ALGUSES OLI SÕNA, SEEJÄREL KOHE JALGPALL: Jalkahull Vaapo Vaher pajatab algava jalgpalli MM-i vaimus kodumaise kirjanduse ja jalaga mängitava palli tihedatest seostest. Ühtmoodi vinget hasarti pakuvad nii maailma populaarseim spordiala kui ka sõnameisterlikkus. Oskar Kallase dramaatiliseks abikaasaks oli aastakümneid teadaolevalt soome-eesti kirjadaam Aino Kallas (1878–1956). Kui Eesti Vabariik paari Londonisse diplomaatilisse ametisse läkitas, kirjutas maidnäinud […]

ÖÖÜLIKOOL: KesKus’i ja Ööülikooli sarja neljas osa. Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra räägib esimesest kutselisest eesti kirjanikust Juhan Liivist. Alustuseks räägin, kuidas mina Juhaniga sina peale sain. Sattusin Liivi muuseumisse juhatajaks tööle juhuslikult. Juhan Liiv oli minu jaoks sel ajal pigem kauge klassik, kelle luuletusi tuli koolis pähe õppida. Ka inimesena ei tekkinud mul temaga […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 4. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Lev Tolstoi Anna Karenina ei otsinud elust armastust, vaid rongi.   Inimesed ei karda tihtipeale mitte seda, mis neid hukatusse viib, vaid hoopis kõrvalisi ja juhuslikke asju. Näiteks, Katariina Suure ajastu vene valgustaja oli veendunud, et suurim kurjus tuleb hambapulbrist. Ta […]

JÄÄ JA TULE MEES: Sjón on oma sõnul hardcore-kirjanik, elitist, eklektik, sürrealist, maagiline realist, pornohuviline, küberpunkar ja ekspoliitik. Islandi elava klassikuga rääkis tema romaani „Virvarebane“ eesti keelde tõlkija Askur Alas.   Hakkame su nimest pihta, see ei ole ju päriselt Sjón? Muidugi mitte, mu nimi on tegelikult Sigurjón Birgir Sigurðsson. Sigurjón tähendab islandi keeles Võidukas […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. KOLM LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Jelena võtab kätte Lermontovi variandi Shakespeare’i Othellost – venelaste „Maskeraadi“. See on viimane lugu Shakespeare’i süžeedest vene klassikalises kirjanduses. Tundub sedamoodi, nagu kordaks Mihhail Lermontov „Maskeraadis“ (1835) koolilapse hoolikusega tragöödiat „Othello“, kuid ta on leidnud ka uudse tahu, mis tõi temas, […]

ÖÖÜLIKOOL: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 3. osa. Ööülikool käis 2003. aastal külas seitsmekümne-keele-mehel, teoloogil ja humanitaarteadlasel Evald Saagil (1912–2004). Loengus tuleb juttu naise rollist, eesti emadest ja sumeri emajumalatest. Evald Saag (E.S): Igaüks peab vastust andma endale ja meie rahvale, et me seda mõistaks: ema tuleb kummardada, ema tuleb austada, 364 päeva aastas, et emadepäeval […]

ÖÖÜLIKOOL: Tegemist on KesKus’i ja Ööülikooli lugudesarja 2. osaga. Praegu hakkame lugema Kalev Rajangu neljavaatuselise draama kahte viimast vaatust. III vaatus Seksuaalsus demokraatia kalkulaatoris Me ei kasuta sõna kalkulaator yldse juhuslikult. Nagu kõik enamuse tyranniad, on ka demokraatia oma olemuselt kalkuleeriv – ja loomulikult, mida suuremad arvud, seda võrgutavamad ja tõepärasemad. Vaatleme täna seksuaalsust neljamõõtmelise […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. KAKS LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Jelena võtab kätte Puškini variandi Euroopa klassikast ja räägib kohustuse ülevusest truuduse ees. Tere tulemast, härra Dubrovski! Nagu te ilmselt mäletate, algab „Romeo ja Julia“ sellega, et lavale ilmuvad Capuletti teenrid Julia majapidamisest, kes nuputavad, kuidas paremini Montecchi teenritega tüli norida. […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 1. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Jelena alustab sellest lembekolmnurgast, mis on paigutatud Aleksandr Gribojedovi aastatel 1822–1824 kirjutatud näidend „Häda mõistuse pärast“ keskmesse. Ei, ma alustan jutustusi armastusest vene kirjanduses siiski Shakespeare’iga. Te kõik teate nähtavasti, et tema ajal oli käibel üks traditsiooniline teatrinali: „Aga miks etenduse […]

MAAILMA MÕISTMINE KIRJUTATU KAUDU: Uuestisündinud romaanivõistluse korraldaja ja žürii liige Peeter Helme räägib, milleks kogu see ettevõtmine hea on. Jürgen Rooste küsis aastate eest, milleks on vaja luulet. Ta ei leidnud rahuldavat vastust. Jürgen tahtis teada, „kas luule lepitab / meie lahkuläind vanemad“ ja „kas ta aitab / kuidagi alkoholist loobuda“ või „kas ta maksab […]