ÜTLEMATA JÄÄNUD ASJAD: Thomas Hettche on autor, kelle filosoofiliste teoste sisu võib olla lugejal alguses raske tabada. Kärt Kelder murrab Hettche raamatut „Isade armastus“. Selle vaga loo pealispinna all peitub sügav sisu.  Raamat räägib hooldusõiguseta isast Peterist ning tema püüdlustest taastada suhteid oma tütre Annikaga, kellest on saanud vastutustundetu ema ja hooldusõiguseta isa võimuvõitluse lahinguväli. […]

KIRJANDUSLIK KOOGIRIIUL: Kirjandusfestivali HeadRead korraldustoimkonna asjapulk Jan Kaus jagab soovitusi uueks kirjanduskevadeks koos kahe suurema festivaliga.  Eestis on kaks suurt kirjandusfestivali: Prima Vista Tartus ja HeadRead Tallinnas. 2013. aasta on Prima Vista jaoks märgiline, kuna on jõutud järjekorras kümnenda festivalini. HeadRead on poole noorem, jõudes sel aastal viienda korrani. Prima Vista leiab tavaliselt aset pisut […]

EGA ALTERNATIIVI KA EI OLNUD: Silver Meikar kirjutas raamatu Birmast ja Eestist. „Pilk Birmast. Poliitmalaaria“ on selle nimi. Kuidas Eesti ja Birma ning poliitika tänu reformarite rahastamisskandaalile ühtede kaante vahele plaksatasid, seda seletab nüüd härra Meikar ise.  Suruda ühte raamatusse Eesti ja Birma on muidugi provokatiivne. Kahte riiki lahutab üle 7000 kilomeetri ja sellest veel […]

VEEREV KIRJASTAJA: Juku-Kalle Raid tegi intervjuu Tiit Pruuliga, sest Pruuli andis oma reisiraamatute sarjas välja Olev Remsu teose „Püha Baikal“ ja reisiv kirjastaja on hea teema. Intekas pandi toime läbi feisspuki (ärge teie kunagi seda proovige, jõle nõme on feisspukis mingit järjekindlat mõttega asja ajada).  Tiit, sa oled hirmsa hulga reisikirjandust välja andnud, aga kirjandushull […]

AASTAD MOSKVA LÄHISTEL: Peeter Olesk uitab kirjanduse, filosoofia ja poliitika piirimail koos oma Moskva õpetaja, filoloogiadoktor Grišuniniga.  Ülemal on pandud kirja esimene pool ühe vene õpetlase nimest. Tema nimi tervikuna oli Andrei Leopoldovitš Grišunin (1921–2006). Filoloogiadoktor aastast 1981, NSVL TA Gorki nim. Maailmakirjanduse Instituudi vene klassikalise kirjanduse sektori vanemteadur, tuntud venekeelse seeria „Kirjandusmälestised“ ning NSVL […]

KUI RAAMATUID EI LOETA, ON ÜHISKOND LOLL: Kivisildnik väidab, et ehkki Eesti kirjanduses valitseb kuldaeg, ei osata riigis kirjanduse ja ajuga mitte midagi peale hakata.  Taseme poolest on Eesti kirjandus enneolematul kõrgusel, aastaülevaated kiidavad proosat, aga ka luule, mis ülevaatajaid ei huvita, on seninägematult võimas – häid raamatuid, paljulubavaid debüüte ja tegevaid autoreid leidub rohkem […]

OMA ASI IKKAGI: Sakarias Leppik püüdis Setomaa urgastest kinni Ahto Raudoja, mehe, kes organiseerib Seto kirjavara raamatusarja. Sel aastal ilmub sarjas 12 raamatut. Juttu tuleb seto kirjasõna ajaloost ja homsest ka. Setokeelset kirjavara on läbi aegade kirjastatud eri valdkondades ka varem. Mis andis motiivi ühe aasta jooksul – mis päälegi parajalt hulljulge ettevõtmine – kirjastada […]

 MUGAVUS, HARJUMUS, EMOTSIOON: Kui üha suuremat populaarsust koguvad e-raamatud aitavad muuta inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks, siis vana hea paberraamat kätkeb endas hulgaliselt emotsionaalseid väärtusi. Kunagine punkar Margus Müil küsis Varraku toimetajalt Marek Tammelt digivärgi kohta kirjanduses.  Tallinna Ülikooli õppejõud ja Varraku kirjastuse teadustoimetaja Marek Tamm võtab e-raamatut kui uut etappi raamatu pikas ajaloos, mis […]

SISSEJUHATUSVÕIMALUSED KULTUURILUKKU: Peeter Olesk mõtiskleb hea kirjanduse ja hea õpetajate vahelistest suhetest üliõpilase pilgu läbi. Paraku ma ei oska oma õpetajatest kirjutada nii, et ma ise jääksin pildilt täiesti välja. Kuid Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri dotsent Jaak Põldmäe oli rohkem kui meie, sealhulgas ka minu õpetaja. Temast sai Sirje Oleski kursuse- […]

MÄLESTUSI RAAMATUPOE MINEVIKUST: Sirje-Mai Pihlak, kes töötas Pärnu maantee Rahva Raamatus 1990–2007, meenutab poe lähiajaloo keerdkäike. Raamatupood ise on samas kohas püsinud sada aastat järjest.  Mina olin Rahva Raamatus 1990. aastast. Siis oli seal veel küllaltki palju vana kooli töötajaid, kes müüsid poes raamatuid juba isegi 1950-ndatel. Nii mõnedki neist on tänagi täitsa elus ja […]