KUIDAS INIMENE ENNAST RAKENDADA PROOVIB: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 6. osa. Argo Moor jutustas Rõuge rahvamajas inimese üksindusest muutuvas maailmas. Raadiosaatest saab muidugi asju välja lõigata. Üks mõte, milleni kaarega tahaks jõuda, on see, et inimesed elavad järjest enam sümbolite maailmas ja järjest vähem reaalses maailmas. Reaalsest maailmast ei saa midagi välja lõigata, need asjad, […]

SÜNDMUSED, NÄGEMUSED, NEUROOSID: Mikk Pärnits uurib klassikust ulmekirjaniku Philip K. Dicki seoseid Eestiga. Dick on Ubik 2.0, väidab Pärnits. Ta nakatab, olles viperus su reaalsusetajus ja ta suudab fraktaalina levida, kasvada ja hõivata. Kas teadsite, et Philip K. Dick oli üks eelmise sajandi eriskummalisemaid ulmekirjanikke? Ning et tema kummalisele vaimsele seisundile ning metafüüsikasse ja gnostitsismi […]

KILA-KOLA, SODI-PODI, SIGRI-MIGRI: KesKus”i ja Ööülikooli sarja viies osa. Jaan Kaplinski arutleb eesti keele ja meele üle ning küsib, kas mõtlemine pole mitte keele-eelne kogemus ning kuidas kindlate piirideta väljendid ometi maailma kirjeldavad. Üks asjadest, mis on mind tudengist peale huvitanud, intrigeerinud, on teema, mida võiks nimetada eesti keel ja mõtlemine. See on osa ühest […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 5. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Sedapuhku Gogoli kangelase armumine surnusse ja mis sellest välja tuli. Kõikidele kas või veidigi vene kirjandusest huvitatud inimestele on minutagi selge, et Gogol ise ei armastanud kedagi ega armastanud kedagi ka tema kangelased. Sellist teemat geeniusel ei ole ja meie valdkonda […]

ALGUSES OLI SÕNA, SEEJÄREL KOHE JALGPALL: Jalkahull Vaapo Vaher pajatab algava jalgpalli MM-i vaimus kodumaise kirjanduse ja jalaga mängitava palli tihedatest seostest. Ühtmoodi vinget hasarti pakuvad nii maailma populaarseim spordiala kui ka sõnameisterlikkus. Oskar Kallase dramaatiliseks abikaasaks oli aastakümneid teadaolevalt soome-eesti kirjadaam Aino Kallas (1878–1956). Kui Eesti Vabariik paari Londonisse diplomaatilisse ametisse läkitas, kirjutas maidnäinud […]

ÖÖÜLIKOOL: KesKus’i ja Ööülikooli sarja neljas osa. Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra räägib esimesest kutselisest eesti kirjanikust Juhan Liivist. Alustuseks räägin, kuidas mina Juhaniga sina peale sain. Sattusin Liivi muuseumisse juhatajaks tööle juhuslikult. Juhan Liiv oli minu jaoks sel ajal pigem kauge klassik, kelle luuletusi tuli koolis pähe õppida. Ka inimesena ei tekkinud mul temaga […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 4. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Lev Tolstoi Anna Karenina ei otsinud elust armastust, vaid rongi.   Inimesed ei karda tihtipeale mitte seda, mis neid hukatusse viib, vaid hoopis kõrvalisi ja juhuslikke asju. Näiteks, Katariina Suure ajastu vene valgustaja oli veendunud, et suurim kurjus tuleb hambapulbrist. Ta […]

JÄÄ JA TULE MEES: Sjón on oma sõnul hardcore-kirjanik, elitist, eklektik, sürrealist, maagiline realist, pornohuviline, küberpunkar ja ekspoliitik. Islandi elava klassikuga rääkis tema romaani „Virvarebane“ eesti keelde tõlkija Askur Alas.   Hakkame su nimest pihta, see ei ole ju päriselt Sjón? Muidugi mitte, mu nimi on tegelikult Sigurjón Birgir Sigurðsson. Sigurjón tähendab islandi keeles Võidukas […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. KOLM LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Jelena võtab kätte Lermontovi variandi Shakespeare’i Othellost – venelaste „Maskeraadi“. See on viimane lugu Shakespeare’i süžeedest vene klassikalises kirjanduses. Tundub sedamoodi, nagu kordaks Mihhail Lermontov „Maskeraadis“ (1835) koolilapse hoolikusega tragöödiat „Othello“, kuid ta on leidnud ka uudse tahu, mis tõi temas, […]

ÖÖÜLIKOOL: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 3. osa. Ööülikool käis 2003. aastal külas seitsmekümne-keele-mehel, teoloogil ja humanitaarteadlasel Evald Saagil (1912–2004). Loengus tuleb juttu naise rollist, eesti emadest ja sumeri emajumalatest. Evald Saag (E.S): Igaüks peab vastust andma endale ja meie rahvale, et me seda mõistaks: ema tuleb kummardada, ema tuleb austada, 364 päeva aastas, et emadepäeval […]