EI OLE HUKAS! Rahva Raamatu turundusjuht Ann Virkus hakkas uurima, kas tõesti kodumaised noored enam raamatuid ei loe – ja kui loevad, siis kas tõesti ainult mingit paska? Uuring andis hoopis teistsuguse, palju kirjuma, aga ka palju optimistlikuma pildi. Ei hakkagi stereotüüpe ümber ja üle kordama, teame kõik neid isegi. Paberraamatud pidanuks juba eelmisel viisaastakul […]

*ALAVAINU SELGITAB: See on mu elu (74 aastat) esimene luule-retsensioon. Senini olen pidanud luuletaja arvustamist luuletaja poolt ebaeetiliseks: kiitmine oleks nagu mage, laitmine aga sündsusetu. Seegi rets (vastutulelik lühend kms’ile) oleks jäänud sündimata, kui Karl Martin Sinijärv poleks ähvardanud, et ta enne MINU raamatust midagi ei arva, kui mina arvan tema omast. Aga ta ei […]

SAJAL RAHVAL ON SITT OLLA, 2: Vahepeal eestlast jooksnud rootslane ja pärimusmuusik Sofia Joons avab kaardid, miks on rootslane vastik olla. Ikka seepärast, et keegi ei mõista rootslase maailmasuurust. Sofia lugu on teine kirjatükk KesKus’i sarjast „Sajal rahval on vastik olla“. Rootslased usuvad järjekindlalt, et nad on enamikus asjades kroonimata maailmameistrid – ja see on […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 20. osa. Aleksandr Ostrovski oli kirjanik, kes hakkas üleva armastuse asemel pajatama igapäevasest olmest ning inimestevahelistest tehingutest.  Aleksandr Ostrovski (1823–1886) pani aluse vene rahvuslikule psühholoogilisele näitekirjandusele, mis tõi lavale olme, eeskätt kaupmeeste olme kogu selle kauniduses. Just Ostrovski laval hakati jooma teed nagu päriselt: alustass tõsteti sõrmedele ja tuline […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 18. osa. Armastus on noorte, sõjaväelaste või sportlaste jaoks, kuulutas Dovlatov. Sergei Dovlatov kirjeldab jutustuses „Võõramaa naine“ üksikasjalikult oma vääramatu vihkamise objekti ehk õnnelikku perekonda. Dovlatov ei põlanud õnnelikke perekondi mitte üksnes seepärast, et tema vanemate perekonnaelu lõppes krahhiga, et tema enda esimene abielu oli traagiline ja õnnetu, et […]

KÕIK SUUREST ISASEST SULEST: Kirjanikuhärrade Jürgen Rooste, Ivar Silla ning Kaur Riismaa tükk „sugu: M“ kõik etendused on läbi müüdud. Värdjast kriitik, kes kannab lavastaja pääle viha, kirjutab Sirbis, et see on totaalne pask. Pasameistrid Jürgen ja Ivar vestlevad omavahel. Kaur, nagu alati, on totaalselt kadunud.  Jürgen Rooste: Nii, nüüd siis on välja tulnud, et […]

AJAMASINAS TEGELIKULT: Noor Asko Künnap püüab kinni vana Künnapi. Noor kukub kohale aastast 1989 ja tahab teada, miks vana omi asju nii on ajanud, nagu ta aastal 2016 ajab. Vanem versioon üritab kannatlikult pajatada. Käes on kohtumine iseendaga üle 27 aasta. Ümberringi mullitab ja muutub maailm, vaade rotiurust reedab: epitsenter asub Eestis. Lehvib sinimustvalge, aga […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 18. osa. Riskialdis, osav ning tüssamisvalmis Isaak Babel – oli ta tegelikult hea? Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges, kelle metafoorid tantsisklevad alati noateral, kelle sõna püüab alati anda noahoopi lugeja kujutlusvõimele ja kelle kangelased on isegi suutelised tegema maharaiutud peaga veel mõne sammu pilkase pimeduse poole, pidas vene […]

ROOTSI KRIMKA LENDAB SAJAGA UNIVERSUMISSE: Põhjamaade krimiromaanide eduga hakkame juba harjuma. Rootsi üks elegantsemaid autoreid, meilgi tõlgitud Leif G. W. Persson on tulnud välja esimese osaga triloogiast, mis pajatab Rootsi peaministri Olof Palme mõrvast 1986. aastal. Tõlkija Kadi-Riin Haasma otsis kultusautori üles. Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni sulest on varem eesti […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 17. osa. Ilfi ja Petrovi Ostap Bender vahetas armastuse kõhklematult rahajahi vastu, nõukogude riik aga vahetas oma kodanike armastuse riigitruuduse vastu. Nõukogude Liidus ei olnud huumorit. Huumor eeldab ilmtingimata vastastikkust: mina joonistan inimesest šarži, inimene ise tänab mind naerda lagistades, ümbritseb šarži raamiga ja riputab seinale oma võõrastetoa kõige […]