ÖÖÜLIKOOL: Tegemist on KesKus’i ja Ööülikooli lugudesarja 2. osaga. Praegu hakkame lugema Kalev Rajangu neljavaatuselise draama kahte viimast vaatust. III vaatus Seksuaalsus demokraatia kalkulaatoris Me ei kasuta sõna kalkulaator yldse juhuslikult. Nagu kõik enamuse tyranniad, on ka demokraatia oma olemuselt kalkuleeriv – ja loomulikult, mida suuremad arvud, seda võrgutavamad ja tõepärasemad. Vaatleme täna seksuaalsust neljamõõtmelise […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. KAKS LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Jelena võtab kätte Puškini variandi Euroopa klassikast ja räägib kohustuse ülevusest truuduse ees. Tere tulemast, härra Dubrovski! Nagu te ilmselt mäletate, algab „Romeo ja Julia“ sellega, et lavale ilmuvad Capuletti teenrid Julia majapidamisest, kes nuputavad, kuidas paremini Montecchi teenritega tüli norida. […]

MAAILMA MÕISTMINE KIRJUTATU KAUDU: Uuestisündinud romaanivõistluse korraldaja ja žürii liige Peeter Helme räägib, milleks kogu see ettevõtmine hea on. Jürgen Rooste küsis aastate eest, milleks on vaja luulet. Ta ei leidnud rahuldavat vastust. Jürgen tahtis teada, „kas luule lepitab / meie lahkuläind vanemad“ ja „kas ta aitab / kuidagi alkoholist loobuda“ või „kas ta maksab […]

ÖÖÜLIKOOL: Valdur Mikita kirjutab asjadest, mis ei tule kunagi tagasi, ehk asjadest, mis tema jaoks on jäädavalt kadunud. Tegemist on KesKus’i ja Ööülikooli uue lugudesarja 1. osaga. Kas meil üleüldse ongi mingit võimalust, et inimene elab maailmas või ka oma mõtteilmas, mis kunagi ei muutu? Muutus vahest ongi see vundament, mille peale me ehitame korraks […]

ENDISELT MEIEGA, LÖÖGIVALMIM KUI IIAL VAREM: Peeter Helme luges Timur Vermese romaani „Ta on tagasi“ ja leiab, et selle pealkiri on eksitav, sest Hitler ei saa tagasi tulla, sest ta pole ära olnudki. Teisisõnu, käes on hetk sooritada väike ekskurss füüreri-huumori ajalukku. Adolf Hitleri teemaline huumor on pea sama vana kui poliitilises mõttes Hitler ise […]

RAAMAT TALLINNA-SARJAST: Järjena aasta tagasi ilmunud raamatule „Lood unustatud Tallinnast“ on Jaak Juske sulest ilmunud kokkuvõte pealinna palet muutnud vabrikute, tehaste ja jõujaamade kuulsusrikkast ajaloost. Jaak pajatab siin loos Kalaranna, Lutheri mööblivabriku ja RET-i raadiotehase loost. Tööstusrevolutsioon ja sellega kaasnenud elanikkonna kiire kasv jõudsid toona Vene impeeriumi kuulunud Tallinna 1870. aastate alguses. Järgmise 45 aasta […]

ÕUDNE MITMESKI MÕTTES: Mikk Pärnits tutvustab üheksakümnendate eesti õõvakirjanduse paremaid ja halvemaid hetki: piinatud geeniused, arhailine vägivald ja filosoofiasse rüütatud ebamäärane moraaliloeng. Põrguorhideed: tondijutt barokses kuues Leo Sinilaiu „Põrguorhideed“ (1991) on üks suurepärane õudusjutukogumik, mis koosneb nii meeldivast kitšist, romantilisest minevikuigatsusest kui ka huvitavast keelekasutusest. Üheksakümnendate alguses tuli välja ikka igasugust kraami, mis ei läinud […]

KUIDAS KAARDISTADA KIRJANDUST: Kirjanik ja kriitik Peeter Helme küsib, kas kirjanduskriitika on üks järjekordne mõttetu riik või on sellel nähtusel siiski maailmale midagi pakkuda.  Kirjandus ja selle kriitika käivad ühest küljest justkui käsikäes, kuid samas näib, et kriitika rolli, ülesannete ja sisu osas ei valitse tänapäeval üksmeelt. Uurides „kollektiivse aju“ – maailmavõrgu – vahendusel, mis […]

MEIE ÜKS MÕJUKAMAID LUULETAJAID: Võrdleva kirjandusteaduse doktor Sirje Kiin uurib tagamaid, miks Under maailmapreemiat ei saanud. Põhjuseid on mitmeid, usutavasti aga kipub asi eelkõige poliitiliseks. Eesti ja välismaised kirjandusteadlased võrdlesid Marie Underi luulet nii Shakespeare’i sonettide kui ka Goethe ballaadidega, ometi oli autor ise võrdlemisi skeptiline võimaluse üle, et tema võiks saada Nobeli kirjandusauhinna – […]

RONGIPIILUPARTIDE PILLERKAAR: Mehis Helme räägib veidi Eesti raudtee ajaloost, toetudes Tiit Pruuli raamatule „Поездом из Петербурга в Таллинн / St. Peterburg to Tallinn by train“. Raudteede tulek Eestisse oli kindlasti uue ajastu alguseks, mis viis elukvaliteedi uuele tasemele. Piirkondades, mida raudtee läbis, tekkis kiire areng nii sotsiaal- kui ka majandussfääris, sest kiiremini kosus põllumajandus ja […]