…kujutlusvõimel pole piire/ peale sõnade poolt seatute/ keel ja väljamõeldis on vennalikud vaenlased/ ja sellest võitlusest sünnib kirjandus. J. Cortázar LADINA-AMEERIKA TÄIENDUSI: Cortázar oli üks neist Ladina-Ameerika kirjandusavangardi tuumikusse kuuluvaist autoreist, kes ammugi kiduvasse hispaaniakeelsesse kirjasõnasse alates XX sajandi keskpaigast värskeid tuuli tõid ja selle taas maailmakirjanduse areenil aktuaalseks muutsid. Ruth Sepp, kes tõlkis ära […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 15. osa. Venemaal antakse juba palju aastaid välja Juri Kazakovi (1927–1982) nimelist auhinda parima jutustuse eest.  Juri Kazakov oli ehtne 1960. aastate kirjanik, kes uskus maailma ilusse, mida moonutavad ainult mõned juhuslikud jooned. Tasub need üksnes kustutada – nii, nagu pestakse aknaid, ja kõik muutub kauniks. Nagu suurem osa […]

UNUSTATUD RAAMAT: Meelis Liivlaid Käsmust sirvib merekultuuriaasta 2016 raames Dagmar Normeti 1986. aastal ilmunud lastekat „Une-Mati rannakülas“. Paremat merekultuuriraamatut otsi või prožektoriga. Hea küll, Meri kirjutas oma „Hõbevalge“ sügaval nõukogudeajal ja eks me jõudsime vaba mereni üpris hiljuti. Kirjutama peaks isiklikust kogemusest, lootuses, et ehk oli kellelgi veel nii või keegi vähemalt mõtleb samamoodi. Mida […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 13. osa. Hurmav jutustaja ning masside jumaldatud Aleksandr Kuprin, kes kirjutas „Granaatidega käevõru“, pidas end ise täiesti asjatult teisejärguliseks kirjanikuks. On olemas üks vana anekdoot sellest, kuidas peavad ennast ülal erinevate rahvuste esindajad, kui satuvad asustamata saarele niisuguse seltskonnana, mis koosneb kahest mehest, kes ei ole omavahel tuttavad, ja […]

MEES, KEDA KARDETAKSE LAVASTADA: Polygon Teatri uut lavastust „Õnne sünnipäevaks, Wanda June!“ uurib lähemalt Meelika Hirmo. Kurt Vonneguti on Eestis – hoolimata tema ohtrate raamatute meil avaldatud kogutiraažist – lavale toodud kentsakalt vähe. Polygon Teatril esietendus 27. novembril Kumu auditooriumis Kurt Vonneguti näidend „Õnne sünnipäevaks, Wanda June!“ – lihtsameelne lugu meestest, kes naudivad tapmist, ja […]

  ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 13. osa. Mihhail Bulgakovile tuginedes võib väita, et vene kirjandus töötab üksnes riimis „armastus-surm“. Ameerikas elab vene kirjanik Eduard Topol. Tema raamatuid on võimalik lugeda ainult vastu ööd, kui te olete pärast rasket päeva niivõrd väsinud, et midagi tarka enam pähe ei mahu. Oma intelligentsetele tuttavatele te nendest […]

TUNDMATU HISPAANIA: Mari Laan tutvustab Hispaania „mälubuumi“, mis vallandus alles XXI sajandi alguses, üle 20 aasta pärast 1977. aastal püsti pandud „vaikivat riiki“, kus valitses unustamise kokkulepe ja minevikus ei songitud. Kirjanik Javier Cercas on Hispaanias üks olulisemaid „mälu tagasitoojaid“. Äsja ilmus eesti keeles kirjaniku „Salamise sõdurid“. Olgu alustuseks öeldud, et hispaania kirjandus ei tähenda […]

AJAMASIN: Kui udusulis noorkirjanik kohtab tänast paadunud ennast. Äsja saabus ajakapsliga 21-aastane Jan Kaus 1992. aastast, olles saanud valmis oma Kalle Kilokalori nime all kirjutatud esimese brošüüri, luulekogu „Öösel näeb halvemini kui päeval“, ning tegi intervjuu tänase, vana Jan Kausiga (44), kes on saanud valmis palju raamatuid. Noor Kaus (21): Mulle avaldas ikka väga muljet […]

VÕRGUS KINNI: Lavastaja Gerda Kordemets rääkis Triinu Sikule Iris Murdochist ja tema tähtsusest. Aeg-ajalt tuleb soojendada üles supp, mis läheb ajaga vaid paremaks. Kunagi meie kirjandusfriikidele kõvasti vastu pead lajatanud Murdoch jõuab Gerda vahendusel nüüd ka teatrilavale. Põhjuseid selleks, et Tallinnast, Tartust või mõnest muust Eestimaa paigast sõit Rakverre ette võtta, on mitmeid. Ajaks, mil […]

MOSKVASSE, MOSKVASSE! Sirje Kiini paneeliraskune Marie Underi biograafia tõlgiti vene keelde. Selle piduliku sündmuse puhul räägib Kiin siinses loos Underi elust Moskvas. Vanemate vastuseisusele vaatamata laulatati 18-aastane Marie Under ja 23-aastane Karl Hacker 10. veebruaril 1902 Oleviste kirikus Tallinnas. Noor pere asus juba järgmisel kuul pärast laulatust elama Moskvasse. Moskvas elas Underi perekond 1902–1906, peaaegu […]