ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 23. osa. Andrei Platonovi jaoks oli inimene revolutsioonijärgses maailmas võrdne toiduga. Täissöönu ja väljamaganu tuleb võimalikult ruttu maamunalt pühkida, tappa ja hävitada.  Andrei Platonov (1899–1951) püüdis luua keelt, mis peegeldaks oma murdumiste, seniolematute tarindite ja talumatute ühenditega täiesti täpselt revolutsioonijärgse maailma üldist väärkeelsust. Peaaegu kõik tema kangelased on kohutavalt […]

LÄTI LUULETAJA JA KULTUURIBUSS: Läti nüüdisaegse kirjandus- ja kultuurielu üks põnevamaid luuletajaid, kriitikuid ja kirjandusteoreetikuid Kārlis Vērdiņš langes Contra ning Evelin Arusti ristküsitluse tule alla. Asi on selles, et Vērdiņš esineb 13. mail Tartus Prima Vista kirjandusfestaril. Läti nüüdisaegse kirjandus- ja kultuurielu üks põnevamaid luuletajaid, kriitikuid ja kirjandusteoreetikuid Kārlis Vērdiņš tuleb maikuus Tartu kirjandusfestivalile Prima […]

UNUSTATUD RAAMAT: Juku-Kalle Raid sirvib vabariigi 100. aastapäeva künnisel üht vana ja vastuolulist autorit, kelleks on William Tomingas. Eesti vabariigi hällikiigutajana jõudis mees radikaalselt minna raksu Konstantin Pätsiga ning kirjutada kaks tuliseid vaidlusi põhjustanud raamatut. Maailmas ei ole ju väga haruldaseks sündmuseks, kui mõni autor põhjustab lugejate seas kaks kaklevat leeri. „Kuidas saavad prussakad ise […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 21. osa. Paljude inimeste ja sealhulgas ka Jelena meelest on Vladimir Sorokin parim tänapäeva vene kirjanik. Ent püüe leida Sorokini teostest armastuse teemat on sama keeruline kui otsida lagunenud laiba juures värskust. Kõik Vladimir Sorokini raamatud on üles ehitatud nii, et kutsuvad välja eluterve füsioloogilise tülgastuse, mis võib ulatuda […]

Tegelased: Ilvi Liive – Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juht Armin Kõomägi – metseen ja kirjanik Kairi Keso – ajalehe KesKus toimetaja  KIRJANDUSE EKSPORDIST: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada eesti eksporti ja andis 200 000 euro eest ettevõtjatele kasutada rändrahnu. Armin Kõomägi otsustas toetada kirjanduse eksporti ja andis kirjanikele kasutada 40 000 eurot. KesKus’i toimetaja Kairi Keso […]

EI OLE HUKAS! Rahva Raamatu turundusjuht Ann Virkus hakkas uurima, kas tõesti kodumaised noored enam raamatuid ei loe – ja kui loevad, siis kas tõesti ainult mingit paska? Uuring andis hoopis teistsuguse, palju kirjuma, aga ka palju optimistlikuma pildi. Ei hakkagi stereotüüpe ümber ja üle kordama, teame kõik neid isegi. Paberraamatud pidanuks juba eelmisel viisaastakul […]

*ALAVAINU SELGITAB: See on mu elu (74 aastat) esimene luule-retsensioon. Senini olen pidanud luuletaja arvustamist luuletaja poolt ebaeetiliseks: kiitmine oleks nagu mage, laitmine aga sündsusetu. Seegi rets (vastutulelik lühend kms’ile) oleks jäänud sündimata, kui Karl Martin Sinijärv poleks ähvardanud, et ta enne MINU raamatust midagi ei arva, kui mina arvan tema omast. Aga ta ei […]

SAJAL RAHVAL ON SITT OLLA, 2: Vahepeal eestlast jooksnud rootslane ja pärimusmuusik Sofia Joons avab kaardid, miks on rootslane vastik olla. Ikka seepärast, et keegi ei mõista rootslase maailmasuurust. Sofia lugu on teine kirjatükk KesKus’i sarjast „Sajal rahval on vastik olla“. Rootslased usuvad järjekindlalt, et nad on enamikus asjades kroonimata maailmameistrid – ja see on […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 20. osa. Aleksandr Ostrovski oli kirjanik, kes hakkas üleva armastuse asemel pajatama igapäevasest olmest ning inimestevahelistest tehingutest.  Aleksandr Ostrovski (1823–1886) pani aluse vene rahvuslikule psühholoogilisele näitekirjandusele, mis tõi lavale olme, eeskätt kaupmeeste olme kogu selle kauniduses. Just Ostrovski laval hakati jooma teed nagu päriselt: alustass tõsteti sõrmedele ja tuline […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 18. osa. Armastus on noorte, sõjaväelaste või sportlaste jaoks, kuulutas Dovlatov. Sergei Dovlatov kirjeldab jutustuses „Võõramaa naine“ üksikasjalikult oma vääramatu vihkamise objekti ehk õnnelikku perekonda. Dovlatov ei põlanud õnnelikke perekondi mitte üksnes seepärast, et tema vanemate perekonnaelu lõppes krahhiga, et tema enda esimene abielu oli traagiline ja õnnetu, et […]