KIRJASTAJATE JA LUGEJATE PESA: Raamatumessilt seksi ei saa, küll aga juustu, sinki ja veini. Peeter Helme käis väljamaal, Soomes. Natuke KesKus’i moodi Soome kultuuriväljaande Voima viimase numbri juhtkirjas küsib Kimmo Jylhämö murelikult Euroopa üldist kultuuripilti kaedes: „Mida meil tuleks oodata?“[1] Tarka vastust tal pole, nendib lihtsalt, et mõtelda on vaja, mitte hüpata. Huvitav lähenemine. Lugesin […]

N. LIIT VER. 2.0 LÄHENEB AEGLASELT KUI KAUBARONG: Piiteris elav Mailis Hudilainen, kes sai äsja valmis „Minu Peterburi“ raamatu, jagab KesKus’iga muljeid sellest, milline näeb välja tänane, meile kõige lähem suurlinn. Ja mida mõtlevad ning hüüavad selle linna elanikud. Peterburi on vaieldamatult postkaardilik linn: kuhu ka pilku ei pööra, vahib vastu mõni tiražeeritud imposantne vaade. […]

MÄRKMEID MALAZANI RAAMATUSARJAST: Mikk Pärnits tahab rääkida lahtiste silmadega inimestele Steven Eriksoni ulmest. See on väljakutse, mis väärib pingutust. Palju aastaid tagasi jõudis kätte hetk, kus ma olin ulmekirjandusest tüdinenud. Enamik eesti keeles ilmunud selle žanri esindajaid oli läbi võetud ja mind millegagi üllatada oli raske. Mida aeg edasi, seda kõrgemaks muutusid mu standardid sisu […]

Väljapaistev vene-ameerika kirjanik Vladimir Nabokov analüüsis maailma kirjandusklassikat üsna omapäraselt ning tõttas seal, kus ta kaldus kelleltki laenu võtma, allikat häbistama: Franz Kafkat süüdistas ta „Metamorfoosi“ lahates tuliselt entomoloogia viletsas tundmises (jutustuse kangelane ärkab ühel hommikul putukaks moondununa), Dostojevskile aga heitis Nabokov ette psühhologismi täielikku puudumist ja selle ainese vähest tundmist, millest ta kirjutab. Nabokovi […]

KUIDAS INIMENE ENNAST RAKENDADA PROOVIB: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 6. osa. Argo Moor jutustas Rõuge rahvamajas inimese üksindusest muutuvas maailmas. Raadiosaatest saab muidugi asju välja lõigata. Üks mõte, milleni kaarega tahaks jõuda, on see, et inimesed elavad järjest enam sümbolite maailmas ja järjest vähem reaalses maailmas. Reaalsest maailmast ei saa midagi välja lõigata, need asjad, […]

SÜNDMUSED, NÄGEMUSED, NEUROOSID: Mikk Pärnits uurib klassikust ulmekirjaniku Philip K. Dicki seoseid Eestiga. Dick on Ubik 2.0, väidab Pärnits. Ta nakatab, olles viperus su reaalsusetajus ja ta suudab fraktaalina levida, kasvada ja hõivata. Kas teadsite, et Philip K. Dick oli üks eelmise sajandi eriskummalisemaid ulmekirjanikke? Ning et tema kummalisele vaimsele seisundile ning metafüüsikasse ja gnostitsismi […]

KILA-KOLA, SODI-PODI, SIGRI-MIGRI: KesKus”i ja Ööülikooli sarja viies osa. Jaan Kaplinski arutleb eesti keele ja meele üle ning küsib, kas mõtlemine pole mitte keele-eelne kogemus ning kuidas kindlate piirideta väljendid ometi maailma kirjeldavad. Üks asjadest, mis on mind tudengist peale huvitanud, intrigeerinud, on teema, mida võiks nimetada eesti keel ja mõtlemine. See on osa ühest […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 5. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Sedapuhku Gogoli kangelase armumine surnusse ja mis sellest välja tuli. Kõikidele kas või veidigi vene kirjandusest huvitatud inimestele on minutagi selge, et Gogol ise ei armastanud kedagi ega armastanud kedagi ka tema kangelased. Sellist teemat geeniusel ei ole ja meie valdkonda […]

ALGUSES OLI SÕNA, SEEJÄREL KOHE JALGPALL: Jalkahull Vaapo Vaher pajatab algava jalgpalli MM-i vaimus kodumaise kirjanduse ja jalaga mängitava palli tihedatest seostest. Ühtmoodi vinget hasarti pakuvad nii maailma populaarseim spordiala kui ka sõnameisterlikkus. Oskar Kallase dramaatiliseks abikaasaks oli aastakümneid teadaolevalt soome-eesti kirjadaam Aino Kallas (1878–1956). Kui Eesti Vabariik paari Londonisse diplomaatilisse ametisse läkitas, kirjutas maidnäinud […]

ÖÖÜLIKOOL: KesKus’i ja Ööülikooli sarja neljas osa. Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra räägib esimesest kutselisest eesti kirjanikust Juhan Liivist. Alustuseks räägin, kuidas mina Juhaniga sina peale sain. Sattusin Liivi muuseumisse juhatajaks tööle juhuslikult. Juhan Liiv oli minu jaoks sel ajal pigem kauge klassik, kelle luuletusi tuli koolis pähe õppida. Ka inimesena ei tekkinud mul temaga […]