MÄLESTUSI RAAMATUPOE MINEVIKUST: Sirje-Mai Pihlak, kes töötas Pärnu maantee Rahva Raamatus 1990–2007, meenutab poe lähiajaloo keerdkäike. Raamatupood ise on samas kohas püsinud sada aastat järjest.  Mina olin Rahva Raamatus 1990. aastast. Siis oli seal veel küllaltki palju vana kooli töötajaid, kes müüsid poes raamatuid juba isegi 1950-ndatel. Nii mõnedki neist on tänagi täitsa elus ja […]

EESTI LUULE XXI SAJANDI ALGUSES: Peeter Helme Eesti Ekspressist arutleb, millised märksõnad iseloomustavad meie uuemat luulet. Alustuseks – olen alati arvanud, et luulest on raskem rääkida kui proosast. Ilmselt on see seisukoht sügavalt isiklik ja kahtlemata leidub inimesi, kellele tundub olukord vastupidine. Ometi on mul siiski ka paar argumenti oma seisukoha selgitamiseks. Esiteks tundub mulle, […]

KIRJANDUSLIK BAKTERIUURIJA: Ahto Muld sai pihku Vaapo Vaheri viimase raamatu „Vampiiride tants“, mis koosneb kirjandusesseedest ning ütlemistest. Kõik väga vaapolikus, normaalse koolipreili jaoks parajalt perversses kastmes. Mulla tutvus Vaapo Vaheriga ulatub väga ammusesse aega: praegu Saku alkovabat limpsiv kirjanduskriitik ja Eesti kontekstis punkarlikult sõna seadev ning jalkastaadionil tolknev harali juustega hallpea proovis toona enamasti kas […]

MINEVIK KUI UMMIK: Raivo Raave sirvib raamatuid, mis suunavad inimese traditsionalismi. Samas, kas see on ikka mõistlik, kui minevikuihalus viib ummikteele ning sellest saab ideoloogia? Kui nüüdisinimene, kes pole päriselt paadunud pragmatismis, on piisavalt taiplik, kujutlusvõimega ja tunnetab vähegi olemise ja olemasolemise eksistentsiaalset pinget, satub lugema näiteks René Guénoni „Nüüdismaailma kriisi“ või mõnda Julius Evola […]

KIRJANDUS LÄBI NÄITLEJATE: 10. augustil esietendub draamateatris islandi nobelisti Halldór Laxnessi suurteos „Islandi kell“. Romaani ja instseneeringu tõlkija Askur Alas vestleb peaosalise Jan Uuspõllu ja osatäitja ning muusikaliste vahepalade autori Tõnu Ojaga suurteosest. Uuspõld ja Oja: kellele lüüakse Islandi Kella?  17. sajandi lõpp. Vaene talumees Jón Hreggviðsson (Jan Uuspõld) solvab Altingil timukat, kelle käsul peab […]

ŠAMAAN PARALLEELMAAILMAST: Mehis Heinsaar on üks ehe kirjanik, kes on täpselt selline, nagu me üht õiget kirjanikku ette kujutame – pisut boheemlaslik, pisut flegmaatiline, õige huvitav. Kolme Tuglase novelliauhinna omanikuga kohtus Kadi Aas.  Arvatakse, et Mehis Heinsaar, keda on hinnatud seni kolme Friedebert Tuglase novelliauhinnaga, jõuab neid vast meister Jaan Krossist rohkemgi saada. Aga mis […]

LEMMIKKIRJANIKU KUNINGRIIGIS: Rootsis sündinud muusik Sofia Joons kirjeldab, kuidas Astrid Lindgrenil Rootsi ebaõiglase maksusüsteemi tõttu sotsiaaldemokraatiast kõrini sai. Lindgreni üle 30 aasta tagasi kirjeldatud põhimõtted jätkuvad aga siiani. Märtsis 1976 helistas Astrid Lindgren ajalehe Expressen arvamustoimetajale ja ütles: „Siin räägib Astrid Lindgren, endine sotsiaaldemokraat.“ Ta andis teada, et ta on kirjutanud arvamusartiklit muinasjutuvormis pealkirjaga „Pomperipossa […]

Kirjatsurad Ilmar Palli ja Virkko Lepassalu ilmutasid raamatu metsavennalugudega: “Wabariigi viimased sõdurid”. Raamatu ilmumist tähistasid nad punkris istudes ja teeklaasist sogast lepikuliisut rüübates ning teineteist õlale patsutades. KesKus täheldas nende jutuajamise üles. Ilmar Palli (I.P): Meie metsavennalugude sari algas teatavasti sinu ajakirja Luup tarvis kirjutatud looga mõrvaragendist uhke agendinimega Napoleon, mis ilmus 1998. Juhan Mäetalu […]

MÕISAD PÕLEVAD: Ajaloolane Peep Pillak ning ajaloohuviline parun Volker von Buxhoevden räägivad Mihkel Aitsami 1905. aasta revolutsiooni käsitlevast suurteosest – üks eestlase ja ajaloolase, teine baltisakslase ja ajaloohuvilisena. Mihkel Aitsam „1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis“ Ilmamaa, 2011. 471 lk. Kogult aukartustäratava raamatu kaanel on küll ainult ühe autori nimi, kuid selleks, et aastakümneid […]