Akadeemik Jüri Engelbrechti (s 1939) teenistuskäik on muljetavaldav, tema tunnustuste nimekiri silmapaistev, tema kõigi medalite ja aumärkide kandmiseks jääb tõenäoliselt ühe fraki rinnaesisest väheseks.
KÕRGED NÕUDMISED
Engelbrecht on olnud Eesti TA president aastatel 1994-2004| ja pärast 2004|ndat asepresident, teinud silmapaistvat rahvusvahelist karjääri ning tõusnud positsioonile, mis pärast teda on järgmisele Eesti teadlasele raskesti saavutatav. Rahvusvaheliselt osaleb akadeemik Engelbrecht mitme olulise teadusasutuse juhtimises. Ta on kõikide Euroopa akadeemiate ühendorganisatsiooni (ühendab 53 akadeemiat) – All European Academies (ALLEA) president, Euroopa Teadusfondi (ESF) nõukogu liige, Ülemaailmse Innovatsioonifondi liige, Rahvusvahelise Teoreetilise-ja Rakendusmehaanika Liidu (IUTAM) büroo-, peaassamblee- ja kongressikomitee liige, Rahvusvahelise Teadusorganisatsioonide Liidu (ICSU) peaassamblee liige.
Akadeemikut on raske tabada. Jüri Engelbrecht on aastal 2008| hinnatum, autoriteetsem ja lugupeetum teadlane teadusringkondades, kui aastal 1994, mil ta asus juhtima Eesti TA-t. Teaduskompetentsi Nõukogu esimehena (1998-2003|) on akadeemik Engelbrecht toonud tänasesse Eesti teadusesse ja suhtlemisse teadlaste vahel sellise termini nagu excellence in research – teadust tehtagu tasemel, mis on konkurentsivõimeline igas maailma punktis. Seetõttu esitab ta kõrgeid nõudmisi ka inimestele, kes teda ümbritsevad.
Rumala jutu ja pooletoobiste lahendustega ei ole mõtet tema juurde minna, paremal juhul saate nõutu õlakehituse osaliseks. Akadeemik Engelbrecht: “Olen alati pidanud oluliseks teaduse tegemist – administratiivse karjääri kõrval. Mul ei olnud TA presidendina ja hiljem hetkekski mõttes, et võiksin teadusetegemist pooleli jätta. Ka tulevikus pean oluliseks, et Eesti TA-t juhiks kindlasti tegevteadlane.”
TEADUS JA SPORT
Akadeemik Engelbrecht valiti Eesti TA liikmeks 1990. aastal, ta kuulub Akadeemias informaatikaja tehnikateaduste osakonda, tema teadusala on mehaanika ja uurimistöö peasuundadeks – teoreetiline mehaanika, matemaatiline füüsika, biomehaanika ja mittelineaarne dünaamika.
Jüri sündis Tallinnas, käsitööliste peres. Poiss oli kahene, kui ta isa suri. Edasi kasvatas teda peamiselt ema ja emapoolne vanaema. Jüri mäletab, et lapsepõlve kodus peeti lugu raamatutest ning maailmas lahtise pilguga ringivaatamisest. Lapsepõlv möödus Jüril sõjaajal ja -järgsel perioodil; see vajutas oma pitseri ka esmasele haridusteele. Jüri Engelbrecht: “Rändasin läbi mitme Tallinna kooli ja lõpetasin 1957.a Tallinna VII Keskkooli. Sain sealt tugeva inglise keele, millest tänaseni suurt head meelt tunnen. Erilise heaga meenutan Leida Vahtrat, kes alustas sellega, mille järgi me tänast Inglise Kolled?it tunneme.
Kuid ka teised õpetajad olid “eesti aja” omad ja alles nüüd hiljem olen mõistma hakanud, kui paganama vahva oli selles koolis õppida.” Peale inglise keele on kooliajast Jürile külge jäänud ka sporditegemine, eriti suusatamine ja jooksmine, mida harrastab siiamaani ka välislähetustes olles.
Akadeemik: “Ainuke, millest mul on kooliaega meenutades mõnevõrra kahju, et spordiga, eriti suusatamisega, sai üsna intensiivselt tegeletud ja seetõttu – kuna ladina keelt anti meile fakultatiivselt, mitte põhiainena – jäi mul selle omandamine mõnevõrra napiks.”
Pärast keskkooli lõpetamist jätkusid õpingud tollases TPI-s. Õppejõududeks oli talle suurepärane plejaad – Arnold Humal, Ants Särev, Albrecht Altma põhiainetes ja Hendrik Laul, Konstantin Ollik, Raim Räämet, Valdek Kulbach (2008|.a teaduse elutööpreemia laureaat) ning hiljem paljud teised erialaliselt.
Jüri meenutab: “See oli ikka väga-väga väärt seltskond, kuhu ma sattusin, tollased õppejõud, hilisemad kolleegid. Tänu toonasele olen täna see, kes ma olen.”
AKADEEMIKU KAKS PÕHIELU
Akadeemik alustas tööd juba üliõpilasena ehituskonstruktsioonide kateedris, mille tegevus oli tugevasti mõjustatud tema rajaja, legendaarse Ottomar Maddissoni arusaamadest. Tudengipõlv möödus Jüril õppides, teaduskonnas töötades ja Harku järvel sõudes, kaheksase paadi meeskonna liikmena ja ka muude spordialadega tegeldes. Lõpetamisele 1962. a järgnes aastane eksirännak tolleaegsete suunamisreeglite kohaselt, misjärel õnnestus tagasi pöörduda vanasse kateedrisse ning aastal 1968 kaitsta kandidaadikraad teemal “Negatiivse kõveruse ja ortogonaalse trosside võrgustikuga rippkatete analüüs ja arvutus.”
Akadeemik: “Aspirantuuri võib-olla tähelepanuväärsem sündmus oli see, et tollases TPIs käivitati eraldi spetsiaalne kaheaastane matemaatikakursus, mis oli äärmiselt huvitav ja õpetlik. Tänapäeva mõistes oli see igati tugev MSc kursus. Langes see perioodi, mil tekkisid esimesed elektroonilised arvutid ja selle kursuse raames saime siis ka esimesed õpetused masinprogrammeerimise vallas.”
Pärast aspirantuuri 1969 jätkus karjäär Küberneetika Instituudi vanemteadurina (kuni 1986), osakonna juhatajana (kuni 1989), teadusala asedirektorina (kuni 1994) ja kuni tänaseni mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonna juhatajana. Nende kahe institutsiooni ümber ja sees – Küberneetika Instituut ja Teaduste Akadeemia – on akadeemik Engelbrechti elu laias laastus keerelnudki.
SIDE PRAHAGA
Enne tööle asumist läbis noor teadlane 1967. aastal sta?eerimise Prahas. Sellesse aega langesid T?ehhi 1968. aasta sündmused. Jüri meenutab: “Kui ise näed kõrvalt, kuidas tankid sõidavad,kuidas inimesed käivad tänavatel ja nutavad, kuidas kohas, kus vaid mõni hetk tagasi seisid, tabab kuulivalang seina? see oli ikka jube. Lapsena sõjatehnikat ja -möllu nähes ei saa sellest veel aru, kui aga noor täiskasvanud inimene selle keskele satub ja taustu mõistab, siis? ütleme nii, et see aasta on mind tänaseni emotsionaalselt väga tugevalt Praha külge sidunud.”
1982. a kaitses Jüri doktorikraadi, Ukraina Teaduste Akadeemia Mehaanika Instituudi juures teemal “Mittelineaarsed deformatsioonilained tahkistes.” Kiievis valitses väga rahulik ja konstruktiivne õhkkond: “Mitte kerge suhtumine, lihtsalt üleliigset intriigitsemist ei olnud.” Doktoritöö rääkis tahketes kehades toimuvate keeruliste dünaamiliste protsesside modelleerimisest ja selleks vajalikest uutest meetoditest.
Akadeemik: “Tollal oli selliste protsesside matemaatilised mudelid ja selgitused veel välja töötamata ja minu doktoritöö käsitleski selliseid mudeleid, mida laialt kasutatakse analüüsi vahenditena erinevatele mittelineaarsetele sündmustele, kuni rakenduslike katseteni tahketes kehades välja.”
Doktoritöö tõlgiti ka inglise keelde ja avaldati rahvusvaheliselt tuntud teaduskirjastuses Pitman. Sealt said alguse laialdased rahvusvahelised teaduslikud kontaktid ja arengud ning uurimistöö, et mis need mittelineaarsed protsessid siis ikkagi on. Sellega liikus akadeemik oma uurimistöös klassikalise mehaanika valdkonnast ka biofüüsika sfääri. Ja samuti selliste spetsiifiliste mittelineaarsete efektide uurimiseni, mille nimetus on solitonid. Akadeemik: “Solitonideks nimetatakse teatud üksiklaineid, milles teatud kindlad füüsikalised efektid on tasakaalustatud. Tulemusena nähtus, kus lained levivad väga pikka aega ja säilitavad oma kuju ning nende sees olev energia säilub. Nad (solitonid) on väga ilusad, teaduslikult huvitavad ning nende abil uuritakse erinevaid teaduslike probleeme. Nagu näiteks energia edasikandumist või pöördülesannete lahendamist.”
KAOS JA MITTELINEAARSUS
Pärast doktoritöö edukat kaitsmist omistati Jürile 1984 professori kutse. Edasi jõudis akadeemik oma tänasesse uurimisvaldkonda, milleks on kaose uurimine.
Mis siis on kaos ja mittelineaarsed protsessid? Oma esimese monograafia mittelineaarsuse teemal avaldas akadeemik Engelbrecht juba aastal 1977. Kuni aastani 2004| on neid ilmunud tema sulest, koos kaasautorlustega, tervelt üheksa, samuti on ta välja andnud kolm samateemalist õpikut.
Kaos on ebaregulaarne liikumine, mis on tingitud süsteemi mittelineaarsest iseloomust. Kaoseteooria on teadusharu, mis hõlmab kaootilise liikumise põhiprintsiipe ja uurimismeetodeid. Mittelineaarsus on funktsioon või protsess või keskkond, milles ei kehti lineaarsuse põhiaksioomid. Mittelineaarsuse dünaamika on eelmisest sajandist alates kujunenud ülimalt oluliseks, et selgitada maailmas toimuvaid protsesse kogu nende mitmekesisuses. “Sügavalt interdistsiplinaarne teadusharu, mis käsitleb eneses protsesse ja momente nii matemaatikast, füüsikast, keemiast, bioloogiast, majandusest kui paljudest teistest teadusharudest.”
See teadusharu kubiseb võõrastest ja kohati ka naljakatest terminitest – bifurkatsioon, atraktor, fraktal, jne.
RAUDNE REEGEL
Kuidas on akadeemik suutnud toimetada niivõrd keerulisel teadusalal ja samas teha ka silmapaistvat administratiivset karjääri? Jüri: “Euroopa ja kogu maailm on täis huvitavaid inimesi, kellega mul on olnud kerge ühist keelt leida, kolleegidega, kes tihti ka sõbrad, on peale teaduspoliitika tegemise arutatud ning lahendatud ka konkreetselt teaduslikke küsimusi. Küberneetika Instituudi kolleege saab samuti vaid kiita. Kokkuvõttes mind ümbritseb pidevalt nn nähtamatu kolled?.”
Lisaks sellele range enesedistsipliin. “Kui kirjutasin viimast raamatut, siis ma lihtsalt võtsin endale kohustuse, et olenemata päeva pingelisusest lihtsalt istusin õhtul kirjutuslaua taha, et kasvõi mõni lehekülg jälle ära kirjutada. See oli raudne reegel, millest hoidsin hammastega kinni.”
JUMAL: NULL VÕI ABSOLUUT?
Akadeemik ütleb, et teda häirib üsna tõsiselt ühiskonnas valitsev rabedus ja teatav hedonism, kus materiaalsed väärtused ja nendega edvistamine on ambrasuurile tõstetud. Kuid rõõmu valmistavad entusiastlikud ja tööle pühendunud noored, seega tulevik ei tundu talle lootusetu. Huvitav on ka Jüri suhe jumalasse, millesse/kellesse ta ei usu, või siis uskumiste filosoofiasse üldisemalt: “Oletame, et meil on selline uskumuste skaala, kus ühes otsas on null ja teises otsas absoluutne uskumine, siis mõttetera on selles, et ärge laske elus kunagi seierit ühele või teisele poole täiesti põhja, jätke midagigi, kasvõi natukene, alternatiivist alles.”
Mida armastab akadeemik süüa ja juua? “Eks Eesti toit on oluline, eriti jõulude ajal, kuid kui minna Sitsiiliasse ja otse kalurikülast saadud värsketest mereandidest valmistada frutti di maret, siis selle vastu on raske midagi panna.”
Jüri on ka üle keskmise veiniasjatundja: “Kalev Kesküla teadmisi mul muidugi pole, kuid vastava toidu juurde vastava veini valimisega kas poes või söögikohas saan hakkama. Eriti meeldivad Itaalia veinid ja kuna mu hea sõber elab Piemontes ning Torinos käin üsna tihti, siis sealseid veine tunnen paremini. Kuid muide, et Saksamaal käies söögi kõrvale head punast veini leida – valge veini maa nagu ta on, see ei olegi nii kerge – peab omama kogemust ja vilumust, peab teadma kohti?
* * *
LOE LISAKS:
ENGELBRECHT JA NEWTONI KÄED
Jürist rääkides ei saa üle ega ümber tema suurest armastusest Inglismaa, täpsemalt Cambridge´i vastu. Ta on Cambridge kolled?i Collegium Dominae Franciscae Sidney Sussex välisliige, täpne staatus oli visiting fellow. Ja sinna juurde käib ütlus: “once a fellow, always a fellow”. Kolled? asutati aastal 1596. Selle kuulsaimaks, et mitte öelda kurikuulsaimaks tudengiks on olnud 1616. a immatrikuleeritud, hilisem Inglismaa lordkantsler Oliver Cromwell, kes oma elu üsna õnnetult lõpetas.
Muuseas võimaldab tema staatus akadeemikul kolm korda aastas kolled?i kulul õhtustada (kui ainult sõit nii kulukaks ei läheks!) Kolled?i rikkalikus raamatukogus saab muuhulgas tutvuda ka Isaac Newtoni Principia esmatrükiga aastast 1687, mida teadaolevalt on säilinud umbes 20 eksemplari.
Akadeemik: “Kui see karbist välja võeti ja minu kätte anti, hakkasid mul käed värisema. Oli tunne, nagu seisaksin füüsikalätte juures, sest võimalik on, et sellise väikese tiraa?i juures käisid kõik eksemplarid ka Newtoni enda käest läbi.”
Akadeemik jätkab: “Muidugi see lummav ja ainukordne õhkkond mis Cambridge´s valitseb, see on täiesti midagi kirjeldamatut. Raamatukogus istuda, kolled?is õhtustada, sügisel läbi värvikirevate lehtede jõe kaldal jooksu teha, või Boat Raceile kaasa elada, mis kütab kirgi mõlemas ülikoolis, see on selline meelsus ja emotsioon, mis seob inimest igavesti.”
* * *
CV
■ NIMI: Jüri Engelbrecht.
■ TEADUSALA: Mehaanika.
■ UURIMISTÖÖ PEASUUNAD: Teoreetiline mehaanika, matemaatiline füüsika, biomehaanika ja mittelineaarne dünaamika.
■ VALITUD AKADEEMIASSE: 4. aprillil 1990.
■ AKADEEMIA OSAKOND: Informaatika- ja tehnikateaduste osakond.
■ SÜNNIAEG ja -KOHT: 1. august 1939, Tallinn.
■ TÖÖKOHT: Eesti Teaduste Akadeemia asepresident (alates 2004|). TTÜ Küberneetika Instituudi osakonnajuhataja (alates 1986).
■ HARIDUS:
1957 Tallinna VII Keskkool.
1962 Tallinna Tehnikaülikool.
■ TEADUSKRAAD:
1968 tehnikakandidaat, Tallinna Tehnikaülikooli juures.
1982 füüsika ja matemaatikadoktor.
1984 professori kutse.
■ TEADUS-ORGANISATSIOONILINE ja ADMINISTRATIIVNE TEGEVUS EESTIS:
1992-? Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige.
1995-2004| Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige.
1995-2004| Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees.
1996-2004| Säästva arengu komisjoni liige (peaministri juures).
1997- 2003| Teaduskompetentsi Nõukogu esimees.
1999-2005| Tehnika- ja Teaduskeskuse nõukogu liige.
2004|-2006| Avatud Eesti Fondi Nõukogu liige.
2000-2004| TTÜ Biomeditsiinitehnika Keskuse nõukogu liige.
TTÜ Küberneetika Instituudi teadusnõukogu liige.
Rahvuskultuuri Fondi liige.
Eesti Kunsti Toetusfondi Nõukogu liige.
Eesti Rahvusliku Mehaanikakomitee esimees.
MUJAL:
1998-? Euroopa Teadusfondi (ESF) nõukogu liige.
2001-? Ülemaailmse Innovatsioonifondi liige.
2004|-2006| Euroopa Liidu teadusvolinikku nõustava kogu (EURAB) liige.
Rahvusvahelise Teoreetilise- ja Rakendusmehaanika Liidu (IUTAM) büroo- , peaassamblee- ja kongressikomitee liige, alates aastast 2004| laekur.
Euroopa Mehaanikaühingu (Euromech) juhatuse liige, 2001-2006| nõuandva kogu esimees.
Rahvusvahelise Teadusorganisatsioonide Liidu (ICSU) peaassamblee liige.
Rahvusvahelise Mehaanika ja Matemaatika ühingu (ISIMM) liige.
1995-? ALLEA töögruppide juht, juhtkomitee liige, 2005| valitud ALLEA presidendiks aastateks 2006|-2009|.
■ PUBLIKATSIOONID:
TEADUSARTIKLID: ca 200 teadusartiklit eelretsenseeritavates ajakirjades
■ RAAMATUID:
5 teadusmonograafiat, sh : Engelbrecht, J. “Nonlinear wave dynamics : complexity and simplicity.” Kluwer Academic Publishers, Dordrecht [etc.], 1997, 183 p.
■ ESSEEDE KOGUMIKUD:
Engelbrecht, J. “Mõtterajad.” Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, 2004|, 456 lk.
Engelbrecht, J. “Attractors of Thoughts.” Estonian Academy of Sciences, Tallinn, 2004|, 174 p.
■ ÕPIKUD:
Engelbrecht, J., Uus, A. “Mittelineaarne dünaamika ja kaos.” Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1993, 210 lk.
Jeffrey, A., Engelbrecht, J. (eds). “Nonlinear waves in solids: lectures presented at the CISM course 341.” Springer, Wien, 1994, 382 p.
Lepik, Ü., Engelbrecht, J. “Kaoseraamat.” Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1999, 304 lk.
■ HOBID:
Jooksmine, suusatamine
