TARTU BLUUS: Kalle Mälberg laulab Hellar Grabbi raamatu „Mälu tuhandes järves” (Ilmamaa, 2022) esitlusel seitsmesalmilise ulguva bluusi vormis Emajõe Minskist, Ateenast, linna ajaloost ja siin läbi sajandite veiklevaist inimnägudest. Alljärgnev bluus, lauldav ükskõik millisel omal viisil, sobiks kultuuripealinn Tartu 2024 ametlikuks hümniks. Noorvägi, loomterve eneseküllasus jalutab südasuvises Tartus. Jaapani vanurid komberdavad Koidula-Jannseni koduhotellist kivilihvija näokatted […]

NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 19. lugu. Režissööri ja kirjaniku Ingmar Bergmani nimi on tuntud kogu maailmas. Ta lõi kõige demokraatlikumat žanri ehk kinokunsti abiks võttes kõige “suletumaid”, mõistatuslikumaid ja seletamatumaid teoseid. Kõik tema filmid kasvavad välja mingisugusest igaveseks varjule jäävast saladusest. Eriti kirglik arutelu saadab aga tema luulekunsti reeglite järgi üles ehitatud filmjutustust […]

TAGASIVAADE VANA-INDIA MAAILMA: “Lõvitrooni 32 juttu” ehk “Kuningas Vikramārka elukäik” on anonüümne sanskritikeelne jutukogu, mis pärineb keskaegsest Indiast ning kirjutati ja koostati 11.–15. sajandil. Sanskriti keelest tõlkis lood eesti keelde Martti Kalda ning kirjastus Ilmamaa avaldas need raamatuna. Martti Kalda tutvustab teost ning Vana-India arusaamu maailmakorrast. Lugusid Gupta dünastia (4.–6. saj) kuninga Candragupta II Vikramāditya […]

Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale. Get Bananas!   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 18. […]

NAINE RAHVAKIRJANIKU KÕRVAL: Lutsu majamuuseumi teadur Meeli Väljaots koostas Tartu Muuseumi aastaraamatus põhjaliku uurimuse kirjanik Oskar Lutsu abikaasast Valentina Lutsust. KesKus tutvustab väikest osa Meeli Väljaotsa tööst Valentina Lutsu teemal. Üldtuntud tõde on see, et eduka mehe selja taga seisab tugev naine. Palamuselt pärit Oskar Luts oli kirjanik, keda tuntakse ja hinnatakse tänapäevalgi. Aga kes […]

Kes haritud eestlastest ei teaks Betti Alveri 1939. aastal ilmunud dramaatilist ballaadi „Kaks saarlast“?[1] Alveri kaasaegne sõjaeelsest Tartust Karl Ristikivi teadis, et tänu kirkale vaimsele kontrastile kurjakuulutava ajaga muutus see toonases Eestis otsemaid väga populaarseks.[2] Ajaloolane Hain Rebas uurib mõlemat saarlast ja nende kohta ajas ning ajaloos. (Toimetus soovitab lisalugemiseks ka Hain Rebase raamatut „Sukeldumised. […]

EI SAA ME LÄBI LÄTITA. PRIMA VISTA TARTUS: Läti kirjanik Rasa Bugavičute-Pēce usub, et kirjandus ning dramaturgia peavad olema midagi, mis annavad lugejale ja vaatajale kasvõi mingi valguskiire ja usu. Küsisid Contra ja Evelin Arust. Läti keelest tõlkis Contra. Kirjanik külastab Eestit Tartus toimuva kirjandusfestari Prima Vista raames. Rasa Bugavičute-Pēce on läti kirjanik ja dramaturg, […]

Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale. NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 17. lugu. Rumeenia kirjanik […]

HÕIGE TEISELT POOLT UST: KesKus trükib ära Ave Alavainu lustliku memopõimiku, mida poetess endast 2005. aasta kevadel pajatas. Ikka ta enda (1942–2022) mälestuseks. Väheke näitlemisest, aga rohkem kirjutamisest ja elueklektikast. Ja Ave viimasest vingest esinemisest kirjanike liidu musta laega saalis, mis pidi jääma ta viimaseks, ent muidugi ei jäänud. „Kevad on pidu!“ ütles Ave. Natukene […]

RASKETE AEGADE TABLETT ON NALI: Vägivald maailmas on kõike muud kui naljakas. Ent huumor aitab raskusi üle elada. Jaak Urmet on uurinud huumorit eesti kirjanduses ning vaatab üle mõned põhitõed, mida me pole ehk igapäevaselt märganudki. Maailma kõige lühem raamat olevat „Saksa huumori ajalugu“. Nii väidab levinud naljatus. Eesti huumori ajaloost saaks vast kõvasti paksema […]