Energeetik Lembit Krumm (s. 1928) on olnud ühe prestii?sema Venemaa enregiaalase teadusasutuse, Vene Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Siberi Energeetika Instituudi üks asutajatest ja teaduslike suundade määrajatest. Mehel on otseses mõttes kustumatuid teeneid Venemaa, aga ka Baltimaade ja Eesti energiasüsteemide teaduslik-teoreetilise ning praktilise ülesehituse vallas. Krumm on senini väsimatu ühtse Baltimaade energiasüsteemide keskse juhtimise vajalikkuse eest võitleja. Krumm on olnud terve elu täiskarsklane ja hingepõhjani uhke oma tervislike eluviiside üle. Ta on tuntud ooperisolisti ja näitleja Hendrik Krummi (1934 – 1989) vend.
Lembit Krumm valiti akadeemiasse 1987. aastal, informaatika ja tehnikateaduste osakonda, kus tema peamisteks uurimissuundadeks on olnud elektroenergeetiliste süsteemide kompleksse optimaalse juhtimise teooriad ja meetodid.
TÖSINE SAAREMAA MEES
Lembit sündis Saaremaal, kus ta vanemad Arseni ning Marie pidasid Sepa talu. Lembit Krumm: “Oma tehnikahuvi ja -lembuse olen ma pärinud tõenäoliselt emapoolsest liinist, sest minu emapoolne vanaise Eduard Grepp oli piirkonnas tuntud oma leidurisoone, sepatöökoja ja villakraasimise vabriku poolest.” Lapsepõlvest, või täpsemalt Leisi algkoolist, kus tänane akadeemik 1936 kooliteed alustas, meenub talle kõige eredamalt Albert Seppeli eeskuju, kes oli kohaliku karskus- ja spordiseltsi esimees.
Lembit: “Tänapäeval toimub ju sealsamas minu lapsepõlvemaadel Saaremaa kuulsaim turismiüritus ja suvine festival “Õlletoober”, uskumatu, kuidas väärtushinnangud on ajas muutunud. Miks küll selline tegevus ja sündmus on nii suure kõlapinna omandanud ja seda just seal? Oli ju omal ajal Leisi kant kuulus oma sportimis-, karskus- ja tervislike eluviiside keskusena ja propageerijana. Nüüd pole sest midagi järgi jäänud?.”
Peale Albert Seppeli meenutab Lembit oma varasemate suunajatena veel Kuressaare Gümnaasiumi ja Saaremaa keskkooli staa?ikaid õpetajaid, matemaatikas Aleksei Seppa ja füüsikas Eduard Pukki.
Huvi tehnika ja matemaatika vastu süvenes, kui Lembit astus 1947 Tallinna Polütehnilisse Instituuti ja sattus seal professor (hilisema akdeemiku) Arnold Humala loengutele. Pärast TPI lõpetamist 1952 jätkas Lembit õpinguid (ja ka tööd) mitmel rindel – aastatel 1952-1959 on ta töötanud ja õppinud nii TPI-s, Tomski Polütehnilises Instituudis aspirantuuris ning olnud ENSV Rahvamajandusnõukogu Elektrotehnika Instituudi laboratooriumi juhataja.
TOMSKIST PRANTSUSMAANI
1956. aastal kaitses Lembit Tomskis oma kandidaaditöö, teemaks “Elektrisüsteemide statsionaarsete re?iimide arvutusmeetodid sageduse primaarsel ja sekundaarsel automaatsel reguleerimisel ning elektriliste sidemete mõjust sagedusreguleerimisele”. Tööd soovitati korrigeerida ja täiendada ning esitada kohe edasi Moskvasse doktoritööna kaitsmiseks. Kuid juhtus hoopis nii, et kandidaaditöö baasil andis Lembit välja aastal 1957 neli bro?üüri teaduslikke publikatsioone (publitseeriti Polütehnilises Instituudis), mis määrasid pikaks ajaks kogu tollase NL-i ja Baltimaade suurte elektrivõrkude ehk elektroenergeetiliste süsteemide (EES) ülesehituse. Nendes töödes modelleeriti matemaatilisi mudeleid kasutades terviklikke EES-e .
Enne akadeemik Krummi töid ei olnud suurte EES juhtimissüsteemides – ja ka tollastes sellealastes õpikutes – sellist meetodit kasutatud ega nimetatud, samas kui tänapäeval on see kogu süsteemi täiesti lahutamatu osa. Kogu maailmas. Nagu tollal ikka, käis ka energeetikas, nagu mujalgi erialastes valdkondades ideoloogiline võitlus. Alles neli aastat hiljem võeti ilma viideteta Lembit Krummile samasugune meetod kasutusele Prantsusmaal, sealsete energeetikateadlaste ning -spetsialistide poolt.
SIDE VENEMAAGA
Lembitu peamine väljakutse ja töö on seotud tema kohtumisega aadlisoost vene akadeemiku Lev Melentjeviga 1961. aastal, kes sooritas parasjagu ringreisi mööda NL-i energeetikaalaseid teaduskeskusi, et formeerida võimalikult andekat ja silmapistvat kaadrit loodava Siberi Energeetika Instituudi jaoks Irkutskis. Peale pikka veenmistööd Melentjevi poolt (ja tutvumist Irkutskiga), alustas Krumm uut etappi, mis vältas 1962. aastast 1981. aastani ja jätkus koostööna aastani 1990.
Akadeemik tegutses seal Suurte Energiasüsteemide Funktsioneerimise osakonna juhatajana ja oli paralleelselt Irkutski Polütehnilise Instituudi elektrisüsteemide kateedri teaduslik juhendaja.
On üsna mõistetav, miks akadeemik Krumm ennast nii pikaks ajaks Venemaaga sidus. Kui sa oled noor ja ambitsioonikas ning esmastest autoriteetsetest tunnustustest innustunud, siis soovid ju ikka maksimumi. Venemaa avarustes sai ta üles ehitada tõeliselt suuri süsteeme ja lahendada tõeliselt suuri probleeme. Mida ühele noorele inimesele veel vaja?
Krumm: “Oli ju Melentjev NL-i energeetika süsteemuuringute valdkonna juhtiv akadeemik ja hilisemalt ka Moskvas vastava instituudi rajaja. Uudsete matemaatiliste programmeerimismeetodite loomisel toetasid mind ka Vene TA Siberi Osakonna Matemaatika Instituudi akadeemikud Leonid Kontarovit? ja Sergei Sobolev. Eks valdavalt olid mu kaastöötajad matemaatikud.”
SIBERI KOOLKOND
70ndate lõpus võttis Lembit paariaastase teadusliku puhkuse; sel ajal elas ta Moskvas ja töötas läbi üle tuhande energeetikaalase teadustöö ja publikatsiooni, noppides nendest välja olulisimat. Selle tulemusena ilmusid Krummil 1977 ja1979 kaks olulist monograafiat ning1979 kaitses ta oma doktorikraadi. Doktoritöö teemaks oli enregiasüsteemide kompleksse optimeerimise meetodid, mis kujutas endast kokkuvõtet tema eelnenud pea paarikümneaastasele teaduslikule tööle. 1981 omistati talle professori kutse ja sellest aastast alates hakkas ta ennast uuesti siduma rohkem Eestiga.
Kolleegid Venemaalt meenutavad, et ega Krumm üldkokkuvõttes ligikaudu 30 aastaga, mil ta Venemaaga seotud oli, oma mentaliteedilt suurt ei muutunud.
Akadeemik oli äärmiselt uhke oma Saaremaa ja Eesti päritolu üle, mida ei väsinud kunagi toonitamast. See, et ta suutis läbi pikkade aastakümnete säilitada selgelt äratuntava “Baltikumi mentaliteedi” ja eesti aktsendi(!), pani paljusid tema kolleege imestama, sest nii mõnedki kolleegid-teadustöötajad muutusid rohkemal või vähemal määral Siberi fännideks, võtsid omaks siberlaste ellusuhtumise ning paljud jäid üldse paikseks. Eriti need kes hakkasid imetlema Siberi looduse ilu. Lembitu kohta öelda reeglina, et tema esteetiline ilumeel ja süda on täis Saaremaa ja Eesti igatsust, kuhu suur Siber enam ei mahu.
Siberisse jäi akadeemikul maha terve koolkond kolleege-järglasi, enam kui 10 teaduste doktorit ja 30 kandidaati, keda ta erinevatel aegadel juhendas. Muuhulgas üks tema juhandatutest on tänaseks saanud Vene TA akadeemikuks. Kokku on akadeemik Krumm avaldanud rohkem kui 200 teaduspublikatsiooni sh ligikaudu 20 monograafiat.
ONU LENINI SÕNAD
Eestis asus Krumm tööle siinse TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudis energiasüsteemide juhtimise sektori ja energeetika osakonna juhatajana (1981-1990) ja jätkas samal ajal tööd ka Siberi Energeetika Instituudis. 1990-2004| töötas Lembit Eesti Energeetika Instituudis. Sealt edasi kuni tänaseni aga TTÜ Elektro-Energeetika Instituudis teadustöö grupi juht. Tänapäeval peab Lembit väga oluliseks kaasaegse ühtse energeetikaalase koordineerimise vajalikkust Baltikumis. 1991. aastast on ta seotud Balti Energiasüsteemide uurimise Assotsiatsiooniga (BEUA) ning on selle president. Akadeemik Krumm: “BEUA presidendina olen ma tegutsenud riikidevahelisel tasandil, selleks, et kindlustada Balti riikide energeetikaalase koostöö ühtsust.”
Selle tulemusena, eriti Balti-Saksa-Portugali ühiste uurimisprojektide raames, on rahvusvahelisel tasandil välja töötatud energiasüsteemide funktsioneerimise ja arengu tasakaalure?iimide või korrektsiooni meetodid. Krumm, nagu enne öeldud, on olnud viimasel dekaadil väsimatu Balti ühtse energiasüsteemi eest võitleja.
“Kogu Euroopa, et mitte öelda kogu maailm, liigub energia-alaste süsteemide integreerimise ja ühtse juhtimissüsteemi loomise suunas. Vaadake, mis toimub Euroopas elektrikatkestustega või mis toimus USA-s eelnevatel aastatel. Totaalsed kokkuvarisemised, kolossaalsete kahjudega. Kahju, et siin meie nurgas (Baltikumis), kus oli ja on ka veel täna potentsiaal nende juhtimissüsteemide integreerimiseks suur, on sellesse seni nii passiivselt suhtutud.”
Ehk peitub probleem selles? Lembit Krumm on juhtinud selliste energiasüsteemide loomist, mis paljudest lääne analoogidest on ees 5 kuni 10 aastat? Vähemalt nii hindab ta oma tegemisi koos oma Siberi kolleegidega ise. Oli ju hästi teada NL-i aegne poliitiline tähelepanu energiaressursside loomisele ning kasutuselevõtmisele ja energeetikaalaste süsteemide väljaehitamisse. Meenutame või peaideoloogia “kõige” loosungit “Kommunism – see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine”. Onu Lenin oli see mees, kui mõni ei peaks ära tundma?
TUUMAPROJEKTIST
Aga mida arvab elupõline energeetik sellest kemplemisest, mis Leetu loodava uue tuumajaama üle käib – kas võtta osa sellest projektist või hoopis ise teha või hoopis soomlastega teha või jne?
Lembit Krumm: “See on minu arust vaieldamatult õige otsus, et Eesti Energia osaleb Leedu projektis. Siiamaani paljud räägivad ainult, mis see jaam maksma läheb – puhtalt ehituslikus kontekstis. Ent keegi ei räägi sellest, et meil ei ole ju kaadrit ega teaduslikku potentsiaali, et iseseisvalt tuumajaam luua ja käidelda. Uskuge, selle loomine ei ole mitte sugugi vähe raha- ja ajamahukas. Samas soomlased meid ju väga ei oota, seega meil pole eriti alternatiive.”
Hajutama aga Eesti oma energeetilist sõltuvust ja riske peab, väidab akadeemik.
RAHVAKUNSTNIKUST VEND
Millised olid akadeemiku suhted Eesti rahvakunstnikust venna Hendrikuga? (Nooremale rahvale, kes ei tea tema surematuid rolle Estonias ega tööst Eesti Muusika Akadeemias õppejõuna, niipaljukest, et Hendrik on löönud “templi mällu igaveseks” Eesti komöödi?anri ühe armastatuima filmi “Mehed ei nuta” osatäitjana, eriti aga sealse surematu repliigiga: “?kirvest, andke mulle kirvest!”
Lembit: “Meil oli läbisaamine normaalne, aga me läksime oma elus siiski erinevat teed ning sellest tulenevalt meil erilist lähedust ka polnud. Soovitati ju mullegi – ja ma tõesti kaalusin seda enne TPI-sse õppima asumist tõsiselt – valida nn kultuuriinimese tee; olin nooruses suur kultuurilemb ja pillimees (mänginud on akadeemik nii akordioni, kitarri kui ka viiulit), aga läks teisiti.” Lembit: “1966 toimusid Eesti kultuuripäevad Irkutskis ja siis viibis delegatsiooni koosseisus, kes meile sinna külla sõitis, ka mu vend. Siis me jalutasime pikalt jõe kaldal ja ajasime juttu.”
Akadeemiku vend hukkus üsna traagiliselt, nimelt tekkis tal siseorganitesse – tõenäoliselt neerude piirkonda – vedelik. Lembit meenutab: “See oli juba tollal üsna lihtne, et mitte öelda banaalne terviserike? Kuigi tänapäeval võetakse see välja spetsiaalse süstlaga, tehti tollal sellisel juhul operatsioon ja kolle lõigati lahti. Kuid toonane probleem oli selles, et puudus ühtne ja tsentraalne kontroll hilisemalt nii opereeritava üle ega tehtud ka kompleksset vereanalüüsi. Tulemuseks oli see, et lihtne operatsioon lõppes vennale traagiliselt, mingid tüsistused verekoosseisuga ja kui ta palatist leiti, oli ta juba surnud.”
MUUDKUI UJUDA JA JALUTADA!
Elus läbi löömiseks ja millegi saavutamiseks peab akadeemik Krumm väga oluliseks võimet kontsentreeruda ja suutmist asju läbi mõelda. Akadeemik Krumm: “Käin siiamaani tihti ujumas ja jalutan kümneid kilomeetreid selleks, et oleks aega iseenda ja oma mõtete jaoks. Jalutades on kõige parem ennast kontsentreerida.” Niisama viselda ja tõmmelda ühest kohast teise akadeemik ei armasta, peab oluliseks rahulikult oma asja ajada, siis jõuab rohkem ja hing on tüünem.
Kahju on Lembitul sellest, et tänapäeva energiaalane haridustase ei ole enam kaugeltki nii tugev kui akadeemiku tippajal: “Paljud instituudid ja teaduskeskused on oma töö lõpetanud, sealhulgas ka Eesti Energeetika Instituut, nüüdseks on toonased saavutused paljuski käest lastud. See oli Baltikumi energiajuhtimise süsteemide osas kõige tugevam instituut. Läti, Leedu märksa nõrgemad instituudid on alles siiamaani.”
Eestlaste puhul häirib aga akadeemikut kõige rohkem ühtsuse puudumine: “Igaüks kakub omas suunas!” ütleb ta. Noortel aga jäävat vajaka positiivsete eeskujude puudumisest. Nagu võib ka mõista täiskarsklasest erudiidi hoiakutest, elab ta üsna sügavalt üle ühiskonnas valitsevat hedonismi, mis ilmutab pigem süvenemise kui taandumise märke.
Nagu oleks täiskarskusest, pidevast kõndimisest ja ujumisest vähe, on Lembit ka oma söömisharjumustelt peaaegu vegetaarlane ja – nagu sellestki veel vähe oleks -, teeb ta aegajalt ka puhtaid veepäevi: “Kõik minu vereanalüüsid, mis viimastel aegadel on tehtud, on näidanud, et ta on mul laitmatult korras.”
Kõige selle tervise ja tervislikkuse juures ei jätku meie askeedist akadeemikul enam kunagise kultuurihuvilisena aega; ilukirjandust võttis ta viimati kätte aastate eest ja ka teatrisse ja kontserdidele pole enam sattunud: “Pole lihtsalt mahti,” konstateerib Lembit rahulikult.
***
Akadeemik Krumm: Baltikumi ühtne energiaruum
Krumm ei leia oma Balti ühtse energiaprojekti ponnistustes täna erilist mõistmist. Peale energeetilise mõõtme on energiasüsteemide ülesehitusse tulnud jõuliselt hoopis teistsugune, märksa mõjuvõimsam tegur, milleks on äriline mõõde. Kui energeetikud räägivad paretoefektiivsest energiasüsteemist energeetilises mõttes, siis ärijuhid kõigis kolmes Balti riikide suuremates energiakeskustes hoopis paretoefektiivsest energiasüsteemist ärilises mõttes ja mitte alati ei ole see üks ja sama. (Paretoefektiivne jaotus on majandusteaduse mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Nimetus tuleneb itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto nimest).
Kui tuua siia juurde veel tavaline võimuvõitlus, et kes ikkagi Baltikumis see kõige kõvem “energeetik” – kas tuumi lõhustav leedulane, veega solistav lätlane või kaevurilambikesega kirkat vehkiv eestlane, lisaks veel sasipundar erinevatest poliitilistest hirmudest ja kartustest, siis leiame ehk üles kompleksid ning põhjused, miks akadeemik Krummil ei ole seni õnnestunud oma ideid läbi suruda.
Igaks asjaks on vaja aega. Igal juhul: Euroopa Liidus valdav tendents ja aetav poliitika on samane akadeemik Lembit Krulli poolt propageeritavaga.
Siiski on täheldada situatsiooni muutumist ja ühtsuse suunas liigutakse.
***
NIMI: Lembit Krumm
TEADUSALA: Energeetika
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD: Elektroenergeetiliste süsteemide kompleksse optimaalse juhtimise teooria ja meetodid
VALITUD AKADEEMIKUKS: 25. november 1987
AKADEEMIA OSAKOND: Informaatika- ja tehnikateaduste osakond
SÜNNIAEG JA -KOHT: 20. juuli 1928 Kuressaare
PEREKONNASEIS: Abielus, kaks poega ja kaks tütart
TÖÖKOHT: Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituut (alates 2004|)
HARIDUS:
1947 Kingissepa Keskkool
1952 Tallinna Tehnikaülikool
TEADUSKRAAD:
1956 tehnikakandidaat
1979 tehnikadoktor
TUNNUSTUSED:
1966 NSV Liidu TA G. M. Kr?i?anovski nimeline preemia
1986 NSV Liidu riiklik preemia
HOBID:
Ujumine