Jaak Juske avaldas lasteraamatu „Tallinna vanalinna kummitusmajad“, istus selle ilmumise puhul toimetuses taburetile ja asus mõtisklema, kas kummitused on tõesti olemas. Tallinna kandis on elatud vähemalt 5000 aastat. See teeb 200 inimpõlve. Linna moodi asula on siin olnud ligi 1000 aastat ehk siis enam kui 40 inimpõlve. Kõik need sugupõlved on jätnud siia oma jälje, […]

MÕNUGA KUULATAV AUTOKIRJANDUS. Jan Kaus pani peale autos (mida ta juhtida ei oska) Risto Järve kirjandusliku CD „Linda kivist Lilla Daamini“. See audioteos teeb põnevaks muidu nüri ja mõttetu Tallinna-Tartu sõidu, kuna jutustab teeäärsete kohtade lugusid. Mulle meeldib mõelda, et kui oskaksin autot juhtida, siis kasutaksin Eesti kahe suurema linna vahet sõites Tallinna-Tartu maantee asemel […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesari, 10. osa. Ma olen oma ema ainus laps, karjus vene realist Ivan Turgenev.  Oscar Wilde kirjutas „Readingi vangla ballaadi“ paarkümmend aastat pärast seda, kui Ivan Turgenev(1818–1883) pani kirja oma kõige kuulsama jutustuse „Mumuu“. Inglase ballaadis on juttu sellest, et kõik, kes on ilmas elanud, on tapnud oma armsamaid – […]

KIRJANDUSE VÄRV: Kirjandusfestival HeadRead võõrustab mai lõpul Tallinnas tuntud vene näitekirjanikku ja biograafi Edvard Radzinskit. Jelena Skulskaja visandab kirjaniku profiili. Mõni aeg tagasi paluti Edvard Radzinskil kommenteerida Juri Ljubimovi surma, kes vaid veidi enne oma lahkumist visati omaenda näitlejate poolt välja omaenda teatrist, mille ta oli asutanud ja mida juhtinud juba peagu 50 aastat. Radzinski […]

PÖÖRANE, KURB JA LÕBUS AJASTU: Lihtsameelne homo, kes hakkab juudiks, et pääseda välismaale. Tobe vanaema, kes tassib oma lapselapse naistearsti juurde, kuna too olevat liiga paks. See on Marusja Klimova „Siniveri“. Ilona Martson kohtus autoriga. Lihtsameelne homo, kes hakkab juudiks, et pääseda välismaale. Tobe vanaema, kes tassib oma lapselapse naistearsti juurde, kuna too olevat liiga […]

KAS IDEAAL SAAB OLLA PÄRIS: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 10. osa. Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid mõtiskleb teemal „Mis on demokraatia?“. Kas see korraldus on üldse võimalik ja kuidas? Kui nüüd keegi arvab, et alljärgnevaga saab selgeks, mis demokraatia on, siis ta on küll asjast valesti aru saanud. Küll aga loodan, et meil on võimalik selle üle […]

PÕHJAMAADE KRIMIKIRJANDUSE NÄGU: Taanlane Bo Tao Michaels on koostanud raamatu maailma 25 olulisemast krimiromaanist, ent tunneb kõige paremini Põhjamaade krimkasid. Juhan Habicht uuris temalt Põhjala krimikirjanduse tippude kohta, mis on teinud läbi peadpööritava hüppe inimkonna öökapile. Kas on mingit algallikat, millest Põhjamaade krimikirjandus – peenema nimega siis Nordic noir – on välja kasvanud? Eelkõige räägib […]

PIDU JÜRI ARRAKULE lõunal peksti sodiks kogu ateljee viimsed mööblitükid kella viie teel õhtu hakul auto müüri rammiti juhil ajud seljalt kokku kammiti südaöösel lõhestati kahe mehe pead ülejäänud põrandale langesid kui sead pärast kesköist kella tormati koos vette uppumises püüti jõuda teistest ette nõnda pidu lõppes vastu hommikut Liiva Annus jalast tõmbas kummikud kehad […]

INIMENE AJAST EES: Peeter Helme räägib 1998. aastal romaanivõistlusel kolmanda koha saanud Mari Laanistega sellest, kuidas kõik toona oli ja kuidas tulevikus olla võiks. Sinu Hirami pseudonüümi all ilmunud „Mõru maik“ oli 1990-ndate romaanivõistluse suurim üllataja ning tekitas ilmudes kisa ja nõutust. Kas see tuli sulle üllatusena? Jah – kuigi ehk rohkem üllatab mind see, […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 9. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Nobelist Ivan Bunin hakkas tundeküllaseid jutustusi kirjutama alles 67-aastaselt, ent ületas nendega kõik teised klassikud. Vene kirjanduses on armastust alati kirjeldatud seda pahempidi pöörates – see tähendab siis, kui armastus on juba osutunud reetmiseks, pettumuseks, altvedamiseks, enesetapu põhjustajaks, külmaks arvestuseks või […]