Mart Kivastik. Armastuse vormid. 303 lk. Tartu, 2017  VANAISADUSTEGA LUGULAULUD: Jaanus Vaiksoo uurib Mart Kivastiku armastuse vorme. Loeb ja mõtleb, et Mart võiks olla ta vanaisa. Jaanus on küll Kivastikuga peaaegu ühevanune, aga – miks mitte! Mart oleks väga lahe vanaisa. Eelmisel aastal hakkasin väikesele reisile Edinburghi minnes raamatut kaasa otsima ja avastasin, et valisin […]

KUI POSTKAARDIST SAAB KIRJANDUS: Tiit Pruuli koostas albumi sajandi jooksul ilmunud ja saadetud postkaartidest. Et kaardi ühel pool on reeglina pilt ja ajalugu, jääb teisele poole isiklik kirjandus – nagu sõbraga vahetatud päevik. Juku-Kalle Raid mõmises Tiiduga väheke postkaardiudu. Juba hallidest aegadest peale on inimesed, kes üksteisest kaugel, omavahel sõnumeid saatnud. Ikka on olnud olulisi […]

LUGUDE TABAMATU MAAILM: Tõlkija ja toimetaja Krista Kaer peab loengu sõna jõust ning selle kasutamisest. Ja muidugi raamatutest ning lugemisest, hoiatades kõiki, kuidas kuivab kokku see inimene, kes ilukirjandusega kokku puutuda ei viitsi. Loeng leiab aset õiguskantsler Ülle Madise puhvetis (loe: kuulajate kogunemispunktis) Toompeal. Võib juhtuda, et mõned asjad, mis ma räägin, on teile ammu […]

NELJAS SÜŽEE Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed, veel enam, tema arvates võis kaks neist kokku liita, niisiis jäi vaid kolm. „Ja kui palju meile ka aega ei jääks, jutustame me neid ikka ümber, ühel või teisel viisil,“ kirjutas ta. Võtsin ette jutustada teile kakskümmend neli […]

POOLKOGEMATA TERAVATE ASJADE AUTOR: Poetess Fagira D. Morti kirjeldab külmakõhuliselt, mida inimene mõtleb, kui ta mõtleb, et ta on luuletaja. See ei ole mingi korin, kuidas on sündida luuletajaks Eestis ja nii edasi. Bla-blaa. Pigem mõtleks, kuidas neid luuletajaid üldse trepile laiali laotada Minu viimase raamatu „Pöörane kiskjaloom“ tekstid ootasid sahtlisoppides ja kapinurkades oma aega […]

EESTI NOVELL: Kui suurepärane romaan seisab eraldi ja kõigile nähtavana, siis suurepärane novell võib olla ennast peitnud mõnda kogumikku või sügavale internetti, leiab „Eesti Novelli“ raamatusarja algataja Armin Kõomägi. Rohkem nähtavust novellile! „Eesti novell 2018“ on esimene raamat uuest sarjast, kuhu neli kirjandust tundvat ja armastavat inimest (vaata altpoolt) on valinud huvitavamad palad eelmisel aastal […]

UNUSTATUD RAAMAT: Ettevõtja, konsultant ning tõlkija Tõnis Arro tutvustab 1929. aastal ilmunud „San Michele raamatut“, mida peab üheks oma suureks mõjutajaks. Selle raamatu leidis mu vanemate raamaturiiulist ja ulatas mulle lugemissoovitusega mu vanim sõber ja see sai üheks paljudest raamatutest, mis mu kujunemist mõjutanud on. Üks teine sõber on mulle seletanud, et lugemissoovitusega raamatu mõju […]

Katrin Pauts on rahvakirjanik, kelle teoste järgi venivad raamatukogudes üle Eesti järjekorrad. Kirjastaja Epp Petrone kaevas Katrini Muhumaalt välja, et temaga pisut lugeja heaks kohvitada. Katrin räägib, et mõtleb argiasjadele võimalikult vähe, tahab, et asjad töötaksid ega läheks kunagi rikki ning tema unelmate kirjanikuelu mööduks elevandiluust tornis.   Oled sa selle staatusega rahul või sooviksid […]

KUI KIRJANDUS ON KOOMIKS: Toomas Verrev on puhkusel ja vedeleb teosega, milleks on koomiks. See on omalaadne žanr, mida peetakse reeglina kerglaseks ja veidi hullumeelseks – olgu selleks jaapani pöörane mangaporno või kasvõi meie oma „Pesakond“. Aga praegu pajatame Art Spiegelmani raamatust „Maus“. Eesti koomiksi skeene elab vaikselt oma elu, avaldades vaid vahel mõne väikesetiraažilise […]

JELENA SKULSKAJA NELJAS SÜŽEE: Suur argentina kirjanik Jorge Luis Borges väitis, et kirjanduses eksisteerib ainult neli süžeed – vähe sellest, kaks neist on tegelikult omavahel läbi põimunud, nii et alles jääb vaid kolm. Oma jutustuses „Neli tsüklit“ kirjeldab ta lugusid, mida kirjanikud on pajatanud juba iidsetest aegadest alates: esimene, kõige vanem räägib kindluslinnast, mida ründavad […]