ROOTSI KRIMKA LENDAB SAJAGA UNIVERSUMISSE: Põhjamaade krimiromaanide eduga hakkame juba harjuma. Rootsi üks elegantsemaid autoreid, meilgi tõlgitud Leif G. W. Persson on tulnud välja esimese osaga triloogiast, mis pajatab Rootsi peaministri Olof Palme mõrvast 1986. aastal. Tõlkija Kadi-Riin Haasma otsis kultusautori üles. Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni sulest on varem eesti […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 17. osa. Ilfi ja Petrovi Ostap Bender vahetas armastuse kõhklematult rahajahi vastu, nõukogude riik aga vahetas oma kodanike armastuse riigitruuduse vastu. Nõukogude Liidus ei olnud huumorit. Huumor eeldab ilmtingimata vastastikkust: mina joonistan inimesest šarži, inimene ise tänab mind naerda lagistades, ümbritseb šarži raamiga ja riputab seinale oma võõrastetoa kõige […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 15. osa. Varlam Šalamov uskus, et armastus on täissöönud inimese meelelahutus, rõõmu tundku aga need, kel on võimalus elada baraki asemel omaette toas. Geniaalsel kirjanikul Varlam Šalamovil(1907–1982) just nagu polekski sellesse rubriiki asja, sest tal ei olegi armastusest rääkivaid teoseid. Ta arreteeriti 1929. aastal ja Moskvasse õnnestus tal naasta […]

…kujutlusvõimel pole piire/ peale sõnade poolt seatute/ keel ja väljamõeldis on vennalikud vaenlased/ ja sellest võitlusest sünnib kirjandus. J. Cortázar LADINA-AMEERIKA TÄIENDUSI: Cortázar oli üks neist Ladina-Ameerika kirjandusavangardi tuumikusse kuuluvaist autoreist, kes ammugi kiduvasse hispaaniakeelsesse kirjasõnasse alates XX sajandi keskpaigast värskeid tuuli tõid ja selle taas maailmakirjanduse areenil aktuaalseks muutsid. Ruth Sepp, kes tõlkis ära […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 15. osa. Venemaal antakse juba palju aastaid välja Juri Kazakovi (1927–1982) nimelist auhinda parima jutustuse eest.  Juri Kazakov oli ehtne 1960. aastate kirjanik, kes uskus maailma ilusse, mida moonutavad ainult mõned juhuslikud jooned. Tasub need üksnes kustutada – nii, nagu pestakse aknaid, ja kõik muutub kauniks. Nagu suurem osa […]

UNUSTATUD RAAMAT: Meelis Liivlaid Käsmust sirvib merekultuuriaasta 2016 raames Dagmar Normeti 1986. aastal ilmunud lastekat „Une-Mati rannakülas“. Paremat merekultuuriraamatut otsi või prožektoriga. Hea küll, Meri kirjutas oma „Hõbevalge“ sügaval nõukogudeajal ja eks me jõudsime vaba mereni üpris hiljuti. Kirjutama peaks isiklikust kogemusest, lootuses, et ehk oli kellelgi veel nii või keegi vähemalt mõtleb samamoodi. Mida […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 13. osa. Hurmav jutustaja ning masside jumaldatud Aleksandr Kuprin, kes kirjutas „Granaatidega käevõru“, pidas end ise täiesti asjatult teisejärguliseks kirjanikuks. On olemas üks vana anekdoot sellest, kuidas peavad ennast ülal erinevate rahvuste esindajad, kui satuvad asustamata saarele niisuguse seltskonnana, mis koosneb kahest mehest, kes ei ole omavahel tuttavad, ja […]

MEES, KEDA KARDETAKSE LAVASTADA: Polygon Teatri uut lavastust „Õnne sünnipäevaks, Wanda June!“ uurib lähemalt Meelika Hirmo. Kurt Vonneguti on Eestis – hoolimata tema ohtrate raamatute meil avaldatud kogutiraažist – lavale toodud kentsakalt vähe. Polygon Teatril esietendus 27. novembril Kumu auditooriumis Kurt Vonneguti näidend „Õnne sünnipäevaks, Wanda June!“ – lihtsameelne lugu meestest, kes naudivad tapmist, ja […]

  ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 13. osa. Mihhail Bulgakovile tuginedes võib väita, et vene kirjandus töötab üksnes riimis „armastus-surm“. Ameerikas elab vene kirjanik Eduard Topol. Tema raamatuid on võimalik lugeda ainult vastu ööd, kui te olete pärast rasket päeva niivõrd väsinud, et midagi tarka enam pähe ei mahu. Oma intelligentsetele tuttavatele te nendest […]

TUNDMATU HISPAANIA: Mari Laan tutvustab Hispaania „mälubuumi“, mis vallandus alles XXI sajandi alguses, üle 20 aasta pärast 1977. aastal püsti pandud „vaikivat riiki“, kus valitses unustamise kokkulepe ja minevikus ei songitud. Kirjanik Javier Cercas on Hispaanias üks olulisemaid „mälu tagasitoojaid“. Äsja ilmus eesti keeles kirjaniku „Salamise sõdurid“. Olgu alustuseks öeldud, et hispaania kirjandus ei tähenda […]