära kaaluda mõned supernoovad või vajadusel isegi paar galaktikat. Üks ainumas Eestis, kes sellist “kaalukategooriat” omab. Astrofüüsik Jaan Einasto (s. 1929), kes valiti Akadeemiasse 1981, on sündinud Tartus kooliõpetaja Elmar Einasto ja Eva Einasto kaheksalapselise pere esimese lapsena. […]

Kas keegi teab, mis asi on dioraam? Mina varem ei teadnud, olin kuulnud ainult panoraamidest ja ühte kuulsamat idapoolsemat “Borodino panoraami” ka külastanud. Aga dioraam? ESIMENE DIORAAM EESTIS Selgub, et dioraam on selline raam, millel ei ole taga taustaks peisaa?i või pilti, vaid mis kujutab väljavoolitud figuuride ja makettidega mingit kindlat stseeni. Suurim erinevus panoraamvaatega […]

Teoreetilise füüsika guru Vladimir Hi?njakov (s. 1938) on ema poolt pärit sajaprotsendiliselt Doni kasakatest; isa poolt osaliselt kasakas, Kubani kasakas, pärit Pjatigorskist; osaliselt on Vladimiris kaukaasia verd. Tema isapoolsed esivanemad elasid Ukrainas ja kandsid ka ukrainapärasemat perekonnanime Hi?njak. Isale liideti kirikus sünni registreerimisel -ov otsa ja muudeti seega venelaseks. Kasaklus saigi Venemaal tõelise hoo sisse, […]